Kell 7.15 Kogunemine
ja väljasõit Tallinnast Nõmme gümnaasiumi juurest (Raudtee 73)
Bussid saabuvad Tartusse, Lossi 36 hiljemalt 10:05
Tartu ülikooli teaduskondade tutvustus (kõik grupid Lossi 36, ruum 215)
10:15-10:45 Kehakultuuriteaduskonna
tutvustus – Martin Mooses
10:45-11:15 Sotsiaal-ja
haridusteaduskonna tutvustus – Sally Lepik
11:15-11:45 Matemaatika-informaatikateaduskonna
tutvustus – Tauno Palts
11:45-12:30 Arstiteaduskonna
tutvustus – Tuuli Ruus
12:30-13:15 Tartu
Ülikooli tutvustus – Tuuli Kaldma
13:15-14:00 Lõuna Püssirohukeldris
(õpilaste kulul ettetellimisega)
XI humanitaarklassi õpilased kogunevad TÜ ajaloomuuseumi (Toomemäel, Lossi 25) kella 13:55-ks
14:00-14:45 Ajaloomuuseum, Parroti
füüsikalabori näitus „Looduse mõistmise kunst“
15.00-16.00 Eesti
Üliõpilaste Seltsi külastamine (Tõnissoni 1)
XI reaalklassi õpilased tulevad TÜ peahoonesse (Ülikooli 18) kella 13:55-ks
14:00-14:45 Muuseumitund „Kreeka
kultuurilugu“
XI loodusklassi õpilased tulevad TÜ peahoonesse (Ülikooli 18) kella 13:55-ks
14:00-14:45 Ekskursioon ülikooli
peahoones (aula, kartser, kunstimuuseum)
Kõik grupid
14:45-18:30 Vaba aeg
18:30 Kogunemine
Vanemuise väikeses majas (Vanemuise 45a)
19:00-21:30 Etendus „Hea
põhjatuule vastu“
Kell 21:45 Väljasõit Tartust
Vanemuise väikese maja juurest (Vanemuise 45a)
Saabumine Tallinna Nõmme gümnaasiumi juurde orienteeruvalt kell 00:15.
Hindeline ülesanne (hinne kirjanduses,
kunstis ja ajaloos):
- Igaüks peab koostama ülevaate, mida ta õppis ja sai teada Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamiselt. Ülevaates peab välja tooma vähemalt kolm erinevat nüanssi.
- Igaüks peab oma klassi ekskursioonil välja valima ühe eksponaadi, seda pildistama ja leidma hiljem lisainformatsiooni nii eksponaadi kui valdkonna kohta, kus seda kasutatakse.
- Igaüks peab analüüsima etendust vastates järgmisele küsimustikule:
1) Mis oli etenduse teema? Kas
see teema on sulle tuttav/võõras/huvitav/igav? Miks?
2) Kas see, kuidas teemat
käsitleti, oli sulle vastuvõetav/vastuvõtmatu? Miks?
3) Kas ja kuidas sa said loost
aru? Kas sa elasid kellelegi kaasa ja miks? Kas sa olid kellegi poolt/vastu ja
miks? Kas sa mõistsid, miks üks või teine tegelane just nõnda käitus? Mida
oleksid sina teinud teisiti?
4) Kas see, mida nägid, oli
usutav/ebausutav, ilus/inetu? Miks? Mis tunded/mõtted tekkisid? Kas etendus pani
sind millelegi mõtlema? Kas sa olid enne selliste asjade peale mõtelnud?
5) Kas etendus mõjus sulle
hästi/halvasti? Miks? Kas sa soovitaksid etendust kellelegi (jah/ei/miks)?
Oma kirjatöö ja foto tuleb üles laadida samasse
veebipäevikusse aadressil http://tngajalugu.blogspot.com/
õppepäeva hindelise ülesande kommentaariumisse (NB! Ärge unustage lisada
tööle oma anime ja klassi).
test
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaHindeline ülesanne
VastaKustutaSulev Sillaste 11h
6. novembril, aastal 2014 käisime Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 11. klassi lennuga Tartus ekskursioonil. Üheks ekskursiooni osaks oli Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamine. Meile käisid rääkimas viis inimest, kes on Tartu ülikoolis õppejõud.
1)
1. Üheks teaduskonnaks oli Kehakultuuriteaduskond, mida tutvustas meile Martin Mooses. Kehakultuuriteaduskond on ülikooli kõige enam liikumisele ja spordile keskenduv teaduskond, mis on kujunenud arvestatavaks liikumis- ja sporditeaduste keskuseks nii Eestis kui Euroopas. Kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustegevus on väga erisuunaline:
• inimese motoorsed funktsioonid (areng lastel, pre- ja postoperatiivsed muutused liigesevigastuste ja osteoartroosi korral, muutused vananemisel).
• biomehhaanika (luude-lihaste mehhaanilised omadused, liigeste biomehhaanika, liigutustegevuste biomehhaaniline analüüs).
• füsioteraapia mõju neuroloogiliste ja traumatoloogiliste haiguste korral.
• treeningu monitooring, väsimuse teke, ületreening.
• sportlik valik, laste spordi iseärasused.
• kehalise aktiivsuse, keha koostise, luutiheduse ja metaboolse sündroomi riskifaktorid puberteedieas.
• kuumastressi mõju kehalisele töövõimele.
• motivatsioon kehalises kasvatuses, õpetaja osa selle kujunemisel ja säilitamisel.
• ekspertsuse kujunemine spordis.
Astudes Kehakultuuriteaduskonda on isikul võimalik keskenduda sportimisele ja täiustada enda füüsilist vormi, et suurendada oma võimalusi spordis karjääri teha või selle asemel keskenduda füsioteraapiale ja olla tulevikkus näiteks spordiarst või kiropraktik.
2. Samuti käis meile rääkimas Tauno Palts, kes esindas Matemaatika-ja informaatikateaduskonda. Antud teaduskonna tutvustus oli minule kõige meeldivam, kuna olen ise sellest juba varemalt huvitatud. Meile tutvustati üldiselt mida informaatika teaduskond endast kujutab ja selle käigus pidime vastama erinevatele küsimustele kasutades hääletus-pulte. Kindlasti oli Matemaatika-ja informaatika teaduskonna tutvustus oma interaktiivsuse poolest kõige huvitavam.
Matemaatika-informaatikateaduskond on väidetavalt ülikooli kõige rahvusvahelisem teaduskond, kus õpib rohkelt välistudengeid ning õpetab suur hulk välislektoreid. Teaduskonnast on tulnud mitmeid erinevaid menukaid produkte, näiteks „taxify“.
3. Sotsiaal-ja haridusteaduskonnast käis rääkimas Sally Lepik, kes on 23-aastane ja pärit Türist. Tuleb välja, et Sotsiaal- ja haridusteaduskond on Eesti haridus- ja sotsiaalteadlaste hinnatuim koolituskeskus ning tunnustatuimate õpetajate, psühholoogide, ajakirjanike, avalike suhete ekspertide, riigiteadlaste ning sotsioloogide kasvulava. Meile räägiti lähemalt Sotsiaal- ja haridusteaduskonna erinevatest suundadest. Samuti rääkis pedagoog Sally meile arhiivimise teaduskonnast ja eesotavast ametist raamatukoguhoidjana. Millegipärast ei tundunud mulle see kõige huvitavamana.
Sulev Sillaste 11h
VastaKustuta2) Camera obscura - eksponaat
Pildid:
http://tinypic.com/view.php?pic=msryf&s=8#.VGD9HPmUfOV
http://tinypic.com/view.php?pic=dnc6dc&s=8#.VGD9afmUfOV
Camera obscura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadieelkäija.
Esimesed andmed camera obscura-st pärinevad 5. sajandist eKr. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscura-t Basras sündinud teadlane Abu Ali Al-Hasan Ibn al-Haitham (965–1039). Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscura-d olid suured – kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad camera obscura-d ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles. Seades valguskiirte teele kaldu peegli saadi pealt või kõrvalt vaadeldav kujutis. Ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab – kuni ei hakka difraktsiooni tõttu uuesti teravust kaotama. Fotoaparaadis on camera obscura ava ette pandud lääts (objektiiv).
Sulev Sillaste 11h
VastaKustuta3) Etenduse teemaks oli ühe mehe ja naise suhe meili teel, mis sai alguse üpriski juhuslikul ja kentsakal moel. Nad mõlemad polnud omavahel mitte ühtegi sõna silmast silma rääkinud, kuid nad teadsid üksteise kohta niivõrd palju, et neil tekkisid ajapikku tunded üksteise vastu. Samuti kummalgi neist polnud selget või kindlat arusaama sellest, milline teine võiks välimusepoolest olla.
Kui minult küsitakse, et kas see teema on mulle tuttav, siis ei oskagi sellisele küsimusele kohe selget vastata. Tänapäeva interneti maailmas leitakse pidevalt uusi tutvusi. On leiutatud internetti tunandeid ja tuhandeid tutvumislehti, kus inimsed pidevalt omale uusi kaaslasi leiavad, nii et võib öelda, et etendatud teema minule täieliku uudisena ei tulnud. Kuid antud lugu mina internetiavarustes ise läbi elanud ei ole.
Kindlasti oli etendus läbi viidud minu jaoks vägagi originaalselt. Olles ise lavastatud teoste fanaatik, siis pole kohanud veel sellist armulugu nii teatris, kui ka filmi formaadis. Lavastus oli vägagi huvitav ja pani pidevalt pakkuma, mis edasi võiks juhtuda(vähemalt esimeses vaatuses).
Kuigi etenduses toimuvad sündmused võiksid vabalt aset leida pärismaailmas, leian ma, et inimesed pärismaailmas käituksid veidike teismoodi, kui inimesed etenduses. Esiteks on olemas facebook või teised taolised sotsiaalmeedia lehed, kust võib väga kerge vaevaga leida üles inimese ja näha milline ta välja näeb. Etenduses olevad inimesed seda üllatavalt ära ei kasutanud. Teiseks on üpriski raske uskuda, et lavastuses olevad kaks isikut oleksid ültse meilivestlust jätkanud, võttes arvesse seda, kui vaenulikult nad omale alguses kirjutasid.
Leidsin veel väikseid küsimust äratavaid kohti etenduses, kuid tegu on siiski fiktsionaalse teoga, nii et arusaadavalt võib esineda loos selliseid asju dramaatilise efekti pärast.
Etenduses olevad kaks peategelast olid minujaoks võrdselt sümpaatsed. Tegu oli avatud tegelastega, oli mõistetav, miks üks või teine nii käitus, nagu ta käitus. Mina ise polnud kummagi peategelase poolt või vastu, kuna mõlemate teod ja mõtted olid põhjendatavad.
Eriti lihtsaks muutis asja see, et oli kuulda, mida tegelased mõtlevad. Kui narratsiooni poleks sisse toodud, siis teos oleks võinud olla küllaltki raskesti mõistetav.
Kindlasti pole tegu ainukese armulooga, milles kaasneb eraldatus, piinav südametunnistus või mõiste ’internet’. Olen näinud mitmeid filme, mis on pannud mõtlema ’virtuaalsele armastusele’, nii et nagu ennem mainisin pole see süžee mulle tundmatu.
Üldiselt mõjus etendus mulle positiivselt. Nägin jälle uut vaadet aktuaalsel teemal ja kõigetähtsamalt oli see teos veel huvitavalt tehtud. Teises vaatused võib välja tuua mõned probleemid, kuid nendest kõrvale vaadates on tegu hea näidendiga koos väga andekate näitlejatega, mida kindlasti soovitaksin teatriskäijatele.
P.S. lähen viiele järgi.
VastaKustutaAh, et selline vend oledki, vaata et liiga õhku täis ei lähe.
KustutaIkka "järele", mitte "järgi"... :-)
KustutaMr Road Predatoril kõik on lubatud
KustutaHindeline ülesanne
VastaKustutaPäev Tartus
Karl Lembit Laane, 11. H
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
Siis, kui ma klassi jõudsin, oli tund juba alanud. Sellegipoolest ei olnud raske aru saada, mis oli teemaks ning mida meile tegema tuldi. See kolmetunnine sissejuhatus ülikooli elusse koosnes viiest osast: 4 teaduskonna ja ühe üldülevaatega. Räägiti nende jagunemisest instituutideks, tingimustest nendesse pääsemiseks ning aeg-ajalt lipsas sisse ka tervislik enesereklaam. Kuid mida ma teada sain?
Võib öelda, et ma sain veidikene aimu iga teaduskonna hingest. Kui kehakultuuri- ja arstiteaduseteaduskonna ning matemaatike-informaatikateaduskonna esindajad olid oma olemuselt endas kindlad, siis millegipärast sotsiaal- ja haridusteaduskonna delegaat tundis millegipärast väikest hirmu ja ärevust meie 78 silmapaari ees. Ka enesekindlusel olid omad tahud: arvutiteaduse instituudi esindaja muutis kogemuse lõbusaks ning kaasavaks, võites kõigi südamed (välja arvatud see 1%, kelle arvamus sellest valdkonnast halvenes); arstiteaduskonna esindaja esines pigem kõrgi ja kõiketeadvana, heites haritlase kohta ootamatult teravaid remarke humanitaarkallaku suunal. Igatahes andsid kõik esindajad omamoodi ülevaate oma alade struktuurist ja olemusest.
Kui minna faktide juurde, siis kõige rohkem sain ma siiski praktilist infot. Nende teaduskondade jagunemine ja nendesse pääsemise tingimused lõid mind mitmes mõttes pahviks. Kui varem olin ma arvanud, et näiteks arvutiteaduste instituuti pääsemine oleks ränk töö ja vaev, siis Tauno Palts suutis selle kartuse minema pühkida ning näidata oma ala kui lõbusat ja huvitavat väljakutset, mille omandamine ei nõua enda surnuks pingutamist. Hoopis vastupidise tunde tekitas arstiteaduskonna delegaat Tuuli Ruus. Juba tema käitumismaneer ütles üht: parem ärge isegi proovige siia astuda, te ei löö läbi.
Kuid kõige tähtsam õppetund (või nüanss, kui te seda tõesti soovite) oli minu vaatevälja selginemine selle suhtes, kuhu ma tahaksin astuda. Kuigi härra Paltsi kaasamistehnika oli minu meelest suurepärane, pean ma siiski tõdema, et olen siiski rohkem kaldu humanitaarsemate teemade suunas. Ei saa midagi parata: mind kutsub sotsiaal- ja haridusteaduskond koos Sally Lepikuga. Ajakirjandus ja kommunikatsioon, psühholoogia, riigiteadused, sotsiaalpoliitika – kõik need tõmbavad omal viisil ja oleks lihtsalt kahju suruda alla oma südame kutset. Ning kui ühel päeval ehk tüdineksingi nendest teemadest, siis on alati võimalik taas härra Paltsi juurde roomata.
Kokkuvõttes olid need tutvustused vägagi valgustavad: ma nägin iga teaduskonna hinge, nende keerulist jagunemissüsteemi ja sissepääsemistingimusi ning avastasin oma kutsumuse. Positiivne kogemus oli see igal juhul, vaatamata oma kestusele. Tartu Ülikool on suutnud sellega minu nimekirjas paar plusspunkti koguda.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaEtendus „Hea põhjatuule vastu“
VastaKustutaKarl Lembit Laane, 11. H
Selle näidendi teemaks on kahe täiesti võõra inimese armumine teineteisesse läbi internetiavaruste. Näidend algab sellega, et eksikombel satub ühe inimese kiri valesse e-postkasti ning see areneb edasi peaaegu igapäevaseks suhtluseks. Kuna mina ei ole internetimaailmaga nii tihedalt seotud kui nood kaks, siis jäi see teema mulle suuresti võõraks.
Etenduse sisu käsitleti minu jaoks suuresti vastuvõetamatult. Seda sellepärast, et ma ei kujutaks ennast ette täiesti võõra inimesega läbi interneti iga päev endast ja oma isiklikest asjadest rääkimas. See oleks minu meelest liiga suur risk. Pealegi õhkus naistegelasest Emmist pidevalt omamoodi üleoleku ning ninakustunnet, mistõttu oli minule suuresti arusaamatu, miks mees lasi vestlusel jätkuda.
Ma mõistan, et selle loo eesmärk oli näidata seda, et armastus ei teki mitte välimusest, vaid inimese enda ettekujutusest. Ilma teist inimest nägemata kleebib armunu oma armuobjektile külge omadusi, mida ei pruugi üldse olemaski olla. Loo jooksul elasin ma kaasa meestegelasele Leo, kes tundus olevat palju kannatanud ning kellele ma soovisin paremat tulevikku kui vaid nukrus ja üksindus.
Naistegelane oli minule rohkem vastukarva. Selle asemel, et proovida parandada oma peres olevaid probleeme, otsustab ta hoopis seda õõnestada, tekitades dissonantsi sellega, et suhtleb oma abikaasa selja taga teise mehega. Minu meelest on see pere ühtsust vaadates vägagi ränk viga. Samas mõistan ma osaliselt, miks ta seda tegi – abikaasa Bernard ei olnud ka just eriti avatud ning kaasav olnud. Emmina oleksin ma proovinud ise oma abikaasaga suhteid siluda või vajadusel pöörduda pereteraapiasse, Leona oleksin ma läinud psühholoogi juurde.
Kuigi maailm on täidetud suuremate imedega, jättis see lugu ikkagi suhteliselt ebausutava, aga ka ilusa mulje. See lihtsalt käib minu loogika vastu, et keegi usaldaks nii ettevaatamatult kellelegi juhuslikule internetikasutajale oma isiklikku infot. Samas oli kosutav näha seda, kuidas see armastus arenes nii jõudsasti, vaatamata sellele, et kumbki osapool polnud teist kordagi kohanud. Esimest korda mõtlesin ma selle peale, kui palju on inimesel tegelikult vaja selleks, et kellessegi tõeliselt armuda. Vastus: väga vähe.
Lõpetuseks mõjus see etendus küll hästi, kuid samas ei olnud kõik emotsioonid, mis sellega kaasnesid, ka positiivsed. Eriti ebameeldiv oli lõpp: side katkes äkiliselt ja täielikult ning õhku jäi liiga palju vastuseta küsimusi. Kuigi näidend oli küll suuresti rahuldav, ei soovitaks ma ühelgi oma sõbral seda vaatama minna. Liiga palju kordi tekkis minul sees küsimus, kas ma olin teinud ikka õige valiku, tulles vaatama seda ning mitte Shakespeare’i „Haldjakuningannat“?
Tulgu, mis tulgu - tehtud see on.
VastaKustutaHindeline ülesanne
VastaKustutaHedi Maripuu 11h
1. Iga teaduskond õpetab erinevaid valdkondi. Näiteks psühholoogiat õppima minnes, võib ka juurde õppida riigiteadust.
Ülikooli astumiseks tuleb sooritada akadeemiline test, kus 80 punkti saades võib asuda õppima ükskõik millise eriala Tartu Ülikooli riigieelarvelise õppekohale.
Tartu Ülikool on maailma tippülikoolide 379. positsioonil.
2. Georg Friedrich Parrot -http://38.media.tumblr.com/92d7c793a6a36d05d27f34acc510ab89/tumblr_neu73cagBp1ry03ojo1_500.jpg
Parrot oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Parrot oli valgustusidee pooldaja. Ta täiustas eudiomeetrit ning teadusorganisaatorina rajas ta Pulkovo observatooriumi ja asutas Professorite Instituudi Tartu Ülikooli juures.G. F. Parrot suri reisil Helsingisse ja on maetud Smolenski luteri kalmistule Peterburis. Pildil olev maal on kasutusel Tartu Ülikooli muuseumis.
3. Etendus rääkis Emmast ja Leost, kes kohtusid internetis juhuslikult. Nende vahel tekib kirjavahetus, teadmata üksteisest midagi ning lõpuks muutuvad nad väga lähedaseks.
See teema oli minu jaoks veidi koomiline ja etteaimatav, sest loos ei tekkinud mingit huvitavat pööret ja probleemiga, et mees ja naine kokku ei saa, liialdati. Samas tuletab näidend meile meelde, et tõeline jõud peitub sõnades. Huvitavaks muutsid küll etenduse hetked kui nad siiski kohtusid ja mis pärast kohtumist juhtus. Teema käsitlus oli vastuvõetav, kuna võib leida seoseid selles kuidas inimesed tegelikus elus käituksid. Ma ei elanud kellelegi kaasa, sest ma oleksin käitunud teistmoodi kui näidendis. Mehe asemel oleksin ma õnnelikust abielust kuuldes naise rahule jätnud ning naise asemel ei oleks ma pikemalt mehega suhtlema jäänud.
See mida nägin oli usutav, sest näitlejad mängisid oma rolli väga hästi ning lihtne on astuda ilusate sõnade lõksu. Alguses oli huvitav vaadata tegevuse käiku, aga lõpu poole hakkas näidend ennast kordama. Pidev probleem oli kohtumine, teineteise vastu tekkinud segased tunded jne. Kõrvalt vaadates tundus naise ja mehe käitumine üksteise vastu väga naiivsena.
Näidend pakkus mulle õrna elamust, kuna oli veidi pinget ja nalja, aga ka segadust. Mulle meeldis see etendus, samas oli see pisut üksluine. Soovitaksin seda etendust ka teistele, sest igaühel on oma vaatepunkt, kuidas nad seisukohti näevad. See, mis mulle võis näida üle liialdatuna, on teisele romantiliselt joovastav.
Pilleriin Raudam 11H
VastaKustutaEtenduse analüüs
Etendus „Hea põhjatuule vastu“ räägib loo kahest võhivõõrast Emmi Rothnerist ja Leo Leikest, kes eksituse tõttu tutvuvad meili teel. Üks kiri viib teiseni ning korraga peavad mõlemad tunnistama, et on armunud. Vaatemängu teemaks on netisuhe, mis on tänapäeval väga aktuaalne. Kuigi ma ise pole kunagi sellises olukorras olnud, on mul tuttavaid, kes on midagi taolist ise läbi teinud. Huvitav oli jälgida, kuidas selline tutvus tekib, areneb ja kuhu välja viib. Teema käsitlus oli vastuvõetav ja arusaadav ilmselt ka vanemale publikule, kes ehk nii tihti internetiga kokku ei puutu. Lõpus hakkas etendus veidi venima, oleksin oodanud kiiremat lõpplahendust. Lugu oli minu jaoks arusaadav, kuid otseselt kaasa elama see mind ei kutsunud, küllap oli asi internetitemaatikas, eelistan etendusi, kus näitlejate vahel on füüsline kontakt mitte vaid sõnad.
Mina vaatlesin Emmi ja Leo suhet kui fantaasiat, mis on määratud jääma teatud piiridesse, millel on reaalsus, kuid mõnes mõttes puudub see täielikult. Mõlemal tegelasel olid oma head ja vead. Kellegi poolt/vastu olla oleks mul raske, sest ma pole nende olukorrras kunagi olnud ja see raskendab kaasaelamist.
Emmi tegelaskuju oli minu arvates naiselik, talle meeldis põnevus ja risk, ta kirjutas seda, mida parasjagu mõtles ning oli vahel sunnitud ka tunnistama üle piiri minekut. Pealtnäha oli tema elus kõik olemas (õnnelik abielu, kaks last, hea välimus), kuid sügaval sisimas oli tema hingeelu hoopis keerulisem. Leo oli purunenud südamega mees, kes alles üritas oma elu taas järje peale saada. Mõistsin, et nii Emmi kui ka Leo jätkasid kirjavahetust nii põnevusest, kui ka vajadusest kellegagi ausalt suhtlemise järgi. Öeldakse, et sageli on lihtsam usaldada oma isiklikke asju võhivõõrale kui tuttavale, usun, et just nii tundsid ka nemad. Võimalik, et lõpp oli paljudele üllatav ja nii mõndagi jäi piinama Emmi otsus Leoga mitte kohtuda. Mina seevastu sain Emmist aru, vahel on lihtsam reaalsusele mitte otsa vaadata ja pärast kahetseda. Kui mina oleksin Emmi olukorras olnud, siis tõenäoliselt ei oleks ma suutnud uudishimule vastu panna ja oleksin juba esimesel võmalusel tundmatuga kohtuma jooksnud. Hirm maha magada potentsiaalne eluaegne sõprus ei oleks mul loobuda lasknud. Leo olukorras oleksin ma ilmselt olnud solvunud, et lubadus murti ning samuti sidemed katkestanud.
Netisuhe sellisel kujul on usutav, ka päriselus kohtutakse enamasti juhuslikult ja lastakse sõprusel vaikselt areneda. Ma ei leia, et etendus oleks olnud ääretult kaunis armastuslugu, ehk ei saagi internetisuhet sellisel kujul edasi anda ? See ei pannud mind ei nutma ega õhakama, kuid saalist lahkudes mõtlesin oma sõbranna peale, kes samuti ühe noormehega virtuaalses keskkonnas kohtus. Mida ta küll tunda võis? Kas midagi taolist nagu need tegelasedki? Ma ei olnud varasemalt selle teema üle juurelnud, kuid tahes-tahtmata paneb sellise vaatemängu vaatamine endale teatud küsimusi esitama.
Etendus mõjus mulle neutraalselt, mul oli hea meel, et sain võimaluse näha etendust, mis keskendub internetis sündinud armastusele, kuid tugevaid emotsioone see minus ei tekitanud. Halvasti see ei mõjunud, hingematvalt hästi samuti mitte, tõenäoliselt oli asi etenduse teemas. Soovitaksingi seda kellelegi, kes on ise taolises olukorras olnud või tunneb huvi omamoodi lahenduste ja kaasaegsete teemade vastu.
Pilleriin Raudam 11H
VastaKustutaÜlevaade
Tartu Ülikool on ainuke maailmatasemel ülikool Baltimaades, mis olles 379. kohal, kuulub parima 3% hulka. Kuna TÜ õpingud avavad seetõttu tulevikus mitmeid uksi, oli kahtlemata huvitav ning kasulik tutvuda sealsete õppimisvõimalustega.
Sotsiaal-ja haridusteaduskonna tutvustus jättis kõige parema mulje. Neljast instituudist huvitasid mind kõige rohkem ühiskonnateadus ja riigiteadus. Oli üllatav teada saada, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal õppides on võimalus kohe peale bakalaureust tööle saada. Lisaks on TÜ üks kümnest parimast ülikoolist, kus ajakirjanikuks õppida. Suurimat huvi tekitasid minus riigiteadused, sest olen alati poliitika vastu huvi tundnud. Sellel instituudil on kolm suunda: poliitikateooria, rahvusvahelised suhted ja võrdlev poliitika. Kujutan ette, et nende vahel valimine võib üsnagi keerukaks kujuneda. Kindlasti on TÜ üks parimaid ülikoole, kust edasi poliitikasse suunduda. Infokorraldus ja õpetajakoolitus, mis samuti sinna valdkonda kuulusid, mulle huvi ei pakkunud.
Arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu juba 1632. Aastast. Sealne õpe on praktiline ja kallis ning tähtis on kohe astuda erialale, mis huvitab, sest nii spetsiifilist asja õppides ei ole võimalik üle minna muule erialale ja loobumine/mitte kohale ilmumine ei oleks lugupidav kaaskandideerijate suhtes. Peale arstiteaduskonna lõpetamist on iseenestmõistetavalt töökoht garanteeritud. Sisseastumisel on karm konkurents, kuid õnneks on tehtud ka mõned erandid (nt akadeemilise testi parimatest 3% saavad sisse). Sain teada, et vajalikud on head teadmised matemaatikast, samuti keemiast ja füüsikast. Kord on karm ja puudumine on rangelt mittesoovitatav. Tartu Ülikoolis on mitmeid kliinikuid, mis õpet läbi viivad. 5 instituudist tundus kõige põnevam patoloogilise anatoomia ja kohtuarsti teaduste instituut. Kuid fakt, et TÜ tudengid päris laipu lahkavad, tundub enam kui hirmutav.
Minu jaoks oli huvitav kuulata ka üldislt TÜ tutvustust. Statistika näitab, et 70% gümnaasiumi lõpetanutest kandideerib ülikooli ning u. 80% osutub ka vastuvõetuks. Kuigi kohe peale gümnaasiumi ülikooli minejate arv on vähenenud, leian, et see on siiski üsna hea näitaja. Tutvustusel toonitati, et eriala valikul tuleb silmas pidada enda huve ja isiksust, tööturgu, kus soovitake mõtlevat, haritud inimest ja kooli, kus tahetakse kõrgharidust omandada. TÜ on hea variant hariduse omandamiseks, sest ülikool on tunnustatud, keskkond inspireeriv ja erialade valik lai (üle 60 õppekava 5 linnas).
Hea oli kuulda, et 19-aastaselt ei peagi veel oma elu üle otsustama, sest kõik need valikud ja võimalused mõjusid veidi segadusttekitavalt, samas on need teadmised hädavajalikud. Tartu on tudengielu jaoks parim paik, kuid mul on äärmiselt raske kujutada ette ennast Tallinast ära kolimas. Siiski pean ma võimalikuks, et peale gümnaasiumit kandideerin Tartu Ülikooli lihtsalt oma teadmiste proovilepanekuks.
Pilleriin Raudam 11H
VastaKustutaEksponaat
Eudiomeeter
Eudiomeeter on labori seade, mida kasutatakse õhu keemilise koostise mõõtmiseks. Varasemalt kasutati seda hapnikusisalduse mõõtmiseks õhus. Olenevalt sellest, mida mõõdetakse, võib mõõteriista kasutada erinevatel viisidel. Tavapäraselt sarnaneb see mõõtesilindrile ehk klaaspurgile, millel on mõõteskaala külgedel. Enamasti mahutab see 50-100 ml ja on kõige populaarsem eudiomeetri tüüp. Toodetakse ka teistsuguseid, näiteks T- ja U-kujulisi eudiomeetreid.
Tänapäeval on igal eudiomeetril üks kinnine ots ja teine lahtine ots. Toru täidetakse vee või elavhõbedaga ning asetatakse lahtist otsapidi vee või elavhõbedaga täidetud anumasse. Läbi vedeliku juhitakse uuritav gaas mõõteriista. Gaasi ruumala arvutamiseks peab teadma ka temperatuuri ja õhurõhku.
Sageli peetakse eudiomeetri autoriks itaalia füüsikut Marsilio Landrianit, kelle teooria kohaselt saab õhku keemiliselt analüüsida ning erinevaid gaase saab üksteisest eraldada labori seadme abil. Tegelikuks loojaks peetakse teist itaalia füüsikut Alessandro Voltata, kes mainis eudiomeetrit aastal 1777 ja kirjeldas seda kui seadet, mille abil saab õhu kvaliteeti mõõta. Tartu Ülikoolis tegutsenud füüsiku Georg Friedrich Parrot üks varasemaid leiutisi oli täiustatud eudiomeeter.
Mõõteriista kasutus jääb enamasti laboriruumidesse, kus uuritakse, kuidas muutub gaasi ruumala keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Siiski leidub eudiomeetrile ka igapäevasemaid kasutusalasid, näiteks meditsiin (Parrot kasutas seda haigla õhu analüüsimisel). Kahtlemata on eudiomeetri kasutamine otstarbekas ka haridusvaldkonnas, nt ülikoolides, kus praktiline töö on hädavajalik ning arendav.
http://tinypic.com/view.php?pic=35jh4k8&s=8#.VGEdNzSUesw
Maarit Olbri 11H
VastaKustuta1. Tallinna Ülikoolis toimus viie erineva teaduskonna tutvustus. Kõige rohkem huvi pakkus mulle sotsiaal- ja haridusteaduskond. Üks asi mida ma ei teadnud, oli see, et ka Eestis tegutsevad korporatsioonid nagu Ameerikaski. See suurendas mu huvi ülikoolide vastu. Veel ei teadnud ma, et kehaline kasvatus on eraldi eriala ning kehalise kasvatuse õpetajal peab olema kõrgharidus. Üheks huvitavaks faktiks oli ka see, et Tartu Ülikool on ainuke ülikool Eestis, kus saab arstiteadust õppida. Uueks informatsiooniks oli see, et psühholoogia on põhiliselt kõigis erialadel käsitlusel. Üheks väga meeldejäävaks kogemuseks olid need puldid, millega vastati küsimustele. Minu jaoks oli see täiesti uus kogemus. Tartu Ülikool kuulub 3% maailma parimate ülikoolide hulka( 379. koht). Tänu sellele on sinna ka nõudlus suurem, mis teeb ka sinna sisse saamise raskemaks. Kuigi mitu tundi ühe koha peal istumine polnud lihtne ülesanne, oli see kogemus siiski seda väärt.
Tallinna Ülikoolis?
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMaarit Olbri 11H
VastaKustutaEksponaat
2. Kuna informatsiooni leidsin eksponaadi kohta vähe, otsustasin kaks tükki võtta.Esimeseks eksponaadiks on Arago ketas. Arago ketta leiutas Prantsuse füüsik Dominique Arago 1825. aastal. Nimelt avastas ta, et pöörlev magnetnõel tekitas vaskkettas elektrivoolu ja vastupidi ehk vool pani pöörlema magnetnõela. See näitas, et kahe nähtuse vahel peab olema seos. Arago ketta põhimõtet kasutatakse elektrimootoris. http://tinypic.com/r/33ju93q/8
Teiseks eksponaadiks valisin Melpomene skulptuuri. Melpomene oli kreeka mütoloogias tragöödia ja laulu muusa. Ta on Zeusi ja Mnemosyne tütar. Kreeka ja Rooma luules oli traditsiooniks Melpomene välja kutsuda, et too looks ilusaid lüürilisi fraase. Kunstis kujutatakse teda traagilise maskiga ja sageli koturne kandvana. Tihti hoiab ta ka ühes käes nuga või keppi ning teises käes maski. http://tinypic.com/r/10dhclg/8
Maarit Olbri 11H
VastaKustuta„Hea põhjatuule vastu“
3. Käisime vaatamas etendust pealkirjaga „Hea põhjatuule vastu.“ Peaosades olid Elina Purde Emma Rothneri ja Andres Mähar Leo Leike rollis. Etenduse teemaks on internetiarmastus kahe inimese vahel, kes üksteist pole kunagi näinud. Teema pole mulle otseselt tuttav, kuna ei suhtle internetis väga inimestega, keda pole kunagi näinud aga see teema on mulle alati huvi pakkunud, sest iga internetiarmastus on omamoodi huvitav ja põnev. Alati tekib küsimus, kas nad ka kokku saavad, mis teeb kogu loo jälgmise palju huvitavamaks.
Minu jaoks käsitleti teemat päris tõepäraselt, kuigi pean tunnistama, et otsese kahekõne puudumine oli minu jaoks harjumatu. See, et kogu dialoog toimus läbi e-mailide, ilma, et näitlejate vahel oleks füüsilist kontakti olnud, oli minu jaoks natuke häiriv, kuna olen harjunud sellega, et näitlejad räägivad üksteisega näost näkku.
Ma sain loost aru niimoodi: naisel on elu liiga stabiilne ja ta otsib uusi seiklusi. Valele aadressile läinud e-mail oligi tema jaoks kui märk selgest taevast. Kuna naisel siiski oli perekond olemas, oli tal raske leppida mõttega, et talle meeldib keegi teine. Samuti raskendas see ka kokkusaamise asjaolusid. See peegeldab tänapäevast asjaolu, et kui inimesed tutvuvad kellegi võõraga internetis ja armuvad, on neil raske midagi saavutada selle võõraga, sest oma praegust kaaslast ei suudeta kuidagi hüljata. Otseselt ma kellelegi kaasa ei elanud, pigem elasin ma kaasa sellele, et nad ükskord kokku saaks. Alguses ma pooli ei valinud aga lõpus olin ma täielikult naise vastu, sest mind häiris see, kuidas ta nii palju sellele mehele lubas, kuid alati vastupidist tegi. Eriti see, et ta lubas mehe juurde minna ning järgmise päeval kirjutas vabanduskirja, selgitades, et tema meelt muutis ainult üks täht. See oli minu arust veidi isekas tegu. Minu arust oleks meest võinud kohe teavitada, mitte jätta teda ootama, lootuses, et seda tundmatut naist lõpuks näha saab. Seepärast ei mõistnud ma just naise käitumist. Mina ise oleksin mehele teada andnud, et ma ei tule, mitte jätta teda ootama tundiseks.
Minu arust oli see vägagi usutav, sest see peegeldab ühiskonna tõelist palet. Samas oli see ka ilus armastuslugu, sest tänu sellele ühele tähele tutvusid kaks inimest, saades kogemuse kogu eluks. Samas tekitas see minus väga erinevaid tundeid. Mulle meeldis kogu kontseptsioon ning ka näitlejad tegid väga head tööd. Samas jäi mind lõpp kummitama, sest minu jaoks oli see veidi katkendlik. See etendus pani mind mõtlema selle üle, kui väga võib üks täht muuta inimese mõtlemist ja teguviisi. Enne ma väga selliste asjade peale polnud mõelnud.
Ma arvan, et etendus mõjus mulle pigem hästi, sest sain ka õppetunni, et ei tasu nii ülepeakaela kellessegi läbi internetiavaruste armuda, sest on suur võimalus, et lõpetate mõlemad üksi ja murtud südamega. Isiklikult soovitaksin seda etendust eelkõige nendele, kes on kogenud internetiarmastust. Nendel inimestel on lihtsam mõlemat osapoolt mõista. Muidu jäin etendusega rahule.
• Sain teada ,et Tartu Ülikoolil on olemas erinevad kolledžid üle Eesti. On olemas võimalus minna vahetusõpilaseks. Oma valitud eriala kõrvalt saab võtta lisa aine, väljaarvatud arstiteaduskond. Mis on hea ,sest kui saa sisse sinna kuhu suunale soov on siis võid võtta kõrvalt endale ikka selle ala mida alguses soovisid õppima minna. Kõige suurem tung on Arstiteaduskonda, mis on ka loogiline ,sest selle teaduskonna lõpetajatel on põhimõtteliselt juba töö olemas. Siis ,et on õppida täiskoormusega või osalisekoormusega. Täiskoormusega õppija saab taotleda endale õppetoetusi ja isegi õppelaenu ,kuid osalisekoormusega seda ei saa kui sa ei õpi just õpetajaks siis saab, küll aga saab osalisekoormusega õppija paremini õppepuhkust. Ja osalisekoormusega õppija teeb suuresti iseseisvat tööd, erinevad projektid ja uurimuslikud tööd ja käib koolis harva. Samuti ka see ,et viimase ajal on rõhutud praktilisele tööle ehk oma valitud ala praktiseerimiselt ,mis on minu arvates väga õige ja see mulle meeldib.
VastaKustuta1. Ma valisin Leideni purgi.
VastaKustutaSee leiutati 18.saj keskel. Purk on tehtud klaasist, seest ja välast katab seda õhuke foolium mis juhib elektrit. varras koos ketiga ripuvad purgi põhjani. Purk laetakse elektrostaatilise generatori abil, väline foolium maandatakse. Sisemised ja välimised pinnad säilitavad võrdseid kuid vastaslaengututega laenguid. 20. sajandi vahetusel hakati Leideni purki laialdaselt kasutama ka sädesaatajates ja elektriraviseadmetes. 20. sajandi alguseks viis paremate dielektrikute kasutuselevõtt ja vajadus vähendada ebasoovitavat induktivsust ja elektritakistustes raadiotehnika tarbeks tänapäevaste väikeste kondensaatorite tekkeni
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5a/Leyden_jar_engraving.png
http://tinypic.com/view.php?pic=34g8sht&s=8#.VGIl4VbKDwI
Teos oli muidugi mitte klassikaliselt ülesehitatud, kuna tegelased rääkisid küll teineteisega ja isegi dialoogis ,kuid mitte reaalses pildils vaid läbi interneti puudus otsene kõne. See oli isiklikult minu jaoks uus ja vajas kohanemist aga huvitav. Teos ise oli osaliselt vastovõetav ,sest sisu oli huvitav aga teiselt poolelt minu jaoks ebareaalne ja loogika vastane.
VastaKustutaKuna ei loogiline ,et inimene keda sa pole näinud hakkab sulle väga meelidma. Aga samas võib olla see ka kasulik ,sest siis ei teki sul eelarvamusi inimese suhtes. Kindlasti tekivad ,kui sa inimesega räägid aga inimest reaalselt nähes tekivad sul suuremad eelarvamused ,sest välimuse järgi teebki inimene endale järeldused, kui sa inimest ei näe siis ei teki sul nii palju eelarvamusi kui sa teda pole näinud. Ma mõistsin seda kui kahe täiskasvanu seiklust mida nad koos läbielasid, üks kel oli lihtsalt kodus igav tal olid lapsed ja mees ja teine ,kes soovis oma armuvalust ülesaada. Kaasa elasin sellele ,et nad kohtuks aga otseselt teose tegelastele küll mitte. Mulle meeldis Leo enesekindlus alguses kirjade saatel, ta jättis mulje nagu ta teab täpselt mida ta teeb . Ühel hetkel olin küll Emmi vastu ,kui ta tutvustas oma sõbrannale Leod ja pärast oli pahur kui sai teada ,mis nende vahel toimus siis tekib küsimus ,kuule miks sa nad üldse kokkuviisid. Kui ma oleks olnud see mees kes oleks teada saanud ,et mu abikaasal oleks kirjasõber siis ma oleks käitunud kindlasti teisiti. Nendel juttudel oleks kindlalt lõpp olnud. Seetõttu ei mõista ma Emma meest, jah ta küll seletas lahti miks ta Leole andis võimaluse ,et äratada ta naine oma fantaasiast üles, ta oleks pidanud midagi paremat ettevõtma.
Minu arust on see väga imelik ja väga väga harv juhus ,kui sa kogemata inimesega internetis rääkima hakkad, veel imelikum on veel see ,et sa hakkad seda inimest mingil määral usaldama ja lõpuks armud temasse see ei ole loogiline! Etendus oli ilus ,sest juhuslikult sattusid sarnased inimesed omavahel rääkima ja nad meelidsid teineteisele. Mind pani mõtlema see ikkagi sellepeale sa ei tea iial ,kes see võõras inimene on teisel pool ekraani ja kirjutab, ta võib olla ju ohtlik. Ja inimene kes kirjutab sulle midagi enda kohta siis sa ei saa selles ju kindel olla ,et see tõsi on järelikult peaksid sa seda inimest pikemalt aega tundma ja mis eriti oluline sa pead temaga rääkima otse maapeal, reaalses elus mitte kuskil virtuaal maailmas.
Etendus mõjus kurvalt ,nad siiski oleks võinud kokku saada. Soovituse osas, ma ei ole kindel kas ma soovitaks seda kellegile ,sest inimeste maitsed on erinevad ja soovituse andmine oleks risk, lisaks pole see just parim etendus mis ma näinud pigem selline keskmine etendus mis ma näinud. Mitte küll näitlejate osas aga sisu ei meeldinud mulle.
Sandra Märk
VastaKustuta11. loodusklass
6. novembril, aastal 2014 käisime Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 11. klassi lennuga Tartus ekskursioonil. Meile tutvustati Tartu Ülikooli teaduskondasid ja ühtlasi käisime ka Vanemuise teatris näidendit „Hea põhjatuule vastu“ vaatamas.
• Tartu Ülikool on ainuke maailmatasemel ülikool Baltimaades, mis olles 379. kohal, kuulub parima 3% hulka.
• Ülikooli astumiseks tuleb sooritada akadeemiline test, kus 80 punkti saades võib asuda õppima ükskõik millise eriala Tartu Ülikooli riigieelarvelise õppekohale.
• Tartu Ülikoolis on üle 60 õppekava.
• Üle Eesti on Tartu Ülikoolil kolledžid.
• Oma eriala kõrvalt saab võtta lisa aineid va. arstiteaduskonda.
Eksponaat
TENEA APOLLON. Arhailises stiilis skulptuur valmis u 560. a eKr Kreekas Pelopannesose poolsaare. See marmorist nooruki hauakivi leiti 1846. aastal antiiksest Tenea linnast ja nüüd asub see Müncheni Glüptoteegis.
Kõigil arhailistel egiptuse mõjudega kurostel ehk noormeeste kujudel on ühised jooned: nad on alasti, kehaehitus on tugev, vasak jalg on ees, rusikas käed on sirgelt keha kõrval, nägu on emotsioonideta, kuid huultel on tardunud naeratus.
http://i62.tinypic.com/ndsvo3.jpg
„Hea põhjatuule vastu“
Etendus räägib mehest ja naisest kes said tuttavaks juhuslikult kirja teel. Kogu etendus toimub kirjavahetuse kaudu. Nad ei ole kunagi üksteist näinu ega tea teineteisest suurt midagi, aga ometi nad jõuavad teineteisele väga lähedale ja armuvad teisel pool arvutiekraani olevasse inimesse. Iseenesest oli etenduse sisu ja ülessehitus huvitav. Meeldis see lavakujundus, et oli kaks tuba ning samaaegselt sai näha kuidas tegelased käitusid kirju oodates ja kirju kirjutades. Teises pooles oleks võibolla võinud olla mingi muu lavakujundus. Ei meelidinud veel, et vahetati ainult meile, see muutis etenduse natukene igavaks. Oleks oodanud nende omavahelist vestlust ja kokkusaamist. Näitlejad käitusid ja näitlesid väga usutavalt, oli aru saada, et nad on oma rolli pühendunud. Samuti arvan, et näitlejate vlik oli õige, nad sobisid täpselt sinna rolli. Kellegi poolet ega kellegile kaasa ma ei elanud, sest ilmselt oleksin mina teisti käitunud ja mõelnud. Etendus ei olnud küll selline nagu ootasin ja ette kujutasin, aga üldiselt oli normaalne ja soovitaks ka teistel vaatama minna.
Tristan Toomast 11H
VastaKustutaTartu Ülikoolis tutvustati neli erinevaid teaduskonda.
Kehakultuuriteaduskonna, Sotsiaal- ja haridusteaduskonna, matemaatika-informatsiooniteaduskonna ja Arstiteaduskonna. Kõige rohkem huvitas mind Arstiteaduskonna tutvustus, kuna selle ala peale mõtleks esimesena kui tuleks valik, kuid tutvustus oli kõikidest kõige monotoonsem ja ebasümpaatssem. Tutvustust oleks võinud natuke kreatiivsemalt esitada. Tartu Ülikooli kohta sain teada, et on suur võimalus valida kõrvalaineid. Huvitav oli ka see, et Tartu Ülikool on ainuke ülikool Eestis, kus saab arstiteadust õppida. Ma sain ka teada, et psühholoogia on põhiliselt kõikidel erialadel käsitlusel. Tartu Ülikool kuulub maailma 3% parimate Ülikoolide hulka ning sinna sisse saamine on üsnagi raske.
Tristan Toomast 11H
VastaKustutaEksponaat
Leideni Purgid. Tegemist on klaasist dielektriliselise materjali purgiga, mille sise- ja välispind on kaetud metallfooliumiga. See "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki. See oli algeline kondensaator. Leideni purgi leiutasid teineteisest sõltumatult saksa vaimulik Ewald Georg von Kleist 11. oktoober 1745 ja hollandi teadlane Pieter van Musschenbroek Leidenist 1745–1746. Leiutis sai nime Leideni linna järgi.
Pilt: http://tinypic.com/r/k4ffic/8
Tristan Toomast 11H
VastaKustuta„Hea põhjatuule vastu“
1)Virtuaalne armastus. See oli mingil moel tuttav, ma tean mitmeid inimesi kes interneti kaudu endale paarilise on leidnud ning ta oli huvitav kuna see on armastus teiste võttetega.
2) Pigem vastuvüetav, algul ei edenenud asi üldse armastuse poole ja see juhtus ootamatult. Nii on paljudel juhtund.
3) Ma ei elanud kellegiga kaasa, ma huviga ootasin lõppu. Ma olin pigem naise vastu. Sa pead olema teatud tasemel nõrk, et ennast niimodi veendada lasta. Tal oli siiski mees, kellele ta au ja truudust on lubanud. Sotsiaalvõrgustikus, ma olen sama asja läbi teinud ja see ei lõppenud hästi. Nüüd ma olen juba veidikene tugevam ja ei lase end niimoodi mõjutada.
4) See oli usutav ning inetu kuid see on tänapäev. Tänapäeval ei tehta teatud kogemusi, trenni ja reisid, et kogemuse võrra rikkamaks saada vaid et enda sotsiaal-profiili täiendada nong sealt tähelepanu saada, see on masendav ja ma olen palju selle üle mõelnud.
5) Kontsert mõjus pigem hästi, kuna ma loodan, et teised samamoodi aru said, et tänapäev, või siis meie generatsioon on teistmoodi ning armastus on teistmoodi tänu meediale.
Siim Tõemets 11H
VastaKustuta1. Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamiselt õppisin eelkõige seda, et igal erialal on siiski ka palju erinevaid õppeharusid, mis antud erialaga kaasas käivad. Samuti sain aimu sellest, mida nõutakse sisseastumiskatsetel. Näiteks mind huvitab kõige rohkem kehakultuuriteaduskond, ning selle erialakatsed koosnevad 50% eesti keelest ja 50% eriala katsetest. Pealegi sain teada, et kehakultuuriteaduskond jaguneb kaheks: kehaline kasvatus (kus õpitakse peamiselt õpetajaks) ja sport (kus õpitakse peamiselt näiteks füsioteraapiat). Kõige meeldivamaks üllatuseks mulle oli aga see, et põhimõtteliselt iga erialaga on võimalik reisida ka väismaale nii öelda vahetusõpilaseks, kas siis üheks semestriks/nädalaks või mingiks muuks ajaks. Rohkem informeerivaks lisainfoks sain ka netilehekülje, kk.ut.ee.
Järgmine teaduskond, mida meile esitati oli Sotsiaal- ja haridusteaduskond, mis koosneb neljast instituudist; a) Ühiskonna teaduse-, b) haridusteaduste-, c) psühholoogia-, d) riigiteaduste instituudist. Igal instituudil on ka omad õppeained, mis siis erinevad üksteisest mingil moel.
Kolmandana ja ehk isegi kõige huvitavamana läbiviidud teaduskonna tutvustus oli matemaatika-informaatikateaduskond. Mis omakorda oli jagunenud kolmeks; matemaatiline statistika, matemaatika ja arvutiteadus. Sisseastumiskatsetel läbitakse test, mis koosneb 60% laiast matemaatikast ning 40% eesti keelest. Tutvusime ka kohapeal natukene nende tehnikaga, millega tegeletakse sealses teaduskonnas õppides igapäevaselt. Nimelt anti meile igaleühele pult, mida nad ise kutsuvad „ klicker’ics“ ning sellega siis vastasime antud küsimustele ning vastused ilmnesid tahvlile koheselt. See muudab igapäeva arutelud ning hääletused väga mugavaks ja aega kokkuhoidvaks. Veel oli väga huvitav näha, kuidas ka ikoonide läbi saab tõlgendada sõnu ja tähti. Selleks kasutati biti ja baiti metoodikat. Samuti mõõdetakse interneti kiirust mega bittides.
Neljandaks ja viimaseks teaduskonnaks oli arstiteaduskond. Mis on ainus teaduskond Eestis alates 1632. Aastast. Mille kaudu on samuti võimalik väga palju reisida. Kahtlemata on antud teaduskonnas ka väga palju erinevaid õppeharusid, mida õppida. Kõik selle teaduskonna lõpetajad saavad hambaarsti diplomi ja õiguse töötada kohe pärast lõpetamist hambaarstina. Eriala jaguneb neljaks suuremaks valdkonnaks: hambaravi/kirurgia/proteesimine ja hambahaiguste ennetus/lastestomatoloogia ning ortodontia.
Iga teaduskonna lõpetamisel peab üliõpilane tegema lõputööks erialase uurimistöö. Ning samuti on igal teaduskonna üliõpilasel võimalus liituda erinevate üliõpilasorganisatsioonidega.
2. Pildil on suur Leideni purkide patarei. M. Van Marum, Holland, enne 1809. Leideni purk leiutati 18. saj keskel. Tüüpiline Leideni purk on klaaspurk, mis on kaetud seest ja väljast õhukese elektrit juhtiva fooliumiga. See lõpeb enne purgi suud, et sise- ja välisfooliumi vahel ei tekiks elektrivahetust. Metallvarras koos purgi põhjani ehk fooliumini ulatava rippuva ketiga ulatub läbi kaane. Purk laetakse elektrostaatilise generaatori abil, väline foolium maandatakse. Sisemised ja välimised pinnad säilitavad võrdseid, aga vastasmärgi laenguid. Antud tüüpi patareid on proovitud kasutada varjusurnute elustamiseks, kuid pole teada, kui edukas see oli ( http://tinypic.com/view.php?pic=34zg5zm&s=8#.VGI_BvmUcuc )
Siim Tõemets 11H
VastaKustuta3. Etenduse teemaks oli kaasaegses maailmas armastus, mis koosnes kõigest kirjavahetustest ja telefonikõnedest. Etenduse teema oli mulle pigem huvitav. Kuna ma ise siiski sellist asja kogenud pole ning arvatavasti kunagi ka ei koge, siis oli mul äärmiselt huvitav jälgida kuidas selline suhe kasvas ja arenes antud etenduses. Väga märkimisväärne oli ka see, et kõik algas puhtjuhuslikust eksitusest ning ajapikku kasvas sellest suur tunnetekogum. See kuidas teemat käsitleti etenduses, oli mulle vägagi vastuvõetav. Sest etendus oli vägagi sarnanev üsnagi uue filmi „ her“ süzeega. Õnneks ma olin vahetult enne etendust seda filmi vaadanud ning mulle väga meeldis etenduse lihtsus ning sarnasus filmiga. Nii filmis kui ka eteduses põhines suhe sügavatel tunnetel üksteist eales nägemata, kuigi filmis rääkis mees kõigest arvutiprogrammiga (pealekauba avastas mees ka hiljem, et seesama arvutiprogramm räägib ka tuhandete teiste inimestega ning aretab ka teistega taolist suhet). Etendust vaadates, võib öelda et ma isegi lootsin, et nad ei kohtugi. See oleks säilitanud selle salapärasuse nende vahel. Kaasa elasin ma siiski Emmale, kes oma kirjasõbrale (Leole), oli tuntud hellitusnime all Emmi. Tal oli raske seis kodus, tal oli temast vanem mees, kes omas juba kahte last. Meest väga kodus polnud, samuti kuna Emmi leidis tohutult palju aega Leoga kirjutamiseks võib eeldada, et Emmi mees ei pööranud talle kodus ka piisavalt tähelepanu. Seetõttu tundus mulle, et Emma ei olnud kuigi õnnelik oma perega ning ma tõesti lootsin, et lõppude lõpuks nad siiski Leoga leiavad teineteist. Kui mina oleksin olnud antud olukorras, oleksin teinud kõike teisiti. Ma olen küll kirjalembeline oma vanaemaga, kuid armastust ma sotsiaalvõrgustikust ei leia kunagi. Minu isiklik arvamus on, et inimest peab ikka nägema, teadma kuidas ta teatud olukordades käitub, tema elupõhimõtted ning vaated peaksid suurel määral ühtima sinu omadega ning kindlasti peab jutt klappima. Nendel teatud põhjustel ei saa ma kunagi ilmselt armuda esimesest silmapilgust või hoopiski sotsiaalvõrgustikku läbi. Eelnevalt oma seisukohta väljendades oli see teatrietendus minu jaoks ebausutav, kuid seda puhtalt minu jaoks. Kuid mulle meedib siiralt uskuda, et see on võimalik teiste inimeste elus. Süzee põhines terve etenduse vältel dialoogidel ning teema point oli siiski väga ilus ja romantiline. Jällegi (nagu ka filmi „her“ ajal) tabasin end mõtlemast, kas tõesti piisab kellelegi nii vähesest kedagi teist armastama hakkamisest. Kui sa ei ole näinud teist persooni, ei tea kuidas ta võib käituda või reageerida elulistele teemadele ja situatsioonidele. Armastada kedagi, ainult kirjapildi järgi, mille ta sulle meili teel loonud on. Minu arust peab selleks olema siiski väga kergeusklik ning kohati ka meeleheitel leida endale kaasa, kellegi kes lihtsalt oleks sinuga. Ma usun, et sellises situatsioonis loob inimene endale mingisuguse kujutluspildi teisest inimesest, aga mis saab kui päriselus kohtudes see kujutluspilt ei vasta sinu ootustele?, kas proovida leppida ja elada sellega edasi või sellest kõigest loobuda, ma tõesti ei tea. Ilmselt, sest ma ei oska ennast kuidagi panna sellisesse olukorda. Etendus mõjus mulle pigem hästi, seda eelkõige seetõttu, et see oli minu silmis jäljendatud filmi põhjal, mida ma olin juba näinud. Ning etenduse lahenduskäik meeldis mulle väga. Soovitaksin seda etendust vaatama minna kõigil, kes on kogenud sellist situatsiooni varem või kes tahaksid näha filmi „her“ lahenduskäiku teatrietenduse näol.
Sandra Keinast
VastaKustuta11H
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
Eestis õpinguid jätkata ei ole olnud mulle just suur unistus, pigem olen soovinud suunduda välismaale, kuid neljapäevane Tartus käik muutis veidi asjaolu. Tartu Ülikool on ainus ülikool Baltimaades, mis on maailmatasemel 379. kohal. Ligi 70% gümnaasiumi lõpetajatest suundub edasi ülikooli ning 82% neist võetakse ka vastu, eelmisel aastal suundus 17% lõpetajatest õppima just nimelt Tartu Ülikooli, kus on suur valik erinevaid teaduskondi ning asub ka Eesti ainus arstiteaduskond. Arstiteaduskonnas õpib ligi 1500 õpilast, kellest ~100 on välismaallased, kes peavad õpingute eest aastas tasuma 11 000€(sest õpingud toimuvad inglise keeles). Uueks teadmiseks sai kindlasti asjaolu, et arstiteaduskonda astudes tuleb minna kohe sellele erialale, mis tegelikult ka huvitab, sest pole võimalik minna üle mõnele muule erialale ning enda koha ära ütlemine oleks ebaaus teiste kandideerijate suhtes. Kõige huvitavam oli minu jaoks sotsiaal- ja haridusteaduskond, mille alla kuulub neli erinevat instituuti. Neist pakkus enim huvi psühholoogia instituut- bakalaureuseõppes saab omandada alusteadmised, kuid selleks, et saada psühholoogiks, karjäärinõustajaks vms tuleb läbida ka magistriõpe ning sellele lisaks taotleda psühholoogi kutselitsentsi.
Paljud gümnaasiumi lõpetajad soovivad siiski ülikooliga ruttu ühele poole saada, ning loodavad, et on võimalik saada „korralik“ haridus vaid bakalaureuse kraadi omandades kuid tegelikult peaksid õpilased arvestama siiski 3+2 õppega ehk bakalaureus+magister. Lisati veel, et juba gümnaasiumis peaks rohkem keskenduma nendele ainetele, mis vastava eriala puhul sisseastumiseks vajalikud on, kuid ei tohi unustada ka teisi. Lisaks on Tartu Ülikoolil mitu kolledžit, mis asuvad erinevates Eesti piirkondades, seega ei tähenda, et kellelgi jääks asukoha tõttu õppimata, aga valik kolledžites on väiksem. Huvitavaks muudab õppetöö korporatsioonide olemasolu, sest õpilastel on ka oma seltskond, kellega korraldada vahvaid üritusi ja koos aega veeta. Usun, et see on väga hea võimalus sulanduda uude massi. Kolm tundi paigal istumist oli kindlasti tulemust väärt, sest need, kellel polnud üldse eelnevaid teadmisi, said asjast aimu, ning targemad said veel targemaks.
Lene Saar 11H
VastaKustuta1)Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamine andis hea ülevaate erinevatest erialadest, mis on kindlasti abiks tulevikus nii kooli, kui ka eriala valiku osas. Iga eriala puhul räägiti, millised peaksid olema eksamitulemused Tartu ülikooli sisse astumiseks ning, kes sinust tulevikus saada võiks.
Tartu Ülikool on QS World University Rankings põhjal paremuselt maailma 379. ülikool. Lisaks on Tartu ülikool ainus koht Eestis, kus saab läbida doktoriõppe matemaatikas või asuda õppima arstiteaduskonnas.
Ükskõik millist eriala õppida, iga teaduskonna aluseks on alati psühholoogia. Lisaks ei ole psühholoogia lihtsalt inimeste nõustamine. Sama kehtib ka teiste erialade puhul, kus teadus ja nt katsed laboris moodustavad töös ja õpingutes väga suure osa.
2) Humanitaarklassi õpilased külastasid õppepäeval Tartu Ülikooli ajaloomuuseumit. Parroti füüsikalabori näitusel „Looduse mõistmise kunst“ valisin välja eksponaadi nimega kaldpinna paradoks, mis kujutas endast eseme veeremist mäest üles. Kaldpinna paradoks on on tuntud 18. sajandi algusest ning on sestsaadik hämmastanud paljusid. Kuidas on see võimalik? Kehade liikumine sõltub nende raskuskeskmest, millel on loomulik omadus laskuda. Kui keha raskuskeset aga muuta (mida on tehtud antud kaksikkoonuse juures), hakkab keha ise ülespoole veerema.
(Pildi link: http://tinypic.com/r/15i8ewo/8 )
„Hea põhjatuule vastu“
Etenduse teemaks oli kahe inimese juhuslik tutvumine meili vahendusel. Eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, millest arenevad tegelaste vahel sügavad ning seletamatud tunded. Päevast päeva suhtlesid Emma Rothner ja Leo Leike üksteisele kirjutades, teadmata isegi milline kumbki neist välja näeb. Tasapisi õpitakse teineteist lähemalt tundma, mille käigus areneb osapoolte vahel fantaasiarohke armastus.
Elasin kaasa mõlemale tegelasele lootes, et ehk kulgeb nende romaan edasi ka netiväliselt. Lisaks meeldis mulle nii Emma kui ka Leo karakter, nende omavaheline julge sõnakasutus ning kohatine sarkastilisus. Usun, et nii mõnelgi vaatajal jäi peale etendust kripeldama küsimus, miks Emma siiski Leoga kohtumise ära jättis. Etenduse lõppedes mõistsin, et tõenäoliselt ei olnudki nende kahe inimese kohtumine päris maailmas lihtsalt võimalik. See etendus pani mind järjekordselt mõtlema sellele, et kunagi ei saa loota muule kui iseendale ning miski pole igavene. Lisaks ei oma väline osa armastuses mingit rolli
Siiski oli antud teema käsitlus minu jaoks pigem vastuvõtmatu, sest loost puudus põnevus ja korralik haripunkt. Mõlemad vaatused olid küllaltki identsed, mis jättis arusaamatuks näidendi sisu ning kuhu sellega lõpuks jõuda taheti. Lisaks jäi minu jaoks igavaks lava kujundus, mis oli üsna minimalistlik ning etenduse jooksul muutumatu, kuigi andis vaatajale ikkagi selge pildi kummagi tegelase emotsioonidest ja käitumisest.
Nähtu oli minu jaoks üsna usutav, sest neid, kelle vahel tekib armastus interneti vahendusel, olles ise mitte kunagi päriselus kohtunud, on maailmas üpriski palju. Säärast netipõhist armastust ma muidugi omal nahal tundnud pole, kuid sellegipoolest oli antud teema mulle üsna tuttav, sest internetis suhtlemine on minu jaoks igapäevane ja tavaline tegevus, mille käigus on saadud ka mitmeid uusi tutvusi.
Antud etendus jättis mind üsna külmaks, kuna teema oli küllaltki sisutu ja pinnapealne. Võib öelda, et näidend tekitas minus pigem halbu emotsioone, sest oleksin oodanud teistsugust ning kaasahaaravamat sündmuste käiku, mis poleks mind pidevalt kella vaatama pannud. Mina isiklikult etendust „Hea põhjatuule vastu“ teistele ei soovitaks, sest kogu etendus oli mitte midagi ütlev, sisutu ning ei pannud mind millegi üle sügavamalt mõtlema.
Sandra Keinast
VastaKustuta11H
Eksponaat
• Newtoni ketas
Newtoni ketta põhimõtteks oli näidata, et kui ketas pöörlema hakkab, muutub see valgeks. Sellega tõestas ta ühtlasi ka seda, et valge värv koosneb seitsmest värvist (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne). Ajal, mil Newton pidas optika teemalisi loenguid, demonstreeris ta ka kuidas valge valgus prisma abil osadeks jagada ning siis uuesti läätse ja prsima abil liita valgeks valguseks.
http://www.upload.ee/image/4354576/IMG_2016.JPG
Sandra Keinast
VastaKustuta11H
Etenduse analüüs
Etendus „Hea põhjatuule vastu“ räägib loo kahest teineteisele tundmatust Emmi Rothnerist ja Leo Leikest. Nende need ristuvad, kui naine saadab eksi kombel mehe meiliaadressile kirja ning sealt peale areneb edasi nende vaheline vestlus, mis märkamatult on kasvanud armastuseks. Netiarmastus on kindlasti kaasaegne teema, kuigi mitte nii tuttav. Isiklikult ei ole ma kunagi kokku puutunud sellise situatsiooniga, kus eksikombel või tahtlikult hakkasin suhtlema võõra inimesega ning seda veel interneti teel. Kuid kindlasti on see üleüldises plaanis kaasaegne, kuna tõepoolest enamik suhtlusest toimub just interneti keskkonnas. Teema käsitlus oli vastuvõetav, kuid oleks võinud olla ka füüsiline kontakt ning tegevus, mitte vaid kirjade saatmine, seetõttu vajus ka etenduselõpp minu silmis ära.
Teisest küljest vaadates jõudis etendus just nende sõnade tõttu minuni. Need tunded olid justkui varjatud, ümber nurga öeldud kuid jõudsid mõtte poolest hästi publikuni. Etenduse alguses lootsin väga, et lõpu poole tekib nende vahel ka füüsiline kontakt ning nad kohtuvad. Kuid kui jõudis kätte lõpp ning seda ei juhtunud, siis tundus see suhe just kui müstika, fantaasia. Seda nagu oli ja ei olnud. Olid meeletud tunded, kuid ei olnud tegusid. Otseselt kaasa ei elanud ma kellelegi ega polnud ka kellegi poolt ega vastu, sest polnud põhjust. Ainus, mida lootsin, oli nende kokkusaamine, mida siiski ei toimunud. Samas hindasin ma Emma otsust, kes ei läinud kohtumisele oma mehe, Bernhardi, sõnade tõttu. See näitab, et ta oskab hinnata tõelist armastust ning seda eristada lihtsakoelisest õrritamisest ja mängust, nagu tal oli Leoga. Pannes end Emma rolli, oleksin läinud kohtumisele, aga seda vaid juhul kui poleks olnud häirivad tegureid (Bernhard) ning seetõttu arvan ka, et ta tegi õige otsuse.
See etendus ei tekitanud minus üleliigseid emotsioone, ma just kui vaatasin ja mõtlesin, kuid ei oska võrrelda seda kui inetut või ilusat. Tekkis mitmeid erinevaid mõtteid- internet võib olla petlik. Sa küll suhtled inimesega, tunned nagu teaksid kõike temast kuid sa ei tea kunagi, milline on tema reaktsioon sinu jutule või milline ta välja näeb, kuigi ega välimus ei loegi. Olen ka varem mõelnud sellisele teemale ning ma vaatan alt üles neid inimesi, kes võtavad selle riski, et alustada täiesti nullist kellegagi suhtlust ja seda veel internetis, kus ei saa kunagi kindel olla, kellega tegelikult tegemist on.
Kindlasti mõjus etendus hästi, iga etendus annab midagi juurde ja pakub mõtteainet. Etendust soovitaksin pigem neile, kellele meeldib kaasaegne teema lahendus, fantaasia ja põnevus. Põnevust just seetõttu, et terve etenduse vältel ma justkui ootasin pikisilmi, millal nad kohtuvad, seega ei saa kunagi kindel olla, mida etendus täpselt pakub.
Kelly Kullamaa 11L
VastaKustuta1.Mida õppisin Tartu Ülikooli kohta?
Tartu Ülikooli Arstiteaduskond on Eestis ainukene võimalus õppida arstiks. Õpe kestab 6 aastat ning hiljem saab spetsialiseeruda. Arstiteaduskonnas on integreeritud õpe, mis tähendab, et bakalaureus ja magister on koos ehk eraldi lõpetamist bakalaureusel ei ole ning kui lõpuni ei õpi siis ei saa ka endale diplomit. Arstitudengite õpe on jaotunud kaheks: teoreetiline pool ja praktiline pool. Õpitud teadmisi saab rakendada praktikas. 6 kursuse jooksul peab saama umbes 360 EAP-d.
Kehakultuuri teaduskond jaguneb kaheks: Füsioteraapiaks ning kehaliseks kasvatuseks ja spordiks. Füsioterapeudi tudengid õpivad pigem inimese keha ehitust ja selle taastamist erilise harjutuste läbi. Pärast lõpetamist füsioterapeudid tööd tervishoiuasutustes ja spordikeskustes. Kehalise kasvatuse ja spordi tudengid õpivad aga põhiteadmisi spordist ja kehalisest kasvatusest ning valmistavad ennast ette spordipedagoogideks. On võimalik valida moodulit nagu „Treeninguõpetus ja spordijuhtimine“, mille ained on olulised, et saada teatud astme treeneriks ning ka moodul „Liikumisharrastus ja personaaltreening“ , mis valmistab ette personaaltreeneriks.
Matemaatika ja informaatika teaduskonna alla kuuluvad matematika instituut, arvutiteaduste instituut ning ka matemaatilise statistika instituut. Arvutiteaduste instituut annab nii teoreetilised ja praktilised teadmised arvutiteadusest. Jaotub omakorda kuueks mooduliks. Enim leitakse tööd tarkvara arenduses. Ainsana Eestis pakub Tartu Ülikool matemaatika alalist kõrgharidust. Saab võtta kõrval erialasid. Matematilise statistika teaduskond õpetab oma tudengitele informatsiooni kogumist töötlemist ja lahti mõtestamist. Statistikute järgi on nõudlus ning lõpetajatel on võimalus asuda tõõle riigivalitsemisse või näiteks Statistikaametisse.
Haridus- ja Sotsiaalteaduskond jaguneb neljaks: Haridusteaduste instituudiks, Psühholoogia insituudiks, Riigiteaduste instituudiks ja Ühiskonnateaduste instituudiks.
Kelly Kullamaa 11L
VastaKustuta2.Odakandja (Autor: Polykleitos)
On üks tuntuimaid Kreeka klassikalise ajajärgu skulptuure. Klassikaline ajajärk (480-323 eKr) on just selline ajajärk, kus kujutatakse keerukamaid liigutusi, kujud on vaadeldavad igast küljest, nägudel pole tardunud naeratust ehk nn arhailist naeratust ja hakatakse kasutama kontraposti.
Selle skulptuuri pronksoriginaal valmis umbes 450-400 eKr. Kujur Polykleitos tegi selle, kui näite oma „kaanonist“, see tähendab perfektselt harmoonilist ja tasakaalus proportsioonidega inimkeha. Odakandja on üks varasemaid näiteid vabast seisuasendist kreeka kunstis- inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjajalg). Selline jalgade asend muudab vaagnaluu asendit ning toob ka inimese lihased välja.
Pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=vgqzvk&s=8#.VGJCZPmUeNB
Kelly Kullamaa 11L
VastaKustuta3.Etenduse analüüs:
1) Etenduse teemaks oli armastuse leidmine internetiavaruste kaudu juhuslikult. See teema on igati huvitav, kuna osapooled ei tea midagi üksteise välimusest, häälest, omapäradest, isegi pilt ei aitaks selle kujutelu loomisel, kuna pildil ei näe neid tegelikke detaile inimese juures. Interneti teel õpitakse teineteist tõeliselt tundma. Lööb välja inimese iseloom ja puudub eelarvamus, mis tavaliselt välimusega tekib.
2) Teema käsitlus oli minu jaoks kohati vastuvõetamatu, kuna kogu etendus toimuski, vaid meili teel. Mina lootsin, et Emmast ja Leost saab paar ning lõpp ei kujune õnnetuks.
3) Etendust vaadates mõistsin, et alati ei saa kõik hästi lõppeda. Kahjuks saab alati, kas üks või mõlemad osa pooled haiget, kuna nad ei saa üksteisest täielikult aru. Näiteks Emma ei saanud aru, miks võttis Leo sellise otsuse vastu nagu ära lennata pikaks ajaks ja mitte üksteist näha enne sõitu või miks Emma ei läinud Leo juurde sellel õhtul, kui neil oli aeg ja koht kokkulepitud. Ma elasin mõlematele osapooltele kaasa. Minu kaasa elamine sõltus sellest kelle käes olid hetkel ohjad. Näiteks elasin oma mõtetes täielikult kaasa Emmale, kui ta ei suutnud ära tunda Leod kohvikus ja tundsin, et tunnen kaasa Leole, kui ta ennast veinist purju jõi ja ilusaid kommentaare Emmale ütlema hakkas, kuid Emma oli kuidagi tõrjuv. Mulle ei meeldinud etenduse sisus see, et Emma abikaasa sekkus nende erilisse internetiromanssi. Ma sain aru, miks nii Emma ning hiljem ka Leo oma armastust vaoshoidsid. Emma ei suutnud taluda sõna petmine. Pigem ei suutnud taluda selle definitsiooni. Kui Emma abikaasa sekkus nende netiromanssi ja kirjutas Leole, siis ma mõistsin täielikult Leod, sest ta ei tahtnud rikkuda ära nende abielu, sest Emma abikaasat aitas peale laste ema kaotust, vaid Emma naeratus, tema välimus, tema positiivsus. Ühesõnaga uus armastus aitas tal eluga edasi minna. Mina oleks Emma asemel tõsiselt mõelnud oma tunnete üle järele ja mitte mängelda kahe rinde vahel. Selle mõtlemise eesmärgiks oleks olnud enda õnne leidmine, kuid kui oli abikaasa, kellega oli naine elanud koos 8 aastat, siis olid nad parimad sõbrad ja teadsid teineteist pealaest jalatallani, kuid teine mees Leo, kes naises nii palju kirgi tekitas oli ju täiesti tundmatu ning arvatavasti oligi see põnev, vaid sellepärast, et kogu suhtlemine toimus interneti teel. Ma oleksin oma abikaasa juurde jäänud, kuna ma teaksin teda läbi ja lõhki ning ei oleks sukeldunud uue mehe puhul nö. pea ees vette.
4) Etendus oli täiesti usutav, sest kahjuks või õnneks praeguses ühiskonnas toimub tihti selliseid situatsioone, kus naised jätavad oma mehed maha, vaid internetiromantsi tõttu. Etenduses õnneks oli üks osapool piisavalt tark järgi andma ja arusaama, et nii ei tehta ja see pole eetiline. Etendus oli pigem inetu. Mulle ei meeldinud, kuidas Emma abikaasa kirjeldas Emma kinnisideed Leos. Bernhard jättis oma naisest väga hullumeelse mulje. Inetu oli ta ka sellepärast, kuna Emma ei ilmunud nende kohtumisele ja Leo lahkus seletusi andmata. Mind tegid õnnetuks need luhta läinud kohtumised ja valesti arusaamised, sest ma ootasin sellest etendusest õnnelikku lõppu. Etendus pani mind mõtlema sellepeale, et kui haprad on inimsuhted ning kui tugevalt oleneb nende suhete ellujäämine inimeste iseloomudest ja võimalustest. Võimalustest nagu, mis staatuses nad on ühiskonnas või mida nad arvavad teatud oludest või asjadest. Ma mõtlen suhteliselt tihti inimsuhete peale, sest need tunduvad minujaoks kummalised ja haprad, kuna need sõltuvad vägagi tujudest ja iseloomudest.
5) Etendus mõjus mulle hästi, kuna see andis mulle kogemuse, et ei ole mõtet alati õnnelikku lõppu oodata, vaid lõpp võib totaalselt oma teed kulmineeruda. Nagu öeldakse, et ära hinda raamatut kaane järgi, siis mind pani see sama etendus mõtlema, et ei tasu hinnata etendust selle alguse järgi. Ma soovitaksin seda etendust oma tuttavatele, kuna see pani mind mitmeidki huvitavaid mõtteid mõtlema ja ka selle üle oma vanematega arutama, kuid arvan, et see sisu venis pisut liiga pikaks.
Maria-Elisabet Jürgens 11L
VastaKustuta1.Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustamine:
sain teada, et TÜ’l on üle 60 õppekava ning õppetöö toimub viies erinevas linnas : Tartu, Tallinn, Pärnu, Narva, Viljandi;
arstiteaduskonna sisseastumisnõuded muutusid : kaotati ainepõhine sisseastumiseksam ning nüüdsest toimub sisseastumine laia matemaatikaeksami (70%) ja eesti keele eksami (30%) põhjal, 3% parimatest akadeemilise testi sooritajatest ning 11.-12-klassis olümpiaadi riigivoorus (bioloogia, keemia, füüsika või matemaatika) 1-10.koha saavutanud õpilane;
alates 2011.aastast on matemaatika-informaatikateaduskonnas loengutes kasutusel “klikkerid”, millega saab tervelt auditooriumilt kiiresti ja kergesti vastuseid;
õpetajaks õppides käivad erialaõpingud ning praktika käsikäes, üliõpilane saadetakse juba esimesel semestril praktikale ning ta saab endale isikliku mentori, kes on töötav õpetaja;
vana anatoomikum on tehtud Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuseks.
2.Eksponaat TÜ Kunstimuuseumis MAGAV SAATÜR - BARBERINI FAUN
Kunstimuuseumis oli eksponeeritud vaid skulptuuri ülakeha, originaalis on skulptuur kujutatud täispikkuses.
Noor mees lamab sirutades kivi peal. Tema poos on provokatiivselt ihar. Ta pea on vajunud õlgadele. Ta parem käsi kõrverdub pea taha ning vasak käsi on murdunud ära, kuid algselt rippus see üle kõrvaloleva toe.
Noormees tundub olevat magamas, kui tegelikult ta ei maga. Ta karm, aga samaaegselt sensuaalne nägu on kurnatud. Luuderohust pärg ta juustes on põhjusega. Sellised pärgu kandsid napsivennad. Purjus veinist ning väsinud tantsimisest ja joomisest, noormees on suikunud hetkeks unne.
Selle skulptuuri tähendus ja eesmärk on mõistetav vaid siis, kui vaadata teisele poole skulptuuri. Väike hobuse saba noormehel määrab, et ta on satüür. Üks nendest olevustest, kes on pooleldi loom ning kuulub veinijumala Dionysose saatjaskonda. Skuptuuri pole kujutatud kui inimest, vaid müütilist olevust ning sellele viitab ka tema suurus ning mõõdud, mis ületavad inimese mõõte.
Kõik see selgitab tema kõige olulisemaid jooni satüüriks olemises: joove, liiderlikkus ja seksuaalne iha. Need demonstreerivad Dionysose võimu, kelle auks see skulptuur eeldavasti pühakotta ehitati.
Skulptuur ehitati umbes 220 a eKr. See varastati Kreekast Rooma keisririigi ajal ja viidi Itaaliasse. See leiti 1624 Roomast. Ludwig I omandas selle kuju Barberini kollektsioonist Müncheni muuseumi Glyptotheki jaoks.
Pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=2elwexd&s=8#.VGJMvIcTu8o
Maria-Elisabet Jürgens 11L
VastaKustuta3.“Hea põhjatuule vastu”
Etendus käsitles netiromansi teemat, kus mees ja naine tutvusid eksikombel saadetud meili tõttu. Nende vahel tekkisid tormilised tunded ning lõpuks tärkas nö pime armastus. Pime armastust just seetõttu, et nad ei olnud üksteist päriselt teadlikult kohanud ega teadnud üksteise välimusest või olemisest suurt midagi. Nad võisid vaid ette kujutada ja arvata, milline see teine pool on, kuid muud ei midagi. Ma leian, et selles pimedas armastuses peituski võlu. Tänapäeval valitakse inimesi üldjuhul eelkõige nende välimuse ja atraktiivsuse järgi, sisemise ilu juurde jõutakse hiljem. Minu meelest oli etenduse sisu väga huvitav ja erinev tüüpilistest filmidest, kus inimesed kohtuvad ja seejärel armuvad üksteise välimustesse. Seda võiks nimetada isegi petukaubaks.
Nautisin teemat ning teema käsitlust just seetõttu, et ühest küljest on sisse toodud uudsus meilivahetusega, näitlejad ei kohtunud ega rääkinud näost näkku. Isiklikult ei ole veel näinud mõnda samalaadset filmi või etendust. Teisalt me elame hetkel netiajastus, kus selline virtuaalmaailmas suhtlemine on väga aktuaalne ning suur osa inimeste vestlustest toimuvadki suhtlusportaalides.
Usun, et kõik vaatajad mõistsid etendust kasvõi natukenegi teistmoodi seoses erinevate maailmavaadete või näiteks suurema või väiksema elukogemuse tõttu. Ma leian, et kui kummalgi poleks olnud hinges mingisuguseid puudujääke või igatsusi, ei oleks sellest kogemata valele aadressile saadetud emailist puhkenud selline tormiline lugu.
Kujutasin end nende tegelaste asemele ning seega elasin kaasa korda mööda nii Emmile kui Leole, vahepeal ka nende pimedale armastusele. Leian, et inimeste käitumist on keeruline mõista, kuid võin ju oletada, et Leo vajas kedagi, kellele oma mõtted ja tunded suunata peale rasket lahkuminekut. Emmi seevastu vajas oma abielu välisesse olemisse midagi väljakutsuvat või proovile panevat, mingit seiklust. Kõrvaltvaatajana oleksin mina siiski peale esimest “kohtumist” uue kohtumise kokku leppinud ja sellega mitte venitanud, sest nagu me teame, et saanudki nad lõppude lõpuks kokku.
Minu meelest oli etendus väga kaunis ja eluline oma loomult. Näitlejad tegid oma tööd suurepäraselt ning mõni hetk võis olla selline, kus tundsid, nagu laval olevad inimesed oleksid sinu enda sõbrad, kelle elust etendus räägib. Justkui oleksid sina ise selle keerise keskel.
Etenduse ajal hakkasin mõtlema selle peale, et kas nende tegevus on petmine. Kas see oli emotsionaalne petmine? Sest füüsiliselt nad kokku ei puutunud. Milleni päris elus selline olukord viia võib? Kas Emmi oleks pidanud jätma oma abikaasa ning alustama uut elu koos Leoga, sest naine oli ju noor ning tal endal polnud lapsi? Kas Leo võis olla Emmi eluarmastus? Mis sai edasi peale etenduse lõppu? Kas Emmi sõidab Ameerikasse Leole järgi või tuli ta kahe jalga maa peale tagasi? Või kas Emmi ei olnudki äkki pilvedes või mingid “mullis”? Mõtlesin ka selle peale, et kui minu elus oleks selline situatsioon, mida mina teeksin või kui ma oleksin kummagi osapoole sõbranna, millist nõu annaksin.
Kuigi etenduse teise vaatuse ajal tükkis uni peale ning tundus, et asi venib ja venib, mõjus see kõik siiski väga positiivselt ning värskendas mu mõtteid elust. Etendust soovitaksin abielus inimestele või pigem keskealistele ja vanematele, sest leian, et neile annab see teema ehk rohkem mõtteainet kui teismelistele.
Janar Peeba, 11.Loodus
VastaKustutaTallinna Nõmme Gümnaasiumi XI klasside õppepäev Tartus.
1.Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamisel sain teda ma ,et:
• Ainukene arstiteaduskond Eestis asubki Tartus alates 1632 . aastast.
• Tartu on Ainuke ülikoolilinn Eestis.
• Tartu Ülikoolil on üle 60 õppekava.
Kõige huvitavam teaduskond oli minu arvates Matemaatika-Informaatikateaduskond, sest see teema huvitas mind kõige rohkem ja mulle tundus ,et ka teistele sest see oli ainukene tutvustus kus enamus inimesi isegi kuulasid mida tutvustaja räägib.
2.Eksponaadiks valisin mina „Kettaheitja ehk Discodoluse”. See Kettahaitja skulptuur on üks paljudest koopiadest, mis on tehtud 5.sajandil eKr valminud pronksoriginaali järgi.Originaaltöö on ornistatud kreeka skulptor Myronile, kelle tegevuse õitseaeg oli 470-440 eKr. See roomaaegne skulptuur leiti 1790. Aastal Hadrianuse villast ilma peata.See kuju oli antiikajal väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha. Kuigi viievõistlejaid peeti alamaks võrreldes sportlastega, kes hiilgasid ühel alal, imetleti viievõistlejate välimust. Pilt:( http://tinypic.com/r/zlx1zm/8 )
3. Etenduse teema seisnes selles ,et mees ja naine kes pole kunagi teineteist tundnud hakkavad kirjateel kogemata rääkima ja sellest saab üks suur draama lugu lõpuks.See teema oli üsnagi huvitav kuidas kaks inimest saavad olla kokkuloodud isegi siis kui nad pole üksteist kunagi näinud.Teema käsitlemine oli minu arvates väga hea, sest ma ei ootanud midagi sellist ,et räägitakse läbi interneti ja kordagi kokku ei saada . Loost oli üsnagi lihtne aru saada alguses oli suur segadus ja lõpuks suur armastus.Kaasa ma ei elanud küll kellegile ,sest mina arvan et teater pole selline koht kus kaasa elade kellegile vaid tuleb oodata ja vaadata mis edasi juhtub.Tegelased käitusid nii nagu neile õige oleks aga mina oleksin pigem kokku saanud juba siis kui nad aru said ,et nad on armunud.Etendus oli üsnagi usutav ja ilus, sest selles etendused oli kõike mida teatris tahaksid näha.Mina soovitaksin ,seda etendust kõikidele ,sest see oli tõesti hea etendus.
Loretta Reisenbuk 11h
VastaKustutaTartu ülikooli teaduskondade tutvustamine
Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamine andis hea ülevaate kooli erinevatest teaduskondadest, sellest õpitud info saab kindlasti abiks tulevikus nii kooli, kui ka eriala valiku osas. Tartu Ülikooli tutvustusest sain teada, et Tartu Ülikool on maailmatasemel QS World University Rankings nimekirjas 379. kohal. Ligi 70% gümnaasiumi lõpetajatest suundub edasi ülikooli ning 82% neist võetakse ka vastu, eelmisel aastal suundus 17% lõpetajatest õppima just nimelt Tartu Ülikooli, kus on suur valik erinevaid teaduskondi ning kus asub ka Eesti ainus arstiteaduskond. Veel sain teada praktika kasvavast tähtsusest Tartu ülikooli õpingutes, sellest et ülikoolil on 60 õppekava ja õppida saab koguni viies linnas.
Esimesena tutvustati meile kehakultuuri teaduskonda. Sellel on kaks suunda-kehaline kasvatus ja sport ning ka füsioteraapia. See teaduskond on suhteliselt väike. Kehalise kasvatuse ja spordi erialakatsed koosnevad 50% eesti keelest ja 50% eriala katsetest, füsioteraapia erialakatsed aga 50% eesti keelest ja 50% matemaatika või akadeemilisest testist.
Teisena tutvustati sotsiaal- ja haridusteaduskonda, mis koosneb neljast instituudist- ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, psühholoogia intituut ja riigiteaduste intituut.
Kolmandaks tutvustati matemaatika-informaatikateaduskonda, mis jaguneb kolmeks; matemaatiline statistika, matemaatika ja arvutiteadus. Sisseastumiskatsetel läbitakse test, mis koosneb 60% laiast matemaatikast ning 40% eesti keelest. Alates 2011. Aastast on arvutiteaduste instituudis kasutusel klikkerid, mida ka meile tutvustati ja kasutada anti.
Viimaseks oli arstiteaduskond, kuhu pürgivad väga paljud. Sellel on kolm peamist eriala arstiteaduse eriala, hambaarstiteaduse eriala ja proviisori eriala.
Tanel Topaasia 11H
VastaKustutaTartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
6. novembril 2014 Käisid Tallinna Nõmme Gümnaasiumi XI klasside õpilased õppepäeval Tartus. Õppepäev algas Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamistega, kus edastati õpilastele ja õpetajatele informatsiooni mitmetest teadusharudest. Meile tutvustati nelja teadukonda.
Esimeseks teaduskonnaks oli kehakultuuriteaduskond, mida tutvustas meile Martin Mooses, kes on Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lektor. Ta rääkis, et kehakultuuriteaduskond on üsnagi väike teaduskond. Kehakultuuriteaduskond paikned Tartu Ülikooli kolmes erinevas hoones. Üheks hooneks on spordisaal, kus toimuvad praktilised õpped, teiseks kaheks on nö. rotilabor ja auditooriumid loenguteks. Kehakultuuriteaduskonnas on kaks suunda ja kaks õppekava. Üks on kehaline kasvatus ja sport, teine aga füsioteraapia. Et seda teaduskonda Tartus õppida, peab sooritama eesti keele eksami 50%-le, erialakatse, Matemaatika 40%-le või sooritama akadeemilise testi. Lektor rääkis mitmetest ametitest, millel saavad Kehakultuuriteaduskonna läbinud inimesed töötada, nagu näiteks kehalise kasvatuse õpetaja, massöör, spordiarst, füsioterapeut, treener jpm.
Teiseks teadukonnaks oli Sotsiaal-ja haridusteaduskond, mida tutvustas meile Sally Lepik, kes on õppekorralduse ja kommunikatsioonispetsialist. Tema alustas oma juttu märkides seda, et maja kus võtsid aset meile mõeldud teaduskonna tutvustused oligi Sotsiaal-ja haridusteaduskonna peamaja. See maja olevat uus ja äsja renoveeritud ning viie aasta eest Leidnud siin aset Naiste Kliinik. Siis jätkas ta teemal „miks just valida Tartu Ülikool“. Tema arvates oli see talle ainuke loogiline valik ja ta rõhutas, et Tartu Ülikool on top kolme protsendi maailma ülikoolide seas ja seda ainukesena Baltimaades. Tartu Ülikoolil on 4 instituuti. Ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, psühholoogia instituut ja riigiteaduste instituut. Mulle jäi veel kõrva, et Ajakirjandus ja kommunikatsioon oli selle maja eriala. Ajakirjandus ja kommunikatsioon jagunevad kaheks erinevaks osaks, kus saab õppida nii ajakirjandust kui ka kommunikatsiooni või mõlemit korraga. Ajakirjanduse bakalaureus on pigem suunatud uudiste kirjutamisele, milles õpib kirjutama uudist, analüüsma uudist ja tundma reporteri tööd. Kommunikatsiooni pool jaguneb omakorda kaheks: teadmise-organisatsiooni kommunikatsioon ja tulunduse kommunikatsioon. Väga palju toimub analüüsimist ja teooria õppimist.
Loretta Reisenbuk 11h
VastaKustutaPilt: http://oi62.tinypic.com/264nf9y.jpg
Mina otsustasin eksponaadiks valida Leideni purgid. Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki. See oli algeline kondensaator. Leideni purk leiutati 18.sajandi keskel. Nime on saanud leiutis Leideni linna järgi, kust on pärit mõlemad Leideni purgi leiutajad Ewald Georg von Kleist ja Pieter nav Musschenbroek. Tüüpiline Leideni purk on klaaspurk, mis on kaetud seest ja väljast õhukese elektrit juhtiva fooliumiga. See lõpeb enne purgi suud, et sise- ja välisfooliumi vahel ei tekiks elektrivahetust. Metallvarras koos purgi põhjas oleva fooliumini ulatuva rippuva ketiga ulatub läbi kaane. Purk laetakse elektrostaatilise generaatori või muu elektrivooluallika abil, väline foolium maandatakse. Sisemised ja välimised pinnad säilitavad võrdseid, aga vastasmärgilisi laenguid. Patareid on proovitud kasutada varjusurnute elustamiseks, kuid pole teada, kui edukas see oli.
Tanel Topaasia 11H
VastaKustutaKolmandaks teaduskonnaks oli matemaatika-informaatikateaduskond, mida tutvustas meile Tauno Palts, kes on informaatika didaktika assistent ja matemaatikaõpetaja Tartu Ülikoolis. Olen kindel, et tema esitlus oli mulle kõige rohkem huvi pakkuv. Tal oli piisavalt teadmisi, kogemust, huumorit ja lavajulgust, et meile selgeks teha, millega täpsemalt siis matemaatika-informaatikateaduskond tegeleb. Kahjuks või õnneks olen ma tänapäeva tehnikaga enam-vähem kursis ja tema tutvustatud informatsioon ei olnud mulle väga uudne. Ta alustas oma juttu muidugi enese tutvustamisega ja liikus sealt edasi pisikeste pultideni (Klickeriteni), mis võimaldavad auditooriumis viibijatel vastata loengupidaja küsimustele nn. viurtaalselt ilma suud isegi lahti tegematta. See pakkus kõigile huvi ja pälvis palju tähelepanu. Järgnevalt rõhutas ta, et tehnika põhiline külg on inimestele mingi informatsiooni edastamine ja selle nimetus tehnoloogia maailmas on on „bitt“. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik. 8 bitti on bait, mis võimaldab rohkem infot edastada kellelegi või millelegi kui bitt. Kilobait on 1000 baiti, megabait on 1 000 000 baiti ja gigabait on 1 000 000 000 baiti. Sain teada, et arv kus on number üks ja sada nulli nimetatakse googoliks ning veebileht GOOGLE sai selle järgi nimetuse. Järgnevalt rääkis ta, et arvuti, telefoni ja televiisori ekraanid koosnevad nn. pikslitest. Piksel koosneb kolmest värvist: rohelisest, punasest ja sinisest. Suur pilt (nt. arvuti ekraan) koosneb väikestest pikslitest. Piksleid esitatakse arvudena, horisontaalpikslid korda vertikaalpikslid (nt. tavaline arvuti ekraani suurus - 1920 x 1080 pikslit). Lõpupoole jõudes mainis ta, et programmeerisel on oma keel nagu näiteks HTML, PYTHON, PHP jne. Lõpetuseks rääkis Tauno sellest, kellena töötavad matemaatika-informaatikateaduskond läbinud ja kas neid on tööturul vaja. Vastuseks oli ilmtingimatta on programmeerijaid ja muid arvutiohikuid vaja, kuna tehnoloogia muutub järjest vajalikumaks meie elus ja on vaja neid kes sellega tegeleks või seda arendaks.
Neljandaks teaduskonnaks oli arstiteaduskond, mida tutvustas meile Tuuli Ruus, kes on arstiteaduskonna dekanaadi juhataja. Arstiteaduse Põhiõpe toimub biomeedikumis ja kliinikumides. Proviisorid õpivad Tehnoloogia instituudi hoones. Tartu Ülikooli arstiteaduskond on ainuke Eestis, kus saab arstiteadust õppida. Arstiõpe on väga praktiline ja see toimub pisikestes rühmades. Erinevalt teistest teaduskonna õppekavadest, ei ole arstiteaduskonnas mitte mingit sissejuhatust, vaid hakatakse kohe õppetööga tõsiselt peale. Arstiteaduskonna õppetöö ei muutu kunagi tasuliseks. Kuna artiõpe on väga praktiline siis seda võrreldakse palju kutseõppega.
Lõpetuseks ei peetud meile loengut teaduskonnast, vaid tutvustatu Tartu Ülikooli, mille viis läbi Tartu Ülikooli vastuvõtu spetsialist Tuuli Kaldma. Tema arutles selle üle mida õpilased tavaliselt teevad peale gümnaasiumi. Tema sõnul on gümnaasiumi lõpetajad edukad oma valikute realiseerimisel e. paljud teevad õigeid otsuseid minnes mingit teatud eriala õppima. 2013 aastal tuli Tartu Ülikooli 17% gümnaasiumi lõpetajatest. Tartu Ülikoolist saadav haridus on tunnustatud nii Eestis kui välismaal. Tartu Ülikool on tunnustatuim ülikool Eestis. Tartu Ülikool on väga inspireeriv ja selle on lõpetanud paljud tähtsad isikud. Sealt sai alguse ka „ESTCube“. Tartu Ülikooli õhkkond on väga sõbralik, kuna tundengi ja proffessori vaheline side on nö. soe. Tartu Ülikoolil on üle 60. õppekava, kuid see number on kõikuv ja neid kõiki saab õppida viies erinevas linnas: Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis ja Tallinnas.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaTanel Topaasia 11H
VastaKustutaEksponaat
Mina valisin eksponaadiks galvaanielemendi. Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, kus toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. Esimese galvaanielemendi ehitas 1799. aastal Luigi Galvani katsetest lähtuvalt Alessandro Volta. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielemendis tekib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdikoostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Galvaanielementide elektromotoorjõud võib olla sõltuvalt kasutatavatest ainetest 0,5–2,5 V. Galvaanielementidest moodustatakse ka patareisid. Tavakasutuses on selline poes müüdav 4,5 ja 9.0 V lapik patarei, mis on ainsad tavakasutuses olevatest, mida on õige patareiks nimetada.
Eksponaadi pilt: http://www.upload.ee/image/4354791/DSC00636.JPG
Tanel Topaasia
VastaKustutaEtenduse analüüs
1) Etenduse teemaks oli Armastuse võimalikkus tänapäeval. See teema on mulle tuttav, kuna sellest on mulle palju räägitud ja olen taolist nähtust enda nahal ka proovinud.
2) See ,kuidas seda teemat käsitleti oli mulle vastuvõetav, kuna tegemist võib olla tänapäeva nähtusega ja sellist asja oleks täiesti sobilik teatris etendada.
3) Minu arust sain ma etenduse loost üpris hästi aru. Lugu seisneb mehe (Leo Leike) ja naise (Emma Rotheri) juhuslikus kohtumises internetiavarustes, kus eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast tekib hiljem suur armastus. Mina elasin kaasa Emma Rotherile ( keda näitles Elina Purde), kuna olen Elina suur fänn. Enamus etenduse ajast olin ma mõlemi tegelaskuju poolt, kuna nad mängisid oma rolle väga hästi ja panid mind nendesse uskuma. Jah ma mõistsin, miks üks või teine tegelane nõnda käitus, kuna oleksin teatud situatsioonides samamoodi teinud. Kuna tegelaste toad olid eraldatud vaid seinaga ja toad ise olid üsnagi detailivähesed, siis oleksin mina lisanud rohem mööblit või muid objekte nendesse tubadesse ja tekitanud sinna veel ühe seina, kus oleksid rippunud mõned pildid, et tekitada pealtvaatajale tõelise nägemuse, millised olid nende karakterite hubased pesad. Seda kõike selle pärast, et Tubadest üksinda saab juba teada karakteri olemuse ja iseloomu.
4) See, mida nägin oli minu jaoks usutav ja väga ilus, kuna näidendi rolle mängisid väga head näitlejad, kes panid mind uskuma situatsioonidesse, mis laval aset leidsid. Näitlejad olid muuseas ka kenad inimesed, mis lisas veel vürtsi juurde. Mulle tekitas see etendus kerge hirmu ja pani mind mõtlema ning arutlema küsimusele üle, et kas tõesti tänapäeval on võimalik leida endale armastus, vahetades, vaid viurtaalselt sõnumeid teadmatta mis või kes teisel pool internetivõrku asetseb? Mina ei ole selliste asjade peale ennem mõelnud, kuna see kõik tundub mulle natuke utoopiline. Muidugi näidend on näidend ja see ei pruugi olla tõsielunähtus.
5) Etendus mõjus mulle hästi, kuna kogu nähtu oli päris huvitav ja hästi üles ehitatud. Käin mitu korda aastas teatris ja siiani ei ole ma midagi sellist näinud. Mina soovitaksin kindlasti seda etendust just naisterahvastele, kuna armastuse teema on neile sobiv.
Alo Toom 11. L
VastaKustuta1. 06.11.2014 Tartus toimunud õppepäeva loengutelt sai palju uut ja huvitavat teada –sisseastumistingimuste, õpitingimuste ja muu Tartu ülikooliga seonduva kohta. Saime lähemalt tutvuda kehakultuuriteaduskonna, sotsiaal- ja haridusteaduskonna, matemaatika-informaatikateaduskonna ja arstiteaduskonnaga. Kõige enam pakkusid mulle huvi kehakultuuri- ning arstiteaduskond. Sisseastumistingimused olid teaduskonniti mõneti erinevad. Arstiteaduskonda vastuvõtu tingimustel rõhutati matemaatilisi teadmisi ning mõnes teises valdkonnas, näiteks sotsiaal-haridusteaduskonnas, nõuti erialakatset. Kõrva jäi, et kui juba ülikooli astuda, siis oleks mõttekas teha kindlasti pärast bakalaureust ka magistrikraad ära. Põgusalt räägiti ka tudengivarjust ning Tartu Ülikooli teaduskoolist. Viimasena mainitut peaks kindlasti proovima, kuna täiendavad kursused annavad võimaluse mõnda ainet veelgi paremini tundma õppida. Suureks plussiks minu jaoks tundus see, et kui arstiteaduskond edukalt ära lõpetada, siis on inimesel sisuliselt töö olemas. Selle poole tasub püüelda. Samuti jättis kehakultuuriteaduskond hea mulje.
2. Eksponaat on üks paljudest koopiatest. Originaal oli valmistatud Myroni poolt, kelle õitseaeg oli 440-470 eKr. Antiikajal oli antud skulptuur oluline just selle pärast, et ta kujutas ideaalselt atleetlikku keha. Kettaheitjate lihasgrupp mõjus inimeste jaoks tänu võrdsetele lihagruppide treenimisele harmoonilisena. Antud skulptuur on oluline veel seetõttu, et annab edasi elulisust ja liikuvust. Esialgne skulptuur leiti 1790. aastal ilma peata. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et kettaheitja ei peaks vaatama mitte maha, vaid ikka ketast. Pilt : http://www.upload.ee/image/4354816/IMG068.jpg
3. Tartu õppepäeva lõpus käisime „Vanemuises“ vaatamas etendust „Hea põhjatuule vastu“. See jutustas armastusest, mis tekkis kahe inimese vahel tänu eksikombel valesse postkasti sattunud meilile, millest kasvas välja terve pikk kirjavahetus. Etendus oli väga hea, kuna viis meid kokku tänapäevaste suhtlusviisidega ning oli esitatud läbi mõnusa huumori. Teemakäsitlus oli omalaadne – kohati väga tõsise tooniga ning järsku toodi sisse ka natuke huumorit, mis oli iseenesest väga meeldiv kogemus. Kõikidest teatrikogemuste hulgas, mida seni olen kogenud, oli see unikaalne. Kuna lugu põhines ainult kahel tegelaskujul, oli lihtne haarata teemast kinni ning sellesse süveneda. Mõlemad näitlejad tegid suurepärast tööd – igav ei hakanud, sest koguaeg tuli mõelda, kuidas teine reageerib esimese mõttevahetusele. Kui viriseda, siis ainult ühe asja üle. Nad oleks võinud ikka Leo ja Emma „äratundmise“ mängu laval välja tuua. Võiks arvata, et sellel mingi sügavam tagamõte oli, miks nad seda siiski ei teinud. Nt sai inimese kujutlusvõime seetõttu omajagu tööd teha, et kujutada endale ette seda „äratundmise“ mängu tegevustikku. Arvan, et etendusel oli positiivne mõju, kuna seljataga oli pikk päev ja mis sobiks lõõgastumiseks paremini kui üks hea lõuatäis naeru. Soovitan kõigil kindlasti vaatama minna, sest etendus on seda väärt.
Kadri-Kristel Palm-Peipman, 11L
VastaKustutaMida sain uut teada Tartu ülikooli teaduskondade kohta?
1) Arstiteaduskonnas ei ole eraldi bakalaureuse ja magistri, vaid on integreeritud õpe, mis hõlmab mõlemat.
2) Vahetusüliõpilasena on võimalik ka ainult üheks aastaks minna välismaale õppima.
3) Kehakultuuriteaduskonna sisseastumiskatsetel on vajalik ka hea füüsiline vorm.
4) Õpetajakoolitusel on praktika juba esimesest semestrist ning igal üliõpilasel on isiklik mentor.
5) Arstiteaduskonda on võimalik automaatselt sisse saada, kui õpilane on võitnud bioloogia, matemaatika, keemia või füüsika olümpiaadil 1.-10.koha.
6) Tartu ülikooli on võimalik minna üheks või isegi mitmeks päevaks tudengivarjuks.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKadri-Kristel Palm-Peipman, 11L
VastaKustutaMyron oli vana-kreeka kujur Atikast. Tema teoseid iseloomustab püüe jäädvustada kiireid liigutusi ja keerulisi poose, nagu ka „Kettaheitjat“. Vana-Kreeka klassikalisel perioodil ehk õitseajal hakati inimesi kujutama loomulikult sellepoolest, et lihaseid, luid, juukseid, nägu jne joonistati väga detailselt välja. Originaal pronksskulptuur leiti 1790.aastal, kuid seda enam säilinud ei ole. Skulptuur kujutab ideaalset sportlikku keha, kus kõik lihased on võrdselt treenitud.
Pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=116nhi1&s=8#.VGJZavmUeSo
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaHendrik Ratasep
VastaKustuta11R
1.
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustusest jäi mulle meelde, et ükskõik mida õppima minnes on alati kõrvalpalaks natuke psühholoogiat. Matemaatika ja informaatika teaduskonna tutvustusest õppisin, et bitt on kõige väiksem info ühik. Sealt edasi, et üks bait on kaheksa bitti ja sealt omakorda edasi kui suur on kilobait, megabait, gigabait ja nii kuni googolini välja.
Lisaks sain aimu, mis mind ülikoolikatsetel ees on ootamas. Veel meeldib mulle see, et ükskõik mida õppima minnes, saab valida juurde erinevaid valikaineid, mis teevad õppimise värvikamaks ja huvitavamaks, ehk see tähendab, et ei peagi mingit nii suurt lõplikku otsust oma tuleviku suhtes langetama ja valima vaid ühte eriala vaid saab oma huvid ühendada ja õppida kõrvalt vaikselt muid asju mis huvi pakuvad.
Üldjoontes jättis tutvustus väga hea mulje. Silmapilkselt seadsin Tartu Ülikooli üheks oma esimesteks valikuteks ülikoooliotsinguil.
2.
http://imgur.com/tSgc0nn - Egiptuse poisslapse muumia.
See muumia kingiti Tartu Ülikoolile 1819. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Magnus von Richteri poolt. Muumiat peetakse umbes 3000 aastat vanaks. 1981. aastal määrati, et see noormees on elanud aastail 2000 eKr. Luuarheoloog Martin Malve määras hammaste järgi selle muumia vanuseks enne surma 9-14 aastat.
3.
1) Etenduse teemaks oli nagu ikka armastus, seekord aga läbi interneti. Teema on loomulikult tuttav, sest ju pea kõik tänapäeva noored suhtlevad palju läbi interneti. Enam küll mitte nii palju läbi meilide nagu oli etenduses vaid pigem läbi võrgustike nagu näiteks „Facebook“ jms.
2) Muidugi oli käsitletav teema vastuvõetav. Kaks inimest sattusid juhuse läbi meili teel tihedalt suhtlema. Peagi tekkis kiusatus kokku saada ja ei olnud kaua, kui juba hakkas kujunema ka väike armastusesäde.
3) Isiklikult ei elanud väga kellelegi kaasa. Kui, siis olin natukene Leo poolt, sest ta tundus lihtsalt natuke arukam ja kaalutlevam, kui Emma. Mina ise ei laseks internetis sellisel asjal tekkida, sest ometi kaasnevad internetis ju teatud ohud.
4) Ütlen ausalt, et see etendus mulle tegelikult ei meeldinud. Laval oli mees ja naine, kumbki oma toas. Enamus ajast istusid nad arvuti taga või tegelesid niisama oma asjadega. Ei olnud just eriti põnev minu arvates. Samas jälle on see hea ja lihtne etendus, mida inimestele esitada, säästab raha ja näitlejaid. Raudselt lugesid mõlemad näitlejad oma tekste arvutiekraanide pealt maha. (muidugi ei mõtle ma, et selles midagi halba on. Hea ja lihtne lahendus.)
5) Kokkuvõttes see etendus mingit muljet mulle ei avaldanud ja jättis pigem külmaks. Otseselt kellelegi soovitama ei lähe. Samuti ei hakka ka kedagi keelama seda vaatamast.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKadri-Kristel Palm-Peipman, 11L
VastaKustutaEtenduse analüüs:
„Hea põhjatuule vastu“ etendus meeldis mulle oma huvitava teema-valiku ning lahenduse poolest. Armastus on alati teema, millest rääkida ning mis ei saa kunagi ammendatud. Kuigi on sellest räägitud nii palju ja peaaegu igas filmis, etenduses, raamatus võime märgata kasvõi väikest armastuslugu, on seda siiski võimalik veel erinevatest külgedest näidata.
Näidendi kulgedes kartsin, et võib olla väsitav, kui kogu etendus suhtlevad tegelased ainult kirjateel, kuid üllataval kombel, oli see põnev ning uudne. Kuigi ma isiklikult ei poolda korduvat abiellumist ja armukeste pidamist, siis näitemängus elasin siiski kaasa Emmi ja Leo armuloole. Süžee oli väga kaasakiskuv ning olenemata sellest, et tegemist oli petmisega, lootsin, et hingesugulased viimaks kohtuvad. Veidi häiriv oli tegelaste pidev tujutsemine, üksteise ignoreerimine ja hiljem sellest draama tekitamine. Tulised sõnavahetused tekkisid enamasti väikeste tühiste asjade tõttu.
Lavakujundus oli lihtne, kuid piisav. Nii Emmi, kui ka Leo toad oli neile väga iseloomulikud ja sobivad. Naisel veidi modernsem, kuid samal ajal hubane tuba ja mehel klassikaline ning pisut vanaaegne. Siiski lootsin, et mingi hetk kujundus muutub ja näidatakse stseeni, kus nad kokku saavad või ühes ruumis viibivad. Näiteks kohvikus kohtumine, kui Emmi ja Leo üksteist rahvamassist ära püüdsid tunda.
Armastuslugu tundus korraga usutav ja ebausutav. Mõtlesin, et kuidas on võimalik ainult läbi kirjavahetuse kõrvuni ära armuda, kuid näitlejate osav jäljendamine tegi selle loomulikuks ning ilusaks. Teada saamata jäi see, et kas nende kohtumine oleks lõpetanud nende armuvalud või hoopis neid suurendanud. Isiklikult ei jõudnudki kindlale arvamusele, mis oleks võinud juhtuda. Mina ei tahaks sattuda sellisesse keerulisse suhtekeerisesse – armastus oma abikaasa vastu, aga samal ajal armunud kellessegi teise.
Etenduse lõpp oli ehmatav ja järsk. Arvasin, et lugu lõpeb siiski õnnelikult Emmi ja Leo kohtumisega, kuid kahjuks pidin veidi pettuma. Tundsin end kuidagi tühjana ja mitmed küsimused jäid õhku. Siiski arvan, et etendus oli üldkokkuvõttes hea ning mõtlemapanev ja soovitaksin seda eelkõige suhtes või abielus olevatele täiskasvanutele.
KEITI KÄIGE,11H
VastaKustuta1.TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKONDADE TUTVUSTUS
Õppepäev Tartu Ülikoolis andis mulle kindluse tunnet, et soovin siduda ennastki tulevikus selle üliõpilaste ja tarkuse linnaga. Ülikooli teaduskondade ning kooli tutvustusel sain tohutul hulgal olulist infot, suuniseid ja hea ülevaate erinevatest õppimisvõimalustest.
Kõige rohkem pakkus mulle endale huvi Sotsiaal- ja haridusteaduskonna tutvustus, seepärast üritasin võimalikult tähelepanelikult tehtud tutvustust kuulata ning paljut meelde jätta. Meelde jäi minu jaoks oluline fakt, et Tartu Ülikool on 100 parima ajakirjandust õpetava teaduskonna hulgas. Kindlasti väga muljetavaldav saavutus ning see kutsub mindki kõrgharidust just seal omandama. Õppejõud on väga tugevad ning tunnustatud ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise praktikud, näiteks Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus jt.
Teise huvitava faktina jäi meelde hoopis Kehakultuuri valdkonnast tutvusatud projekt, mis annab võimaluse teha koostööd Keenia ja Etioopia jooksjatega. Arvan, et inimesele, kes on väga huvitatud füsioteraapiast ning spordist, on see suurepärane võimalus teha erialast tööd ning saada kogemusi ja uusi teadmisi. Sellisele võimalusele oli ka lisaks teisi erinevaid variante tutvuda endale meeldiva praktilise tööga, näiteks haiglatööd või kehalise kasvatuse õpetaja koolis.
Ning kolmandaks teemaks, millest meile räägiti ning mida isiklikult väga oluliseks pidasin, oli akadeemiline test. Enne testi põgusat tutvustamist ei olnud mul väga aimugi, mida selline katse endast võib kujutada. Nüüd aga sain teada, et testi peab sooritama mõnda kindlasse teaduskonda astudes ja see moodustab suure osa vastuvõtu tingimustest. Katse on kõikides teaduskondades samasugune ja enamasti hõlmab selliseid teemasid nagu: sõnavara, tabelid ja diagrammid, teksti mõistmine, matemaatika, ruumiline mõtlemine ning ka võõrkeeles olevad ülesanded. Eelmise aasta testi või näidiskatset on võimalik ainult ühe korra eelnevalt harjutamiseks läbi teha. Akadeemilist testi on aega sooritada 3 tundi.
Need kolm värvikat momenti avaldasid mulle muljet ja tekitasid üha enam soovi siduda oma õpingud tulevikus Tartu Ülikooliga.
KEITI KÄIGE,11H
VastaKustuta2.TÜ AJALOO MUUSEUM
http://tinypic.com/r/33ju93q/8
*ARAGO KETAS.( Arago’s disc)
See füüsikaline aparaat on leiutatud Prantsuse füüsiku Dominique Arago poolt 1825. aastal. Mehe peamisteks teadussaavutusteks oligi elektromagnetismi ja valguse interferentsi uurimine. Tema oli esimene inimene, kes pöörisvoolusid uuris ning tema avastus antud leiutise abil oli, et pöörlev magnetinõel tekitab vaskkettas elektrivoolu ja vastupidi- vool paneb pöörlema magnetnõela.
Sellest tegi füüsik järelduse, et kahe nähtuse vahel peab olema kindel seos. Tehtud avastust ning Arago ketta loogikat kasutatakse näiteks elektrimootorites
KEITI KÄIGE, 11H
VastaKustuta3.ETENDUS „ HEA PÕHJATUULE VASTU“
**1.osa tööst
Teater Vanemuine etenduses „Hea põhjatuule vastu“ kaheks peategelaseks on Emma (või siis ka Emmi) Rothner ja Leo Leike, keda kehastasid Elina Purde ja Andres Mähar. Kõrvaltegelast (Berhard Rothner) on kõigest kuulda Jüri Lumiste häälega.
„Hea põhjatuule vastu“ oli lugu kahest inimesest, kes armuvad üksteise sõnadesse ja meilide teel loodud fantaasiapiltidesse. See rääkis inimeste kujutlusvõimest, ilusatest sõnadest ning soovist vahel pääseda eemale reaalsusest ning rutiinsest igapäevaelust, leides selleks võimaluseks virtuaalsesuhte. Salapärane suhtlus erutab ning toidab inimeste meeli, pakub särinat hinges ning pinget meie kehas. Isiklikult olen minagi natukene tuttav selliste emotsioonidega nagu ärevus ja pisut hirm, mis tekib anonüümsel lävimisel tundmatu inimesega. Seetõttu oli etendus minu jaoks väga huvitav ning pakkus ka äratundmisrõõmu ja samastumist teatud olukordades.
Mulle väga meeldis, kuidas etendus oli ülesehitatud ning lugu lavalaudadele toodud. Teemat käsitleti osavalt ning vaatajale huvipakkuvalt. Tegelastel puudus lähedane kontakt ning otsene näost-näkku dialoog. Kirgi kütsid üles omavahelised meilid, üksi peetud monoloogid ja nendega kaasnevad emotsioonid. Just nagu ka reaalses elus tihtipeale. Eriti veel tänapäeval, kus suur osa noorte suhtlusest toimub internetis. Arvan, et just seetõttu oli tegemist väga hea noortelavastusega, mida teismelised võiksid vaadata. Äkki ka läbi selle etenduse hakkavad inimesed mõtlema, et me ei peaks nii oluliseks pidama kellegi väimust. Oluline on siiski kuulda oma südamehäält. Sageli suudavad inimesed sügavaid tundeid pigem kirjutada, kui reaalselt sõnades lausuda. Seetõttu saab tundeinimene lugedes või kirjutades kirju märgata ning tajuda asju ka ridade vahelt. Just nagu tegid Emma ja Leo, kes ei hoolinud, kuidas vestluskaaslane välja näeb, vaid neile läksid korda nende sõnad ja emotsioonid.
KEITI KÄIGE, 11H
VastaKustuta3. ETENDUS "HEA PÕHJATUULE VASTU"
**2.osa tööst
Nende omavaheline nö „mäng“ oli algselt vaid sõnadega, kuid mida aeg edasi, seda enam mängisid nad üksteise fantaasia ja emotsioonidega. Nad nautisid virtuaalsel teel intellektuaalseid vestlusi ja tunnete avaldusi, seejuures jäädes salapäraseks. Nad tekitasid endale teise maailma, pääsesid reaalsusest ja rutiinsest igapäevaelust. Isiklikult ma samastasin ennast tegelastega tihiti. Päris kummagi poolel ma polnud ega elanud kellelegi konkreetselt kaasa. Pigem jälgisin huviga loo arengut, kui tõsiseks muutub nende suhtlus ning kui kaugele see areneb. Nautisin seda pinget ja särinat, mida Emmi ja Leo meilivahetus pakkus. Kuid esines ka hetki, mil tegelaste käitumine siiski tekitas minus küsimusi: „miks oli Emmi nii pealetükkiv ja impulsiivne ega saanud aru, et kui Leo ei vasta, siis vahest on tal hoopis tegemist või on ta tööreisil, mitte ei väldi naist?“ või „kas tõesti avaldab Leo oma läheduse vajadust kõige rohkem vaid alkoholi tarbides ega julge öelda selliseid sõnu niisama?“ Need küsimused küll ei jäänud mind häirima ega muutnud minu arvamust etendusest, pigem just tekitasid huvi raamatu „Hea põhjatuule vastu“ ning sealt rohkem selgitusi ja vastuseid leida. Samas küsimusele, kas oleksin isiklikult midagi teisti teinud, arvatavasti vastaksin jaatavalt. Tundes ennast ja olles olnud sarnastes olukordades, tean, et minu uudishimu on liiga suur ja oleksin soovinud vestluskaaslasega siiski juba varem kohtuda. Ma olen kannatamatu ega jaksa nii kaua oodata või kahelda. Samas mõeldes tegelaskujude ning nende elu üle (näiteks siiski fakt, et Emma oli abielus), mõistan ma neid ja saan aru, mispärast lugu just niimoodi kujunes ja lõppes. Emmi ja Leo suhe, ehk mäng üksteise tunnetega, ei leidnud küll õnnelikku lõppu, nagu oleks võinud arvata. Siiski paistis sellest välja mingisugune omapärane loogika, mis sellist lahendust selgitas. Kindlasti aga leidis iga vaataja selle isemoodi üles ning teadvustas seda endale erinevalt.
Etendus jättis mulle usutava ning ilmselgelt reaalsust kujutava mulje. Jah, võib-olla pisut liiga pikaks venitatud, sest igapäevases elus, ma kaldun arvama, on inimesed pisut rohkem kannatamatud, kiirustavamad kokku saama ning oma ihadele järgi andma. Kuid üldiselt haakusin looga, nautisin selle kulgu ning mõtlesin kogu etenduse vältel kaasa. Ma samastasin ennast tegelastega, olukordadega, lõin paralleele ja seoseid enda eluga. Kokkuvõttes mõjus etendus mulle väga isiklikult ning pani hiljemgi selle üle mõtisklema. Minu pähe tekkisid mõtted inimeste väärtushinnangutest, kui palju pööratakse tänapäeval rõhku välimusele, kui oluline on olla kas „treenitud kehaga“, „blond ja suurte rindadega“ või lihtsalt atraktiivne. Varju aga jäävad haritus, ilus ja korrektne keelekasutus või oskus tekitada inimeses huvi ja tema meeli köita kõigest oma sõnadega. Ma mõtisklesin ka veel selle üle, kui juhuslik kõik elus on. Kui ootamatult võib meie kulgemine vastupidiseid pöördeid võtta ja kui kergelt me laseme olulisi asju käest ning kaotame tähtsaid.
Vanemuises mängitud etendus „Hea põhjatuule poole“ jättis mulle hea mulje. Ma jäin rahule väga näitlejate tööga, nautisin hästi kirjutatud teksti, omapärast lavastust. Mulle meeldis lavakujundus, mis oli lihtne, loogiline ning sobis antud looga kokku. Etendus tekitas minus erinevaid emotsioone, pakkus nalja ning pani ka mõtlema- just nagu üks hea teatritükk tegema peaks. Arvan, et kindlasti soovitaksin etendust oma tutvusringkonnas teatud inimestele. Neile, kes ei ootaks, et iga lugu peab pakkuma konkreetse lahenduse või õnnelikult lõppema. Kindlasti ei pea teatritükk alati olema meelelahutuslik. Arvan et inimene peab mõistma loo kulgu, kaasa mõtlema ja olema valmis ise seda enda jaoks lahti mõtestama, analüüsima.
Kertu Veiler, 11L
VastaKustuta1) Mida õppisid ja said teada Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamiselt?
Meile räägiti Tartu Ülikooli teaduskondadest ja nende harudest ning sisseastumis võimalustest.
1. Kehakultuuriteaduskond jaguneb kaheks: Kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia.
Hakatakse rohkem rõhku pöörama personaaltreeneritele ning praktikale.
2. Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas on neli instituuti: Ühiskond, haridusteadus, psühholoogia ja riigiteadus.
3. Matemaatika- ja informaatika teaduskond. Arvutiteadus. Sain teada, et bitt on kõige väiksem informatsiooni ühik. Bait=8bitti. 1 ja 100 nulli = googol.
4. Arstiteaduskonda sissesaamisel arvetatakse 70% matemaatikat ja 30% eesti keelt. Võetakse arvesse ka olümpiaadide (bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika) 1-10 kohad.
Lisaks sain teada, et Tartu Ülikooli on võimalus minna üheks-mitmeks päevaks tudengivarjuks. See on minu arust suurepärane võimalus õppida otse tudengilt ja näha üh päeva elu läbi tema silmade. Kindlasti kavatsen ka ise seda võimalust tulevikus kasutada.
Kertu Veiler, 11L
VastaKustutaValisin välja kettaheitja-Diskobolos'i skulptuuri. See Kettaheitja skulptuur on üks paljudest koopiatest, mis on tehtud 5.sajandil eKr valminud pronksoriginaali järgi. Originaaltöö on tehtud kreeka skulptori Myroni poolt, kelle tegevuse õitseaeg oli 470-440 eKr. See roomaaegne skulptuur leiti 1790.aastal Hadrianuse villast Tivolist ilma peata. Ollakse kindlad, et restaureeritud pea asend ei ole õige ja Kettaheitja pilk peaks olema suunatud hoopis kettale.
See keha on antiikajast väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha. Kettaheide oli viievõistluse esimene ala. Viievõistlejaid peeti alamaks võrreldes sportlastega, kes hiilgasid ühel alal, kuid nende välimust imetleti ja keha mõjus harmoonilisena.
Pilt: http://www.upload.ee/image/4354927/B2LweomCAAA2Gad.jpg
Kertu Veiler,11L
VastaKustutaTegu oli kirgliku looga, mis rääkis interneti teel suhtlevast mehest ja naisest. Käsitleti seda, mis põles nende südametes ja toitis nende kujutlusvõimet. See teema on mulle võõras, sellepärast, et ma ei suhtle eriti interneti teel inimestega, keda ma ei tunne päriselus. Uusi tutvusi küll tekib, aga pole kellegagi nii järjepidevalt suhelnud, nagu etenduses antud mees ja naine omavahel rääkisid.
See, kuidas teemat käsitleti oli mulle vastuvõetav. Selleks, et armuda ei ole vaja pilti või isklikke andmeid. Kui inimese iseloom on meeldiv ja mõttemaailm ühtib sinu maailmavaadetega, siis miks ka mitte. Inimese iseloom loeb rohkem kui välimus.
Ma arvan, et sain loo sisust aru. Näitlejad kujutasid endast meest ja naist, kes armusid interneti teel. Neil ei ole aimugi üksteise välimusest, hobidest ega perekonnast. Nad loovad endale teineteisest kujutluspildi ning lähtuvad sellest. Välimus on teisejärguline, loeb eneseväljendusviis ja mõttemaailm.
Elasin neile mõlemale kaasa, sest mõistsin miks mõlemad osapooled käitusid nii, nagu nad seda tegid. Üritasin panna ennast nende olukorda ja mõista nende emotsioone ja mõtteid antud olukorras. Raske on öelda mida oleksin teinud teisiti, võibolla ma oleksin tahtnud oma kirjasõbraga ka näost-näkku rääkida ja kokku saada. Samas mõistan miks seda siiski ei tehtud. Raske on näha päriselus inimest, kellest sa oled pika aja vältel oma (ideaalse) pildi loonud.
Alguses nähtu pigem ebausutav, raske oli mõista kuidas nad omavahel suhtlema jäid. Alustati väga inetute sõnadega ja tavaliselt siis blokeeritakse inimene ära ega suhelda temaga rohkem. Tegu oli siiski väga sügava etendusega, mille üldpilt oli kindlasti ilus. Mulle meeldis, et läheneti väga omapärasest vaatenurgast. Näitlejad elasid hästi oma rolli sisse ja tänu sellele äratas see publikus huvi ning pani ennastki kaasa elama. Tundsin põnevust terve etenduse vältel. Esimene vaatlus oli küll põnevam, aga ega teiselgi viga polnud. Mõistsin, et iseloom loeb palju rohkem kui välimus. Teadsin seda küll juba ennem, aga nüüd sain veelgi kinnitust juurde.
Etendus tekitas minus palju positiivseid emotsioone. Alguses suhtusin etendusse ükskõikselt, pigem negatiivselt. Üsna pea mõistsin, et olin eksinud ja nautisin kogu aja vältel etendust. Tegu oli Soovitaksin seda kindlasti oma eakaaslastele, sellepärast, et etendus on väga noortepärane. Kõnekasutus on lihtne ja mugav. Noored kasutavad internetti igapäevaselt, seega on käsitletav olukord/probleem neile tuttav.
Mari-Liis Marge
VastaKustuta11R
1. Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamiselt sain teada ja õppisin päris palju. Täpsemalt mida, toon välja teaduskondade kaupa.
Arstiteaduskonna sisseastumise peale tasub mõelda alles siis, kui gümnaasiumist on saadud tööharjumus. Sinna võivad astuda ka need, kes huvituvad ainult teadusest ja ei tahagi arstiks saada – sel juhul on võimalus õppida näiteks biokeemikuks. Sisseastumiseks peab sooritama laia matemaatika või bioloogia/keemia/füüsika riigieksami vähemalt 70%-le ning eesti keele riigieksami vähemalt 30%-le. Kandideerimise eritingimusteks on väga hästi sooritatud akadeemiline test või bioloogia/keemia/füüsika/matemaatika olümpaadil vabariiklikul tasemel kümne parima hulka jäämine.
Kehakultuuriteaduskonda sisseastudes võiks olla varasem spordiharrastuse kogemus. Et treenerina töötada on vaja ka lisaks kehakultuuriteaduskonna lõpetamisele kutsetunnistust. Kehalise kasvatuse õpetajaks saab, kui lisaks bakalaurusele lõpetada ka magister. Kohtuniku kutset ülikool ei anna, vaid vastav spordialaliit.
Sotsiaal- ja haridusteaduskonna ajakirjandus ja kommunikatsiooni bakalaureuseõpe kestab 3 aastat. Kõikide erialade puhul on väga oluline inglise keele oskus. Gümnaasiumis õppides tasub eelnevalt tutvuda ülikooli vastuvõtutingimuste ja eksamite sisuga, keskenduda koolis ainetele, mis on edasistes õpingutes olulised ning osaleda ülikooli lahtiste uste päevadel, messidel ja tudengivarjuna.
2. http://www.upload.ee/image/4354900/160.JPG - Tenea Apolloni kuros
Valisin välja Tenea Apolloni kurose. Skulptuur on pärit 6. sajandist eKr ehk Vana-Kreeka kunsti arhailisest ajajärgust, olles seega üks esimesi kreeklaste skupltuure. Võrreldes hilisemate skulptuuridega on see algelisem ja kohmakam, kuid on samas tõestuseks, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure – erinevalt egiptuse kunstist, ei ole keha enam kiviga seotud, vaid seisab üks jalg teisest eest ja käed ripuvad rusikas vabalt külgedel. Skulptuuri sirge seisang kõneleb aga võõramaa (eriti egiptuse kunsti) mõjudest. Tähelepanuväärne on kuju nägu, mille proportsioonid on valed ja millel näeme grimassitaolist naeratust. Skulptuur ei kujuta edasi liikumist ning on tagantpoolt välja töötlemata. Originaalis oli see kuros tehtud marmorist ja asub praeguseks Münchenis.
Mari-Liis Marge
VastaKustuta11R
3. Etenduse teemaks oli kahe esmapilgul võõra inimese vahel tekkinud internetivestlus, mis kujunes hiljem armastuseks. Teema oli mulle küllaltki tuttav, sest olen kuulnud, et selliseid netiromaane leidub ka päriselt.
Teema käsitluslaad oli mulle vastuvõetav, sest sündmustikku edastati e-kirjade kaudu, mis olid küllaltki lihtsasti mõistetavad ja sündmustiku aeglane edasiarenemine andis aega mõtlemiseks.
Loost sain aru nii, et paarist eksituslikust e-mailikirjast arenes kahe võõra inimese vahel väga tihe internetivestlus, mis hoolimatta konfliktidest leidis tee sügava kiindumiseni. Kellegi poolt ega vastu just ei olnud, kuid oleksin siiski sisimas soovinud nende päriselulist kohtumist, et näha, kas mõlemad oleksid tõesti inimest väärtustanud tema iseloomu järgi või oleksid end välimusest mõjutada lasknud. Väga ei mõistnud miks naine peale eksituslikke e-kirju mehega endiselt suhtlema jäi. Kas ta oli oma abielust tõesti nii tüdinenud või oli tal siis väga suur suhtlemisvaegus? Kui asi oleks puudutanud mind, oleksin ma lihtsalt vabandust palunud, et tegin vea aadressaadi sisestamisel ja asja sinnapaika jätnud.
Arvan, et see, mida nägin, oli küllaltki ebausutav, sest kuidas leiab töötav täiskasvanud inimene nii palju aega koguaeg - ööd, päevad - arvutis istuda? Kui soovid midagigi teenida, oleks see praeguse ajastu elutempo juures mõeldamatu. Kuigi ma polnud sellele varem põhjalikult mõelnud, pani etendus mind mõtlema selle üle kui palju on tänapäevases maailmas neid, kes ka päriselt viitsivad oma aega sellistele mõtetustele, nagu netiromansid, raisata. Üldjuhul ei vii need ju kuhugile ja et tõelist armastust kogeda, peab ikka inimesega tuttavaks saama läbi päriselu.
Etendus mõjus mulle neutraalselt – lõpplahendus oli vastav tõelisusega, täpselt selline, milliseks sellised armastulood üldjuhul kujunevadki. Etendust soovitaksin neile, kes ootavad sündmustikust põnevust, kulminatsiooni ja huvitavat lõpplahendust – sest olgem ausad, neid kõike etendus pakkus.
Loretta Reisenbuk
VastaKustutaEtendus „Hea põhjatuule vastu“
Etendus räägib kahest võhivõõrast inimesest, kes tutvuvad meili teel eksituse tõttu. Nende vahel tekib kirjavahetus ja enne kui seda tead, on nad mõlemad armunud. Etenduse peateemaks on just netisuhe, mis on tänapäeval ümpriski aktuaalne. Veel räägib etendus fantaasiast, millest ei saa üle ega ümber kui armastus tekib inimeste vahel, kes ei ole üksteist näinud ega kuulnud. Minu jaoks oli teema suhteliselt võõras. Ei ole ma ise võõrastega internetis vestlema hakanud ja ei ole ka näinud filme või teisi etendusi, mis sama teemat käsitleks. Huvitav oli teema just sellepärast, et see oli mu jaoks uus.
Teema käsitlus oli minu jaoks mõneti vastuvõetamatu, kõige rohkem just selle pärast, et kogu suhtlus tegelaste vahel toimuski vaid meili teel ja neinde vahel ei olnud mingit füüsilist kontakti. Imelik oli mõelda ka selle peale, kuidas nad kõike oma meilis kirjutatud emotsionaalselt ja kõva häälega välja ütlesid, kuigi tegelikult inimesed ju kirjutavad vaikuses.
Etendust vaadates ei olnud ma kumbagi tegelase poolt või vastu ja ei elanud ka kaasa kumbagile tegelasele kaasa kuna tegelasi oli vaid kaks ja nende vahel ei tekkinud nii suuri tülisi, et ma oleks pidanud pooli valima. Küll aga võin õelda, et Leo meeldis mulle lihtsalt inimesena rohkem kuna ta mõtles enne kui ütles ja oli sümpaatsem ning südamlikum. Emmit tundus palju rohkem huvitavat see, milline teine välja näeb, kui Leod. Mulle tundus justkui nad mõlemad mõnes mõttes kartsid üksteisega kohtuda.
Minu arvates oli etendus usutav, mina kujutaksingi netisuhet väga sarnasena. Just seda kuidas tahatakse kohtuda, aga samas kardetakse, et nad ei meeldi enam selle tagajärjel üksteisele ja kõik lõppeks.See etendus pani mind mõlema selle peale, et kas mina sooviksin kunagi netisuhet,kas mina teeksin midagi teistmoodi ja kas ma samuti kardaksin kohtumist. Kõik need on asjad millele enne mõelnud ei ole.
Ütleksin, et etendus mõjus mulle enamasti hästi, see oli mõtlemapanev ja teistsugune kogemus võrreldes seda kõikide teiste etendustega mida näinud olen. Mina soovitaksin seda etendust ka teistele, enne rääkides natuke selle teemast, et ta teaks kas teda selline etendus huvitaks.
2) Ma valisin välja Apollo Belvederi skulptuuri. Belvedere palee järgi nime saanud Apolloni marmorskulptuur leiti 15. sajandi lõpus Itaaliast. Seda on peetud keiser Hadianuse ajal (u 120-140. a) tehtud koopiaks kreeka skulptor Leocharese pronksskulptuurist, mis valmis u 350.-325. ekr. Kuna 1950ndatel leiti Baiae antiiksest valanditöökojast selle skulptuuri valandi tükke, siis võib siiski oletada, et seda skulptuuri kopeeriti palju.
VastaKustutaAlates 18. sajandist keskpaigast pidasid innukad uusklassikud seda parimaks antiikskulptuuriks ja kuju oli sajaneid esteetilise täiuslikkuse ideaaliks eurooplastele. Saksa kunstiajaloolane J. J. Winckelmann, kelle kirjutused on mõjutanud kogu kunstiajaloo uurimist, nimetatakse seada skulptuuri ülimaks kõigist teistest antiikskulptuuridest. Jumala poosi on erinevalt kirjeldatud, nt vasak käsi hoidis vibu ja Apollon on just saatnud surmava noole või vibu ühes käes ja teises loorberioks kui tunnistus tema meisterlikkusest nii sõjakunstis kui rahus.
http://www.upload.ee/files/4354985/20141106_145724.jpg.html
3) Etendusel oli kaks tegelast Emma Rothner (Elina Purde) ja Leo Leike (Andres Mähar). Etenduse teemaks oli nende armusuhe, mis algas ühest valele aadressile saadetud e-kirjast. See teema oli huvitav, kuna ma ise pole selle teemaga väga kokku puutunud ja sellele mõelnud. Teemat käsitleti väga põnevalt, kuna tekstide vahele oli pandud palju naljakaid naljasid. Teemast sain aru niimoodi, et Emma saatis kogemata ajakirja „Like“ lõpetammis kirja kogematt Leo Leikele. Sellest algas nende kirjavahetus, mis viis pidevale kirjavahetusele. Sellest algas nende armastus lugu, kus nad ei saanud kordagi omavahel kokku. Etenduse ajal ma ei elanud kellelegi kaasa, kuna üritasin hoida neutraalset suhtumist mõlema suhtes, kuna ei soovinud kummbakile näitlejale halb suhtumist. Mõlemad vahetevahel „keesid üle“ ehk muutusid üksteise suhtes vastikuks ja siis jälle leebusid. See etendus tundus üsna usutav, kuna tänapäeva maailma on palju arenenud ja enam ei pea kirjavahendusel üks teisega suhtlema, vaid saab teha seda läbi interneti. Näidend pani mind mõtlema, et inimesed võivad hakata üksteisega suhtlema väga juhuslikult ja üks teisest väga kaugel olles. Läbi interneti suheldes lood kirjasõbrast ainult kujutletava pildi mitte tegelikku pildi. Näiteks kirjutades võib inimene tunduda väga meeldivana ja tegelikult on ka heasüdamlik ja hooliv. Harvemini võib juhtuda selliseid olukordi kus kirjasõber kirjutab meeldivalt, aga tegelikult päris elus üritab ta sind ära kasutada. Enne seda näidendit polnud väga sellele mõelnud. Etendus mõjus mulle hästi kuna mõlemad näitlejad olid väga professionaalsed ja mängisid oma osasid väga hästi välja. Ma soovitaksin seda etendust teistele ka, kuna selles etenduses sai nalja, oli draamat ja ka tõsielu. Mis moodustasid omavahel väga hea klappi ja tegid etenduse nauditavaks.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaReeli-Mai Valge
VastaKustuta11L
1.Ülevaade
Üldiselt sain Tartu Ülikooli kohta teada seda, et see on ainus Baltimaade ülikool 3% maailma parima ülikooli seas, ülikoolil on tipptasemel teadus ja üheksa teaduskonda ja neli erinevat kolledžit (Tallinnas Pärnus, Narvas ja Tartus). Kolme tunni jooksul saime teada nelja erineva teaduskonna kohta, mida on võimalik valida edasiõppimiseks Tartu Ülikoolis.
Kehakultuuriteaduskond jaguneb kaheks: kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Selle teaduskonna tudengid õpivad näiteks erineva iseloomuga kehaliste koormuste mõju inimorganismile, vananemisest tingitud muutusi organismis, trauma-või haigusjärgse liikumisfunktsiooni taastumist ja palju muud. Teooria on tihedalt seotud praktikaga. Lisaks sellele on teaduskonda loodud Baltimaades ainulaadne kliimalabor, kus uuritakse vastupidavust erinevates kliimatingimustes. Siin pidavat õpetama ka rallit sõitma. Selle teaduskonna lõpetajad on tavaliselt kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid kui ka hinnatud liikumis-ja sporditeadlased ja füsioterapeudid.
Sotsiaal-ja haridusteaduskonnas on neli instituuti: ühiskonnateaduste, haridusteaduste, psühholoogia ja riigiteaduste instituut. See on tunnustatuimate õpetajate, psühholoogide, ajakirjanike, avalike suhete ekspertide, riigiteadlaste ning sotsioloogide kasvulava. Instituudid teevad koostööd rahvusvaheliste ettevõtetega. TÜ meedia-ja kommunikatsiooniuuringute eriala on juba mitmendat aastat maailma 100 parima ülikooli seas.
Matemaatika-informaatikateaduskond jaguneb kolmeks instituudiks: matemaatilise statistika, matemaatika ja arvutiteaduse instituut. Instituudid osalevad mitmesuguste erialaste võrgustike töös ja arendavad alus-ja rakendusteadusi. Teaduskond pakub lisaks bakalaureuse õppekavadele ka mitmeid rahvusvahelisi magistriõppeprogramme.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond on ainus arstiteaduskond Eestis. See jaotub viie olulisema teadusteema vahel: psühhiaatrilised ja neurodegenaratiivsed haigused, immuunpõletikulised haigused, infektsioonid, infertiilsus ja tervishoiukorraldus. Arstiteaduskond jaguneb kuueks instituudiks: anatoomia, mikrobioloogia, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse ning tervishoiu instituudiks, ning sellel on veel 18 kliinikut + õendusteaduse osakond. Arstiks soovijatel on integreeritud õpe, mis tähendab, et bakalaureust ja magistrit tuleb teha koos, ei saa ära teha ainult bakalaureuse õpet.
2. Eksponaat
KETTAHEITJA-DISKOBOLOS (http://www.upload.ee/image/4354671/iphone_085.JPG)
autor: Myron, 5. saj eKr
Pildil olev Kettaheitja skulptuur on üks paljudest koopiatest, mis on tehtud 5. sajandil eKr valminud pronksoriginaali järgi. Originaal leiti 1790. aastal Hadrianuse villast Tivolist ilma peata. Tänapäeval ollakse kindlad, et restaureeritud pea asend ei ole õige ja Kettaheitja pilk peaks olema suunatud kettale mitte maapinnale. See kuju oli antiikajal väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha. Kettaheide oli viievõistluse esimene ala. Kuigi viievõistlejaid peeti alamaks võrreldes sportlasega, kes hiilgasid ühel alal, imetleti viievõistlejate välimust üksi nende lihasgrupp ei olnud ületreenitud, vaid kõigi lihaste võrdse treenimise tulemusena mõjus nende keha harmoonilisena.
Reeli-Mai Valge
VastaKustuta11L
3. Etenduse analüüs
Õppepäeva lõpus käisime Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas etendust ,,Hea põhjatuule vastu’’. Näidend kirjeldas situatsiooni Emmi Rothneri ja Leo Leike vahel, mis algas tühisest e-kirjast valele inimesele. Minule isiklikult ei ole selline olukord tuttav, kuid olen kuulnud selliseid asju juhtuvat üpriski tihti. seda oli huvitav jälgida, sest minu jaoks oli etendus kaasahaarav lõpuni välja oodates nende kahe inimese nägemist mitte ainult interneti vahendusel, vaid just silmast silma.
Teema käsitluse oli mulle täiesti vastuvõetav. Internetikeskkond ja kõik selle ümber keerlev käib praegusel hetkel käsikäes tänapäevase maailmaga. See on täiesti igapäevane, et inimesed leiavad end erinevatest interneti saitidelt ning hakkavad suhtlema, iseasi see, kas nad ka päriselt kohtuvad.
Loost oli ju päris lihtne aru saada, kuid see kindlasti erineb teiste saalisviibijate omast, kuna suurem osa vaatajatest on elanud eelmisel sajandil, kui läbi virtuaalmaailma polnud võimalik armuda. Ma ei valinud pooli ja elasin mõlemale karakterile kaasa, kord Leole, kes igatses enda kõrvale hellust ja naiselikkust ning kord Emmile, kes vajas seiklust rutiinsele abielule. Kui mina oleksin nende kahe inimese asemel, siis ilmselt ma saaksin teise osapoolega kindlasti kokku, et näha, millise inimesega ma kõik see aeg kirjavahetuses olen olnud. Kui mina oleksin olnud Leo, oleksin tahtnud samuti tahtnud selle tühja augu enda seest uuesti täita, leides endale huvipakkuva naise, kes ilmselgelt oli ka minust huvitatud ning Emmi asemel, kes oli ju põhimõtteliselt alguses ainult olnud toeks oma õppejõule, millest hiljem tärkas armastus, otsinud väljapääsu, midagi huvitavat.
Mind pani mõtlema tõsiasi, kui kergesti inimesed oma eraelust räägivad võhivõõrale, kui kergesti usaldatakse inimest, keda tuntakse ainult läbi arvutiekraani. Alguses Leo kasutas seda kirjavahetust enda teadustöö jaoks, kuid lõpus läks põlema armastus ja ta ei suutnud enam enda esialgsete plaanidega jätkata. Järgmine mõttelõng oleks see, et isegi kui nood kaks ei kohtunud, avaldasid nad armastust ja teisigi tundeid üksteisele, kas see oleks siis petmine? Millise valiku teeksin mina sellises olukorras? Suur küsimärk jäi õhku rippuma etenduse viimastel minutitel: kas nad lõpuks said kokku või mitte? Miks Emmi selle kohtumise tõesti viimasel sekundil üles ütles? Ma kindlasti poleks selliste asjade peale enne etendust mõelnud, sest kuna isiklikult taolise olukorraga enne pole tuttav olnud, pole tekkinud ka küsimusi. Tekkis ka küsimus, pigem jäi arusaamatuks, kuidas haakus pealkiri etendusega.
Võib öelda, et etendus mõjus hästi, sest pani mind vaatama armastuse keerdkäike hoopis teise nurga alt kui seni seda teinud olen. Näidend oli täis elu ja kaasaegsust, palju oli üllatavaid keerdkäike ja kohati ka vaimukas. Soovitan seda nii noortele kui ka vanematele inimestele, sest noored puutuvad väga palju kokku internetiga, mis on täis võõraid inimesi ja tundmatust ning vanematele inimestele seetõttu, et ma usun, et nende jaoks võiks selline etendus olla esimesi, mis on kujutatud dialoogina läbi virtuaalsete kirjade. Tavaliselt näidendid, kus ma käinud olen, on kirjavahetus ikka käsitsi või suhtlemine siiski päriselus.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaSonja Madismäe 11L
VastaKustutaÜlevaade Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustamisest
Tutvustati viis teaduskonda järjest kerge ülevaatena, tutvustajad olid kõik erineva iseloomuga ja huvitavad inimesed sellepoolest, et rääkisid ka enda kogemustest. Sain laiendada oma silmaringi ja mul on nüüd ettekujutus endal, millised valikud võivad mind oodata Tartu Ülikoolis erinevate teaduskondade näol. Tartu Ülikool jättis iseenesest mulje, et seal on motiveeriv ja sõbralik õhkkond, suhteliselt tekkis tutvustamisel sellepärast soov/plaan minna sinna õppima või planeerida seda. Huvitav oli kuulata neid esitlusi, ei häirinud, et see käis kogu aeg ilma pausideta ja aimasin, et ilmselt ülikoolis on loengud palju pikemad ja peab kogu aeg mõtlema kaasa, ei ole vahetunde, nagu gümnaasiumis ehk ss ülikool nõuab suuremat keskendumist ja taipasin, et gümnaasium on vaid ettevalmistus selleks. Jäi enda jaoks meelde oluline asi, et soovitati hakata põhimõtteliselt praegu oma peamistele valikutele mõtlema, et teha enda jaoks selgeks, mis õppeainetele oleks kasulikum panna gümnaasiumis rohkem rõhku tuleviku selektsioonide jaoks. Kehakultuuriteaduskonnalt sain teada, et seal ei saa õppida ainult kehalise kasvatuse õpetajaks või muud sellist, vaid et see haarab palju laiemaid asju endasse. See oli palju laiem valdkond, kui oleks osanud seda oodata. See tundus enda jaoks olevat kasulik ala, kuna mainiti, et sport on väga kasulik tervisele, mul oleks siis võimalus selle kohta rohkem teada saada ning avastada ja võib-olla ka midagi uut sportlaste jaoks. Tänu järgmisele esitlejale-Sally Lepikule-jäi mu hirm väiksemaks Tartu Ülikooli astumisel inimeste suhtes, kuna üleüldse õppisin seda, et ülikool on raske, aga positiivne on selle juures samas see, et inimesed muutuvad teineteise jaoks justkui õdedeks-vendadeks ehk siis vennastuvad. Kõige rohkem jäi silma matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustus, kuna seal mainiti, et tööturul on vajadus selle ala inimeste järgi piisavalt suur, et ma valiks selle tõttu antud ala. Arstiteaduskond ei jätnud just kõige paremat muljet iseenda jaoks, kuna aimasin, et sinna päris raske sisse saada ja antud ala jaoks peaks olema ka tohutu motivatsioon, et õppida umbes kuus aastat pingsalt. Samas on see ka kõige vastutusrikkam ala kõigist antud valikutest. Tartu Ülikooli tutvustamisest jäi enim meelde see, et õppida saab ka välismaal ja et kui inimene on mõnes teises välismaa ülikoolis õppinud, võetakse seda arvesse Tartu Ülikooli sisseastumisel. Samuti räägiti ühest heast asjast veel, nimelt et 19-aastaselt tehtud valik ei otsusta kogu ülejäänud elu, et võib muuta soovi korral oma valikuid ja et peamine võetud valik ei pea olema seotud täielikult antud ainega, vaid võib huvi korral ka muid loenguid/teaduskondi kõrvale valida/õppida. Tartu Ülikool jättis õhkkonna ja tulevikuvalikute poolest väga hea ja perspektiivika mulje kui 3% maailmatasemel olevatest ülikoolidest.
Sonja Madismäe 11L
VastaKustuta2.Eksponaat
Antud skulptuuri „Diskobolos“ autoriks on Myron. Myron (elas 5. sajandil eKr) oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist (Atikas).Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos" (Δισκοβόλος; "Kettaheitja") ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida.
3.Etenduse analüüs
Etenduse teemaks oli internetiavarustes avastatud juhuslik suhtlemine mehe ja naise vahel, kes olid teineteise jaoks anonüümsed. See teema oli minu jaoks tuttav, kuna virtuaalsuhtlus on tänapäeva maailmas väga levinud. See, kuidas teemat käsitleti, oli minu jaoks veidi vastuvõtmatu, kuna nö „internetisuhe“ on minu jaoks kujutletud armastus mitte reaalne. Ma ei saanud naistegelasest Emmist aru, kuna mehega konkreetselt kokku saada ta eriti ei suutnud ja selle asemel käitus justkui „netihiiro“, et meili teel julges öelda kõike, kuid näkku poleks vist seda teha julgenud. Meestegelasest sain paremini aru, sest tema tahtis konkreetselt inimest ka näha, mitte elada ainult kujutelmades. See lugu oli tegelikult suhteliselt paralleelne tänapäeva maailmaga, kus interneti teel julgetakse öelda kõike, aga päriselus ei oska mitte kuidagi suhelda(mõned inimesed). Mina oleksin selle naise asemel kas saanud konkreetselt mehega kokku või lõpetanud kujutelmades elamise ja ka selle anonüümsega kirja teel suhtlemise. Rääkimata sellest, et loo lõpus sai naine kujutelmades elamise tõttu lõpuks haiget. Raske on öelda, kas see lugu oli ilus või inetu, sest kahe inimese tunded pärinesid justkui „õhust“ mitte reaalsusest. Oli aru saada, et mõlemil olid tormilised tunded, kuid sellised,mis ei teinud neid julgeks, vaid pigem andsid tõuke elamaks omaenda väljamõeldud kaunis mõttemaailmas. Need mõttemaailmad, kus naine ja mees elasid, olid piinavad, fantaasiarikkad ning usalduslikud. Järelikult jäi neil oma elust midagi puudu, et pidid selle tühja koha täitma jagades kellegiga fantaasiaid, teadmata teineteisest midagi.Etendus pani mind mõtlema sellele, et kui mõttetu on inimesega rääkida ainult kirjalikul teel, et see on nagu roosi nuusutamine läbi klaasi. Pani mind mõtlema ka sellele, et varem ei olnud selline asi nagu virtuaalsuhtlus võimalikki ning see vist loodi selleks, et suhelda sõbra/kaaslasega siis, kui ta on iseendast kaugel, kuid see kõik on nii kaugele arenenud, et muudmoodi võib-olla ei osata enam suheldagi. Etendus viis mõtted ka sellele, et tõeline iha saab alguse just kujutlusvõimest(kui on ikka inimest nähtud ka), kuid samas jäigi selle etenduse puhul segaseks, kuidas võib tekkida iha anonüümse vastu, kui pole tegelast nähtudki. Ise ei julgeks nii kaugele minna, et tekitaks endale tundeid kellegi vastu, kellest ma ei tea mitte midagi, kuna maa peale tagasi tulles võib reaalsus saabuda päris valusana ning karmina. Soovitaksin seda etendust ka teistele, kuna see võib panna mõtlema asjadele, millele varem pole mõeldud ning internet on praeguses ühiskonnas väga aktuaalne teema.
Rasmus Punger, 11L
VastaKustuta1)
Tartu ülikooli teadvuskondade tutvustamisel sain ma nii meile tutvustatud kolme teaduskonna kui ka ülikooli kohta üldisemalt palju uut teada. Näiteks ei teadnud ma enne seda, et kui mingil kindlaks määratud õppeainel pääseda üleriigilisel olümpiaadil 10ne parima hulka, ei pea tegema ülikooli sisseastumiseksamit selleks, et sinna pääseda. Samuti ei olnud ma teadlik sellest, et IT-teadvuskonnas kasutatakse õpilastelt tunnis vastuste saamiseks pulte. See on minu arust väga interaktiivne ja huvitav lähenemine õppetööle. Ka gümnaasiumis võiksid sellised lahendused olemas olla. Kolmandaks sain ma teada seda, et aastate jooksul on paljud õpilased tulnud Tartu ülikooli õppima hambaarsti eriala vaid selleks, et sealt üle minna arsti erialale. Seda seetõttu, et hambaarsti erialale pääsemine on kergem. Tänu sellele on nüüdseks selline erialade vahetamine ülikoolis keelatud.
2)
Myroni "Kettaheitja"
Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr
ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab
kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest
nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju
kettaheitja poos. Myronil on õnnestunud kujutada kettaheitjat just kahe tegevuse vahel: pärast
tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi
kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel
tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et sel ajaperioodil oli Vana-Kreeka meestel, eriti sportlastel, tunnete ja emotsioonide näitamine
keelatud, seda peeti täiesti lubamatuks. Originaal kuju, mis oli valmistatud pronksist, on kadunud.
Praegu tuntakse kuju ainult tänu mitmetele koopiatele, mis aga kahjuks pole ükski täpselt samasugused nagu oli originaal.
Pilt - http://goo.gl/R7N6Q0
3)
VastaKustuta1. Etenduse teemaks oli anonüümne armastus. Etenduses esinenud kaks näitlejat saatsid üksteisele armastuskirju, teadmatta, kellega nad õieti suhtlevad. See teema on minu jaoks üpriski võõras, kuna ma pole ise kunagi sellistel teemadel suvalise inimesega kirjavahetust pidanud.
2. Teema käsitlus oli minu jaoks vastuvõetamatult imelik. Ma ei kujutaks ette, et ma suhtlen kellegiga nii intiimsetel teemadel kuude kaupa ilma kokku saamata või isegi ühtegi pilti saatmatta. Põhimõtteliselt võõra inimesega. See tundub minu jaoks vägagi ebaloomulik.
3. Lugu oli minuarust üpriski üheselt arusaadav. Laval olid kaks tegelast, kes saatsid üksteisele intiimse sisuga kirju, teadmatta, kellega nad tegelikult suhtlevad. Ma elasin kaasa mõlemile tegelasele. Ma lootsin, et nad saavad lõpuks siiski ka kokku, kuna kogu etenduse vältel tundus, et nad sobivad isiksustena üpriski hästi. Kui seda siiski ei juhtunud ja etendus läbi sai, olin ma üpriski pettunud. Mina oleksin rohkem pingutanud selle nimel, et kokku saada.
4. Antud etendus tundus minujaoks täiesti usutav. Mina ise küll lahendaksin antud olukorra teistmoodi, kuid ma olen täiesti kindel, et päriselus on olnud ka selliseid juhtumeid. Ma ei usu, et antud olukorda saaks nimetada kas ilusaks või inetuks. Ma ei usu, et kumbki tegelastest tegi midagi inetut, kuna kumbki ei näidanud ülesse teisest väga palju suuremat inistiatiivi kokkusaamiseks, kuigi samas minu arvates oleksid nad siiski pidanud kokku saama ja seda ka ajaliselt palju varem, kui etendus seda ette nägi. Ma ei ütleks, et ma etendusele kuigi emotsionaalselt kaasa elasin, kuid kui tuua välja mingi tunne, mida see etendus minus tekitas, oleks selleks vast üllatumine. Ma olin tõesti üllatunud, et tegelased omavahel kokku ei saanud. Etendus pani mind mõtlema sellele, et kas tänapäeva ühiskond on tõesti jõudnud sinnamaale, et suheldakse täiesti võõraste inimestega. Kuid samas see siiski päris nii ei ole. Kuna tänapäeval käib põhiline noorte-vaheline vestlus siiski facebook-i kaudu, siis saab sealt siiski vaadata inimese pilte ja samas ka teada saada, kes on ta sõbrad. Sealt saab siiski teada nii mõndagi. Ma ei olnud ennem selle teema üle kuigi sügavalt mõtisklenud.
5. Ma usun, et etendus mõjus mulle hästi, kuna ma hakkasin mõtlema teemadele, millest ma ennem ei mõelnud. Ma küll ei usu, et need teemad mind isiklikult kuigi palju puudutavad, kuid sellele on siiski huvitav mõelda. Ma soovitaksin seda etendust kindlasti kõigile oma tuttavatele. See tundus mulle vägagai huvitava ja mõtlemapaneva tükina.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAnnabel Põder 11R
VastaKustuta1. Tartu Ülikoolis tutvustati meile nelja teaduskonda. Sain teada, et teaduskonnad jagunevad veel erinevateks suundadeks millele saab hiljem spetsialiseeruda. Väga vajalikku informatsiooni sain teada ka sisseastumiskatsete kohta. Sain teada, et kui olümpiaadidel üleriigilises voorus viie parima sekka jõuda, annab see sisseastumiskatsetel lisapunkte. Mulle isiklikult pakkus huvi kehakultuuriteaduskond ja matemaatika-informaatikateaduskond. Tauno Palts suutis väga põnevalt rääkida ja tutvustada meile oma teemat.
2.Filosoof Immanuel Kanti (1724-1804) surimask
Valmistatud 1804.aastal Köningsbergis Andreas Knorre poolt.
Üks kahest originaalist mis pärineb saksa arsti Franz Joseph Galli koljude kogust.Omandatud kunstimuuseumile 19. saj. I poolel tõenäoliselt. Kanti õpilase, Tartu ülikooli filosoofiaprofessori Gottlob Benjamin Jäsche kaudu, kes tõi Tartusse ka 457 Immanuel Kantile adresseritud kirja.
3. Etendus „Hea põhjatuule vastu“
Kas argipäevast hõivatud tegelikkuses võiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Lugu räägib mehest ja naisest, kes internetis juhuslikult tutvuvad. Tegemist pole klassikalise tutvumisportaalis tutvumisega. Nimelt Emmi soovib tühistada ajakirja Like tellimust ja saadab selle kohta toimetusse mitmeid kordi kirju. Peale mitmendat kirja vastab talle Leo Leike, kelle postkasti olid Emmi kirjad jõudnud, kuna toimetuse Like ja Leo Leike meiliaadressid on küllaltki sarnased. Kirjavahetus algab vabandustega, vaibub vahepeal ja lõpuks päädib suure armastusega kahe inimese vahel kes ei tea teineteisest reaalselt mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki.
Etenduse ajal häiris mind Emmi kingade jalga panek ja äravõtmine. See tundus ebavajaliku lisana etenduses mis ei andnud midagi juurde.
Etendus lõppes, hiljem järgi mõtiskledes vägagi loogiliselt. Nimelt peale hr Rothneri kirja Leole, milles ta teatab, et ta teab Emmi ja Leo kirjavahetusest ning soovib, et Leo Emmiga kohtuks ja seejärel kirjavahetuse lõpetaks, kirjutab Leo Emmile ja avaldab soovi kirjavahetus lõpetada. Enne lõpetamist soovibki Leo Emmiga kohtuda. Mõne aja pärast siiski selgub, et Emmi ei läinud Leoga kohtuma ja kui ta Leole kirjutab ja selgitab, miks ta Leo juurde ei läinud, saabub Emmi postkasti automaatne kiri, mis annab teada, et Leo on oma postkasti sulgenud ja ei saa kirju kätte.
Postkasti sulgemine oli ebausutav, kui vajalik, et etendus lõpetada.
Seda etendust võiksin isegi paarile tuttavale soovitada kuna on hästi lavastatud ja uue nurga alt etendatud.
Etenduse analüüs
VastaKustutaEtendus rääkis Emmast kui naisest, kes üritas jätta endast õnneliku ning tugeva abielunaise mulje ning Leost kui veel vanadest haavadest paranevast üksikust mehest. Nad tutvusid läbi juhuse internetikeskkonnas. Emma ja Leo armusid teineteisesse. Ei tea, kas siinkohal ongi tegelikult õige nii öelda. Õigem oleks vist õelda, et nad armusid "teineteise kujutelma". Algul paistis, et internetitasandil suhtlus lõpeb sellega, et Emma tunnistab oma viga valele inimesele meili saatmisest ning, et edaspidine suhtlus hakkab edasi arenema ka füüsiliselt kokku puutudes, kuid kahjuks või õnneks jäi see ka edaspidi internetitasandile. See, et asi internetisuhtlusest kaugemale ei läinud on selles mõttes hea, et põnevus säilis. Selline situatsioon tegi olukorra omanäoliseks. Öeldakse ju ikka, et armumine toimub esmalt silmadega. Need kaks armusid aga teineteise isiksusse. Lugu oleks võinud lõppeda hoopis teistmoodi, kui mõlemad osapooled oleksid võtnud julguse kokku ning lõpuks ka internetivälises maailmas kokku saada. Nemad aga ei julgenud. Ei tea, kas nad kartsid pettuda selles, mida nad näevad või ei teinud nad seda lihtsalt süütunde pärast. Nimelt oli Emma abielus. Mulle tundus, et õnnetult abielus. Ükski õnnelikult abielus naine ei suhtleks pidevalt ning nii kirglikult suvalise mehega internetikeskkonnast. Nad tegid korduvalt katseid üksteist näha. Kogu näidend põhines Emma ja Leo dialoogil. See oli asi, mis mind selle näidendi juures veidi häris. Asi ei läinud kaugemale. See venis ning kippus muutuma üksluiseks. Midagi ette võtta ei julgetud. Ma tundsin, et selles etenduses oli midagi puudu. Polnud füüsilist kontakti tegelaste vahel. See on ka üks põhjustest miks mina suhtlen võimalikult vähe oma sõpradega läbi interneti. Selle kaudu ei saa edasi saata emotsioone. Inimesed võivad jätta endast mitte silmast-silma rääkides hoopis teise mulje. Internetis julgeb enamik välja öelda kõike, mis suhu tuleb, päris elus aga mitte. Paljud internetialased suhted jäävadki internetialasteks. Edasi kas ei julgeta või ei soovita minna. Etenduse positiivsem pool oli hea huumor. Seda seal oli. Samuti see põnevus, mis tõsi küll, lõpuks veidi ära tüütas. Ma nii väga tahtsin, et tegelased lõpuks kokku saaksid. Eriti elasin ma kaasa Emmale. Tema elu vaadates ei avanenud just kõige ilusam pilt. Mina arvan, et kui inimene pole rahul sellega, milline ta elu on, siis peaks ta ise seda paremaks muutma hakkama. Ma soovisin, et ta saaks olla koos oma armastatuga, olla õnnelik. Emma seda ei teinud. Mina oleksin kõigepealt läinud rääkima oma abikaasaga. Oleksin asjad selgeks rääkinud ning olnud vähemalt aus, sest mis tehtud, see tehtud. Juba see, et Emmal ja Leol selline kirjavahetus oli, oli minu arvates petmine. Ning selline petmine võib haavata palju hullemini, kui armukesega füüsilise kontakti saavutamine. Niisiis, ega seal enam halvemaks nagunii midagi minna poleks saanud. Etendus jättis mu suhteliselt tuimaks. Ma isegi ei mõelnud selle peale pärast näidendit. Oli vaid kahju, et nad ikkagi kokku ei saanud, kuid see oli ka kõik. Olen selle näidendi teemaga seotud lugusid ka varem kuulnud ning minu jaoks polnud see midagi uut. Soovitan seda näidendit inimestele, kes hindavad head huumorit ning pingelisi suhteid. Tasub kindlasti vaatama minna ka näitlejate pärast. Nemad olid suurepärased.
1. Tartu Ülikooli tutvustusest sain teada:
VastaKustuta1) Ühes teaduskonnas õppides saab juurde valida valikained, mis ei seondu minu õpitavaga.
2) On teaduskondi, milles pole võimalik õppida bakalaureuse kraadi vaid tuleb kohe hakata õppima bakalaureus+magister, mis kestab kokku 5 aastat.
3) Sisseastumisel võib olla takistuseks kitsa matemaatika eksami sooritamine(olenevalt teaduskonnast).
2. http://tinypic.com/view.php?pic=2pzimf4&s=8
Skulptuur „Versailles’ Artemis“ on pärit 4. saj eKr. Esialgne pronksskulptuur on pärit Roomast. Sellest tehti palju koopiaid ja üks neist, mis alles jäi, asub Prantsusmaal Louvre’s ning tegemist on marmorkoopiaga. Meie nähtud skulptuur on Louvre koopia. Tegemist on elusuurusest suurema skulptuuriga. Kujutatud Artemis on Vana-Kreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Tema loodusearmastus ja jahioskus väljendub ka skulptuuris kuna tema kõrval on hirv ning kaenlas on vibunoolte kott. Skulptuuri kohta sain teada, et Louvre marmorkoopia oli üks esimesi Vana-Rooma skulptuure, mida Prantsusmaal nähti ning oma uudsuse ja ilu tõttu olid ka prantslased sellest väga vaimustuses.
3. Etenduse läbivaks teemaks oli meili vahendusel tekkinud armastus. Kõik sai alguse juhuslikult saadetud meilist ning kumbki osapooltest ei oleks osanud arvata, et neile selline juhus nii hinge ronib. Isiklikku kokkupuudet mul sellise juhusliku suhtlusega eriti ei ole, kuid huvi pakkus see mulle siiski. Sellise loo juures on miskit erilist ja imeks pandavat kuna igapäevaselt sarnastest suhetest ei kuule. Sama on ka muinasjuttudega. Kõik on kuulnud neid ilusaid ja mõtlema panevaid lugusid ning neid nautinud, kuid ometi kahtlevad nad nende reaalsuses.
Minu jaoks oli lugu hästi lahti mõtestatud ning vestlused tundusid loogiliste jätkudena. Mina kellegile kaasa ei elanud, kuid nende tegelaste kohtumist ma ei soovinud. Minu jaoks oleks see tapnud kogu põnevuse ja lugu ei oleks omanud oma salapära. Tegelaste käitumist mõistsin üsna hästi ning väga võimalik on, et oleksin ka ise samas olukorras sarnaselt käitunud. Mõlemal tegelasel oli huvi teise vastu ning nad käitusid vastavalt oma tunnetele. Kui neid tabas julm reaalsus, et nad on läinud asjaga juba liiga kaugele, lõpetasid nad ka suhtluse. Põhjuseks oli Emma mees, kes püüdis ka olukorra keerukusega leppida. Temast hakkas mul ka kõige enam kahju, sest ta sai aru Emma huvist noorte meeste vastu, kuid siiski soovis ta teda enda juurde.
Etendus pani mind mõtlema elu keerukuse üle, selle üle kui raske on teha õigeid otsuseid ja parimat valiku kõigi jaoks ilmselt polegi. Usun, et oma valikutes tuleb kindel olla ning etenduses ei tohiks kumbki tegelane hiljem kõhklema hakata, et kas ta tegi õigesti, sest antud hetkel tundus see olema parim ja ainuõige valik.
Ingrid Masing
VastaKustuta11h
Ülevaade
Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Asutus rajati 1632. aastal Gustav ll Adolfi poolt. Eestikeelse ülikoolina alustati 1919. aastal. 1940–1941 ning 1944–1989 kandis õppeasutus nime Tartu Riiklik Ülikool. Ülikooli loomisel oli 4 teaduskonda: arstiteaduskond, õigusteaduskond, filosoofiateaduskond ja usuteaduskond. Hetkel on teaduskondi 9. Kolledžeid on 4: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Tudenge on ligi 16 000, üle 1000 välis(külalis)tudengi ja 1450 doktorandi. Statistika näitab, et 70% gümnaasiumi lõpetanutest kandideerib ülikooli ning u. 80% osutub ka vastuvõetuks. Ülikooli on hinnatud üheks parimaks Baltikumis. Näiteks QS World University Rankings hinnangul oli Tartu Ülikool 2014. aastal maailma ülikoolide seas paremuselt 379. kohal. Õppeasutusel on 69 partnerülikooli 26 riigist. Sain teada, et kõikides teaduskondades on väga olulisel kohal inglise keel. Samuti on olulised matemaatika, keemia ja füüsika. Paljudes valdkondades peab olema sisse saamiseks sooritatud laia matemaatika eksam ning see teeb mulle natuke muret. Kui mul peaks nüüd nende ülikoolieelsete aastatega järsku tekkima pähe idee ja tahe minna ülikooli arstiks õppima, siis ma seda teha ei saa, sest õpin kitsast matemaatikat. Peab jääma lootma, et sellist olukorda tulevikus ei teki ning isegi kui tekib, siis üritan leida ikkagi mingisuguse võimaluse, kuidas probleem lahendada. Tartu ülikool jättis mulle väga hea mulje. Me küll suures majas sees ei käinud, kuid juba üksnes tutvustuse järgi sai minu peas ammune keerelnud soov minna edasi õppima Tartu ülikooli aina kindlust juurde. Tartu ülikool on tudengi jaokskindlasti parim valik. See on ideaalse õppekeskonna, laia erialade valikuga ning tudengeid austava suhtumisega ülikool. Meeldiv on see, et professorid pidid olema noored ning mõistvad. Sain teada, et nad hakkavad tudengeid juba esimesest päevast kutsuma endi kolleegideks.
Eksponaat
Georg Friedrich von Parrot
George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard, Württembergi hertsogiriik – 20. juuli 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. 1802–03, 1805–06 ja 1812–13 oli Parrot Tartu ülikooli rektor, 1802–26 Tartu Ülikooli teoreetilise ja eksperimentaalse füüsika korraline professor. Tema eestvedamisel loodi Pulkovo observatoorium ning TÜ juures kogu Venemaa ülikoolidele õppejõude ette valmistanud Professorite Instituut. Georg Friedrich Parrot kirjutas uurimusi elektri, optika, vedelike füüsika, geoloogia ja meteoroloogia valdkonnast. Tema töödest on püsivama väärtusega osmoosi tähtsuse rõhutamine füsioloogilistes protsessides, samuti kuulub talle galvaanilise elektri keemiline teooria. Kokku avaldas ta umbes 120 teadustööd. Oma valgustuslike vaadetega võitis keiser Alexander I sümpaatia ja saavutas õukonnas Talllinna ülikooli muutmise esialgu planeeritud Eesti, Liivi ja Kuramaa rüütelkondade kontrolli all olevast provintsiaalülikoolist Venemaa ühtsesse haridussüsteemi kuuluvaks riiklikuks ülikooliks. Parroti mälestuseks kinnitati 1913. aastal Tartu Inglisillale portreemedaljon koos pühendustekstiga.
Karina Nikker, 11H.
VastaKustuta1. Ülevaade:
Tartu Ülikoolis tutvustati nelja teaduskonda: Kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal –ja haridusteaduskonda, matemaatika- informaatikateaduskonda ja arstiteaduskonda. Lisaks veel ka Tartu Ülikooli üldtutvustus.
Kehakultuuriteaduskonna tutvustusest sain teada, et see teaduskond jaguneb kaheks: kehaline kasvatus ja füsioteraapia. Samuti, et kui inimene tuleb õppima näiteks kehalise kasvatuse õpetajaks, peaks ta tegema vähemalt magistri kraadi, et saada head töökohta, kuid ka vaid bakalaureuse kraadiga võib töökoha saamine mõnel juhul õnnestuda. Minu jaoks oli ka uus teadmine, et kohtunikuks ei õpitagi ülikoolis, vaid selleks teeb koolitusi hoopis vastava spordiala liit.
Sotsiaal- ja haridusteaduskonna tutvustusest tuli välja, et näiteks reporteritööd saab teha ja ajakirja artikleid kirjutada juba ka bakalaureuse kraadiga. Mulle aga pakkus huvi kõige enam Tartu Ülikooli uus, alles eelmisel aastal tulnud võimalus, õppida info- ja dokumendihaldust. See on just neile, kellele meeldib tegeleda näiteks arhiivide ja paberimajandusega.
Matemaatika- ja informaatikateaduskonna tutvustusel räägiti lühidalt bittidest, baitidest ning programmeerimisest. Samuti sain teada, et Tartu Ülikool pakub ainsana Eestis võimalust teha matemaatika alal doktorikraad ning informaatikateaduskonda sisseastumisel küsitakse 40% eesti keelt ja 60% laia matemaatikat.
Kuna arstiteaduskond pakub minule kõige vähem huvi, tegin ka selle tutvustusel kõige vähem märkmeid, kuid välja tooksin siiski teatud faktid, mis mulle meelde jäid. Näiteks, et Tartu Ülikooli arstiteaduskond ongi ainuke Eestis ning, et seal on integreeritud õpe, ehk bakalaureuse –ja magistrikraadi eraldi omandada ei saa, vaid need tuleb mõlemad koos lõpetada.
Tartu Ülikooli üldtutvustusest oli uudiseks mulle, et lausa 70% gümnaasiumilõpetajatest soovivad jätkata kõrghariduse omandamist Eestis. Samuti oli positiivseks üllatuseks, et Tartu Ülikoolis on võimalus kombineerida omale haridus ja koostada ise enda õppekava ja tunniplaan. Tartu Ülikoolil on üle 500 partnerülikooli välismaal.
Tartu ülikooli teaduskondade tutvustus
VastaKustutaReiko Sakk 11L
Tutvustust leidsid 4 teaduskonda: kehakultuuriteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, matemaatika-informatsiooniteaduskond ja arstiteaduskond. Sain selgust, et enim sobiks mulle kehakultuuriteaduskond. Minu jaoks oli huvitav teada, et sissesaamisel 50% on kehalise testi alusel ja teine osa sellest moodustab eesti keel. Teaduskondade tutvustajad soovitasid peale bakalaureusekraadi kättesaamist edasi taotlema minna magistrikraadi, et saaks olla nö spetsialist. Tartu Ülikool on ainuke maailmatasemel ülikool Baltimaades, mis olles 379. kohal, kuulub 3% parimate ülikoolide hulka.
Karina Nikker, 11H.
VastaKustuta2. Peegelteleskoop. Adams, London, hiljemalt 1805.
Mina valisin eksponaadiks, millest rääkida esinduslik Adamsi peegelteleskoobi, mis osteti Tartu Ülikoolile 1805. aastal. Londonis tegutsesid kuninglike instrumendimeistritena järgemööda kolm Adamsit. Firmamärki „Adams, London“ kasutas noorim neist, Dudley Adams (1762-1830), kes pidas oma töökoda 1796- 1817. Ilmselt on Parroti füüsikakabineti esemed tellitud just temalt.
Teleskoop on ehitatud Gregory optilise skeemi järgi, selle primaarpeegli läbimõõt on 4 tolli (112mm). Parrot oli tõsiselt huvitatud astronoomiast, kuid selle teleskoobi kasutamisest teaduslikeks vaatlusteks andmed puuduvad.
Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist – läätsest või peeglist. Optilise skeemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada.
Pildi link: http://oi60.tinypic.com/w8nsk1.jpg
Tartu Ülikooli muuseumi eksponaat – Hermes väikse Dionysosega
VastaKustutaReiko Sakk 11L
Väikest Dionysest süles hoidev Hermese kuju on omistatud skulptor Praxitelesele (4. Saj eKr). Hermese marmorskulptuur kaevati välja 1877. aastal Hera templi varemetest Olümpias. Üsna selle koha lähedalt, kus oli seda skulptuuri näinud 2.sajandil reisikirjanik Pausanias. Hermese kuju näeb välja nagu rooma koopia, kuna kasutatud oli tugesid, mida kasutatakse pronksoriginaali järgi tehtud marmorkoopia toestamiseks. Seepärast on tänapäeval hakatud kahtlema, kas tegu on ikka Praxiteiese tööga.
Skulptuur leiti katkisena, puudusid jalad ja teised detailid. 1879. Aastal saabus Tartu Ülikooli kunstimuuseumile kipsvaland sellisena nagu see välja kaevates oli. Kuna väljakäevamiste käigus leiti hiljem teisigi tükke sellest skuptuurigrupist, siis erineb eksponeeritud valand terviklikumast originaalskulptuurist Olümpia muuseumis. Kuna uusi leide hinnati, siis telliti muuseumile ka Hermese jalalaba ja Dionysose pea. http://tinypic.com/view.php?pic=1zx4pcw&s=8#.VGJ-aVAvXwI
Etenduse analüüs
VastaKustutaReiko Sakk 11L
Käisime Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas etendust ,,Hea põhjatuule vastu’’. Näitlejateks olid: Elina Purde(Emma Rothner), Andres Mähar(Leo Leike). Etendus rääkis kahe inimese vahel puhkenud armastusest läbi juhuse, kus eksikombel valesse postkasti sattnunud kirjast sündis kirjavahetus läbi interneti. Mõlemal osapoolel tekib arusaamatu huvi üksteise vastu teadmata reaalselt mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki. Ma usun, et iga nooruk on selle teemaga vähemal või suuremal viisil tuttav kuna iga tavaline noor võtab osa sotsiaalmeediast. Nagu ka näidendis olen minagi läbi interneti uute inimsetega tutvunud. Minu arust käsitleti teemat väga realistlilult ja tavapäraselt nagu see ka reaalses olukorras välja näha võiks. Iga inimene ostsib enda kõrvale kunagi kedagi ja kõigil meilt on soov armastada ja armastatud olla. Võib-olla just nendest asjadest tundsidki tegelased puudust ja mida kõike neile see juhuslik interneti vestlus pakkuda suutis. Oleksin väga tahtunud näha nende omavahelist kokkusaamist, sest oleksin saanud vastuse küsimusele: kas ka siis oleks nendevaheline armastus edasi kestnud, kas neid mõlemaid oleks see suhe edasi köitnud. Ma arvan, et tegelased kardsid kokkusaamist, kuna see kirglik internetisuhe oleks võinud katkeda, kuigi uudishimu üksteisest rohkem teada saada oli suur. Usun, et oleksin üpriski sarnaselt käitunud, kuid siiski lõpuni välja läinud, et oma vestluskaaslast näha kui mul tema vastu juba läbi interneti suhtluse sellised tunded tekkisid. Etendus oli usutav ning huvitav oli vaadata kuidas süütust kirjast võib areneda midagi nii suurt ja võimast, millest mõlemad osapooled ei suuda hetkegi eemal olla. Etendus pani mind mõtlema, kui ettearvamatu võib elu olla, kui kiiresti võib mõni inimene sulle väga lähedaseks ja oluliseks saada. Ma soovitaksin seda etendust just noorematele inimestele kellel igapäeva elus on sotsiaalmeedia tähtsal kohal. Kui peaks etenduses midagi negatiivset välja tooma, siis kohati jäi etendus ühele kohale toppama või venis liiast, mis pikapeale kohati häirivaks sai. See etendus ei saanud minu lemmikuks, kuid siiski olen rahul elamusega mille teater Vanemuine mulle pakkus ja näitlejate tööga, kes said oma sellega suurepäraselt hakkama ja elasid rolli hästi sisse.
Kerttu Kangur 11L
VastaKustuta1.Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus:
1) Esimesena käidid meile tutvustamas kehakultuuriteaduskonda. Teaduskonnas keskendutakse kõige enam liikumisele ja spordile. Sealses õppetöös on teooria tihedalt seotud praktikaga ning tudengitel on võimalus pühenduda neid huvitavale spordialarühmale. Sealsete tudengite käsutuses on ka moodsad spordisaalid ja kegejõustkusaalid.
2) Teisena tutvustati meile sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Selle teaduskonnas on sul võimalus osaleda Eesti avalikus elus kui ka rahvusvahelistes ettevõtmistes. Palju koostööd tehakse rahvusvaheliste ettevõtetega, mis on jällegi hea võimalus enda täiustamiseks. Sellest teaduskonnast saad endale avara maailmapildid millega on sul kergem leida tööd tänapäeva tööturul. Samuti kui on plaan minna õppima meedia- ja kommunikatsiooniuuringute eriala siis Tartu ülikool on selle erialaga jõudnud saja parima ülikooli hulka.
3) Eelviimasena räägiti meile arstiteaduskonnast. Eestis saab arstik õppida ainult Tartu Ülikoolis. Selles teaduskonnas alustatakse peaaegu kohe praktilise tööga. Arstiteaduskonnas on väga lai erialade valik, ja ülikooli lõpetades on väga kerge saada tööd.
2.Eksponaadi tutvustus
Tutvustan eksponaati Belvedere Apollon.
Belvedere palee järgi nime saanud Apolloni marmorskulptuur leiti 15. sajandi lõpus Itaaliast. 1950ndatel leiti Baiae antiiksest valanditöökojast selle skulptuuri valandi tükke, mispärast võib oletada, et seda skulptuuri kopeeriti palju. Saksa kunstiajaloolane J.J. Winckelmann, kelle kirjutised on mõjutanud kogu kunstiajaloo uurimist, nimetas seda skulptuuri ülimaks kõigist teistest antiikskulptuuridest. Jumala poosi on erinevalt kirjeldatud, nt. vasak käsi hoidis vibu ja Apollon on just teele saatnud surmava noole või oli vibu ühes käes ja teises loorberioks kui tunnistus tema meisterlikkusest nii sõjakunstis kui rahus.
http://tinypic.com/view.php?pic=1nz8uo&s=8#.VGJ5Tr4xGu5
Karina Nikker, 11H.
VastaKustuta3. Etenduse analüüs: „Hea Põhjatuule vastu“.
Etenduse teemaks oli kahe üksteisele täiesti tundmatu inimese armulugu läbi interneti, täpsemalt meili teel suheldes. See teema oli mulle suhteliselt võõras ning kahjuks ei pakkunud ka väga huvi. Pean tunnistama, et pärast sellist pikka ja väsitavat päeva Tartus oli suhteliselt raske jälgida ja reaalselt kaasa mõelda selle etenduse sisule. Võõras oli see teema võibolla selle pärast, et ma pole ise kunagi läbi interneti suhelnud inimestega, keda ma päriselus ei tunne. Mulle ei ole kunagi selline suhtlus meeldinud ning seetõttu ei osanud ma ennast eriti kummagi osatäitja rolli paigutada. Kuid arvan, et teemakäsitlus oli üsna hea, kuna tegelikult oli terve etenduse kerge ootusärevus, et midagi enamat juhtuks kahe tegelase Emma (Elina Purde) ja Leo (Andres Mähar) vahel.
Lugu ise oli minuarust üsna selgelt, kuid pisut üksluiselt käsitletud ning oli mulle tegelikult mõnes mõttes vastuvõetamatu, kuna Emma petab oma meest, kellega ta on siiski juba 8 aastat abielus olnud. Tundus, et esimene vaatus natuke venis, kuid teine vaatus läks kuidagi kiireks.
Arvan, et elasin kaasa ja olin pigem Emma poolt ning mitte sellepärast, et pooldaksin petmist, vaid seepärast, et tihtipeale tundsin Emma käitumisest ära iseennast ning mõistsin, miks ta ühes või teises olukorras nii või teisiti tegutseb. Ta oli pisut hoolimatu ja uhke, kuid siiski piisavalt huvitatud ja julge ning veidi segase mõttemaailmaga naine. Ainult, et mina ei oleks olnud nõnda julge, kui Emma.
Arvan, et nähtud etendus oli siiski suhteliselt ebausutav, kuid mine sa tea, tänapäeval võib ju armastuslugusid olla ka selliseid- äärmuslikke. Etendus ise ei tekitanudki väga erilisi tundeid ning kahjuks ei pannud ka eriti mõtlema, kui siis ainult seda, milline naine tahaksin mina olla kunagi oma mehele ning, et ilmselt ei suudaks mina tulevikus sellisel viisil võõra inimesega suhelda, kuid teisest küljest- elu tuleb ju endale ka kuidagi põnevamaks muuta .
Etendus mõjus mulle suhteliselt neutraalselt, mind pani imestama vaid Emma abikaasa Berhardi (Jüri Lumiste) käitumine ning pani mõtlema, kas ise suudaksin sellist internetiarmukese olukorda sarnasel viisil lahendada.
Ma pigem ei soovitaks seda etendust kellelegi, kuna ma lihtsalt olen näinud ka paremaid ning too etendus ei pakkunud mulle neid emotsioone, mida oleksin oodanud.
Tallinna Nõmme Gümnaasiumi XI klasside õppepäev Tartus.
VastaKustuta1.Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamisel sain teda ,et:
• Tartu Ülikoolil on üle 60 õppekava.
• Tartu on Ainuke ülikoolilinn Eestis.
• Ainukene arstiteaduskond Eestis asubki Tartus alates 1632 . aastast.
•Ekspertsuse kujunemine spordis
•Tartu Ülikool on ainuke maailmatasemel ülikool Baltimaades, mis olles 379. kohal, kuulub parima 3% hulka.
•Ülikooli astumiseks tuleb sooritada akadeemiline test, kus 80 punkti saades võib asuda õppima ükskõik millise eriala Tartu Ülikooli riigieelarvelise õppekohale.
2.Eksponaadiks valisin mina „Kettaheitja ehk Discodoluse”. See Kettahaitja skulptuur on üks paljudest koopiadest, mis on tehtud 5.sajandil eKr valminud pronksoriginaali järgi.Originaaltöö on ornistatud kreeka skulptor Myronile, kelle tegevuse õitseaeg oli 470-440 eKr. See roomaaegne skulptuur leiti 1790. Aastal Hadrianuse villast ilma peata.See kuju oli antiikajal väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha. Kuigi viievõistlejaid peeti alamaks võrreldes sportlastega, kes hiilgasid ühel alal, imetleti viievõistlejate välimust. Pilt:( http://tinypic.com/r/zlx1zm/8 )
3. Etendus „Põhjatuule vastu“
Teemaks oli klassikaline armumine naise ja mehe vahel. Jah, see teema on mulle tuttav, kuna sellistel teemadel on väga palju kirjanduslike teoseid, seriaale ja etendusi.
See kuidas teemat käsitleti oli väga hästi esile toodud ning oli põnev jälgida kuidas teema edasi arenes, kuigi selline käsitlus muutus vahepeal passiivseks.
Sain loost aru nii, et see oli keelatud armastus abielu naise ja professorist mehe vahel.
Abielunaine oli väsinud oma mehest ja tahtis leida uut põnevust ja kogeda varaste tutvumiste alg-staadiumeid, et tunda end jälle noorena. Ma ei olnud otseselt kellegi poolt kuigi lootsin, et nad saaksid kokku ja rääkiksid päris elus üksteisega, mida kahjuks ei juhtunud. Jah, ma mõistsin kuidas kumbki tegelastest käitus, kuna olen ise ennegi mõelnud selliste situatsioonide peale ja võib olla ka mingil määral läbi elanud.
See mida nägin oli usutav ning fantastiliselt ilus, kuna ma kujutan kuidas selline armumine oleks tänapäeva maailmas võimalik. Ilus oli kuna seda oli fantastiliselt kujutatud. Tekkisid kurvad tunded ja mõtet kuna see etendus tuletas mulle meelde kurbi hetki minu elust.
Etendus mõjus mulle värskendavalt, kuna loo lõpp pani mind teisiti mõtlema teatud personaalsetele küsimuste üle. Ma soovitaksin etendust kindlasti oma vanematele ja sugulastele isegi paarile sõbrale kuna see on tänapäevane ja ilus armumis lugu.
Kerttu Kangur 11L
VastaKustuta3.etenduse analüüs
Peale Tartu Ülikooli külastust käisime teatris Vanemuine vaatamas etendust “Hea põhjatuule vastu”. Näidend räägib kahest inimesest Emmi Rothnerist ja Leo Leikest, kes asuvad eksikombel üksteisega meili teel kirjavahetusse. Kirjvahetus kestis üpriski kaua ning selle aja jooksul suutsid nad teineteisesse sügavalt kiinduda. Asja teeb veel põnevamaks see, et neil pole õrna aimugi kuidas kumbki välja näeb, nad saavad loota vaid oma fantaasiale.
Teema oli minu jaoks huvitav, seda oli põnev jälgida kuidas võõrad inimesed kummalisel moel paari romantilise kirja pärast armuvad. Kuigi mõlemal on hooliv ja armastav pere, on nad siiski üksikud ja igatsevad oma ellu kedagi või midagi. Mõlemad suutsid vastaspooles ka kindlustunde tekitada, üksteisele räägiti küll rasketest, kui ka õnnelikest hetkedest. Loomulikult käis meilide saatmisel läbi palju romantilisi fraase, mis andsid etendusele jällegi omamoodi nüansi. Oli näha, et mõlemad jäid kirjade vahetamisest sõltuvusse, kirju saadeti pea igapäev, tuli ette ka tülisi ja leppimisi .
Teemaarendus oli vägagi vastuvõetav, sest usun, et tänapäeval juhtub palju sellisel teel suhtlemist. Isegi kui sa ei ole inimest tegelikkuses näinud tekib sul ettekujutus tundmatust, kellega vestled. Elasin kaasa neile mõlemale, sest lootsin ikka, et nad silmast silma kohtuvad ja koos õnnelikuks saavad, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Lõpus kui nad kohtuma pidid otsustas naine ikkagi mitte minna. Saan küll aru, et ta ei tahtnud oma abikaasale haiget teha, aga siiski, tema olukorras oleksin käitunud teisiti ja läinud.
Nähtu tekitas segaseid tundeid, kuna ühelt poolt olin pettunud, et naine viimasel hetkel otsustas mitte kohtumisele minna, kuid teiselt poolt olin jällegi liigutatud nende kirjavahetusest. Etendus pani mõtlema kui kergesti võib midagi sõrmede vahelt minema libiseda. Ausalt õeldes pole eriti mõelnud sellisele asjale, meil noortel käib enamus suhtlus läbi sotsiaalvõrgustike ja on teada kellega suhtled. Etendus ei mõjutanud mind kuigi palju võib-olla jäin mõttesse , kuidas üks valesti saadetud kiri võib muuta su elu. Näidendit soovitan kõikidele kellele meeldib draama, sest seda see etendus oli.
Regina Aibast
VastaKustuta11L
1. Teaduskondade ülevaade. Kõige esimesena kui me Tartusse jõudsime tehti meile päris korralik tutvustus ülikooli nelja teaduskonna kohta. Kõigepealt räägiti meile kehakultuuriteaduskonnast, mis on väike teaduskond, kuid on mitmes majas laiali. See jaguneb kaheks: kehaliseks kasvatuseks ja spordiks (seda õppides on võimalik saada kehalise kasvatuse õpetajaks, treenieriks) ning füsioteraapiaks (laiem kui ainult massaaži õpetamine, see on kliiniline meditsiin intrigeeritud spordiga). Sotsiaal- ja haridusteaduskonnast sain teada seda, et see jaguneb neljaks instituudiks: a)ühiskonnateaduste instituudiks b)haridusteaduste instituudiks c)psühholoogia instituudiks d)riigiteaduste instituudiks. Need kaks esimest teaduskonda minus erilisi tundeid ei tekitanud ja kui aus olla olin ma bussisõidust natuke unine peale kauba, mitte tõttu silm vahepeal tahtis kinni vajuda. Järgmised kaks teaduskonda olid aga selle eest palju huvitavamad ja aeg ei tundunud enam venivat. Matemaatika-informaatikateaduskonnast sain seda teada, et see jaguneb samuti instituutideks matemaatilise statistika, arvutiteaduse ja matemaatika instituudiks. Eriti põnevaks tegi selle tutvustuse väike pult, millega saime valikvastustega vastata küsimustele, mida meile esitati. Viimasena tutvustati meile arstiteaduskonda. Kuna Tartu Ülikool Eestis ainuke, kus saab arstiks õppida, siis ma kuulasin huviga mida meile räägitakse. Kunagi kui ma noorem olin tahtsin arstiks saada, aga nüüd kui ma enam verd ei kannata, siis olen selle oma variantidest maha kriipsutatud. Õppejõud rõhutas just seda, et kui tahetakse arstiks saada aga ei olda väljavalitud, siis üritatakse kavalad olla ja minnakse hambaarstiks õppima, lootes et saab oma õpisuunda vahetada. Räägiti veel sellest, et arstiteaduskond on ainuke teaduskond, kus tuleb teatud järjekorras asju õppida.
Regina Aibast
VastaKustuta11L
2. Eksponaat. Oma eksponaadiks võtsin punasefiguurilise pelike, kuna kunstiajaloos oli just juttu erinevatest Vana-Kreeka vaasidest ja arvasin, et see oleks teemakohane. See Vana-Kreeka vaas on üks 73st antiikoriginaalidest. Nagu nimes juba näha on see tehtud punasefiguurilise stiiliga – heledad figuurid on maalitud mustale taustale peene pintsliga. Nõu on kahe sangaga ning seda kasutati hoiuanumana, milles hoiti veini.
http://www.upload.ee/image/4354810/IMG_2803.JPG
Regina Aibast
VastaKustuta11L
3. Etenduse analüüs. Õhtul käisime Vanemuise väikses majas vaatamas „Hea põhjatuule vastu“. Etendus rääkis mehest ja naisest, kes olid juhuslikult tuttavaks saanud vale meili aadressi vahendusel, kuid siiski jätkasid üksteisele kirjutamist. Sellise olukorraga ma pole kokku puutunud ja minu tutvusringkonnast ei tea ma samuti ühtegi inimest, kellel oleks nii juhtunud. See, kuidas tegelased olukorras tegutsesid oli küll vastuvõetav, aga ma ei mõistnud, miks nad ei oleks võinud sõbralikumad üksteise vastu olla. Meilid oli tihti peale teravad ja süüdistavad, aga see tegigi nende suhte omapäraseks. Loost sain ma aru nii, et mõlemad nii Leo kui ka Emma olid teineteisest huvitatud ja sellepärast ei lõpetanud suhtlemist, kuni sekkus Emma mees. Kuna Emma oli abielus, siis ta teadis, et tal pole võimalust Leoga koos olla ja otsis tema lähedust meilidest ja temaga flirtides, isegi kui ta kirjutas midagi ülbelt. Kui kumbki neist ei kirjutanud paari päeva pärast tagasi, arvasid mõlemad, et kohe on midagi viltu ja hakkasid teineteist pommitama sõnumitega, et kas midagi on juhtunud. Nad olid vist paar kuud suhelnud (ei suutnud ajal silma peal hoida) ja see on paras aeg armumiseks, ma arvan, et nad olid tõesti armunud. Aga kuna Emma oli abielus hoidis see alguses mõlemat tagasi, kuni nad enam ei suutnud vastu panna ja tahtsid üksteist näha. Kuna meile ei näidatud Emma ja ta abikaasa suhet kuigi palju, eelistasin ma Emmat Leoga. Mulle ei meeldinud karvavõrdki see, et Emma mees ta meile luges ja Leoga ühendust võttis. Abielus inimesed peksid usaldama teineteist, kuigi Bernhard (Emma abikaasa) teadis, mis ta naine teeb ja pani tähele, et ta elab unenäos, mitte reaalsuses. Ta tahtis naist tagasi varasemasse ellu, mida nad olid jaganud 8 aastat ja selle kõige muutumiseks oli nii vähe puudu. Ma usun, et kui Leo ja Emma oleksid kokku saanud, oleksid nad üha enam kokku saanud ja lõpuks võib-olla isegi suhtesse läinud. Kui mina oleksin Bernhardi nahas olnud, oleks mind juba ammu häirinud, et mu abikaasa ei ole mõtetega enam meie suhtes vaid unistab teisest inimesest päevad läbi. Kogu see olukord oli minu meelest usutav, nii võib ka päriselt juhtuda, see pole välistatud. Kuna kui kaks inimest üksteist armastavad, siis nad teevad kõik mis võimalik, et selle inimesega koos olla. Etendus pani mõtlema sellele, et kuidas ma oma tulevast abikaasat kohtan, kui ma teda juba kohanud pole ning sellele, kui palju erinevaid viise on inimestega tuttavaks saamiseks. Ja loomulikult mõtlesin etenduse keskel ma sellele, et kas nad saavad kokku ja näevad üksteist või mitte. Mulle meeldis see etendus väga, kuigi ma lootsin õnnelikku lõppu. Ma terve aeg tahtsin, et nad kokku saaks, aga seda ei juhtunud ja see äritas mind vägagi. Ma kindlasti soovitaks seda etendust, kuna see on umbes nagu keelatud armastuse lugu ja mind väga köidavad armastuslood.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKalev Kuusk 11R
VastaKustuta1. Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustusel saadud info andis kindlasti hea ülevaate kooli erinevatest teaduskondadest ja võimalustest. Tutvustuse tulemusel tean kindlasti rohkem nii Tartu Ülikooli kui ka teiste koolide õppimisvõimalustest ja see aitab loodetavasti tulevikus edasi õppimise kohta otsuseid langetada.
Ülikooli tutvustusest sain teada, et Tartu Ülikool on maailma parimate ülikoolide seas 379. kohal ja see on Eesti "ainus ja õige ülikool". Ülikooli kohta sain veel teada nende tööst, sellest et neil on 60 erinevat õppekava ja õppida saab 5 erinevas linnas. Tutvustusel räägiti ka sisseastumistes ja sellest milliseid katseid peab antud teadusharudes sooritama, lisaks mainiti et peaaegu kõikidesse teadusharudesse on ka võimalik sisse saada, kui läbid akadeemilise testi.
Mind ennast huvitas kõige enam matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustus. Sealt sain teada sealsetest õppimis võimalustest ja valikutest ning nende teadukonna tööst.
Tartu Ülikooli külastus andis hea idee edaspidisteks õpinguteks ja matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustus veenis mind piisavalt, et tekkis huvi seal õppimiseks.
2. Eksponaat
Eksponaadiks otsustasin valida Kettaheitja ehk Discolbolus skulptuuri. Originaal skulptuur on omistatud Kreeka skulptor Myronile, kes tegutses aastatel 470-440eKr. Originaal kuju oli valmistatud pronksist. Tänapäeval tunneme seda kuju läbi koopiate, esimesena leiti see 1790. aastal Hadrianuse villast Tivolist. Kuju leiti ilma peata ja praegu ollakse kindlad, et restaureeritud kujul ei ole pea asend õige. Antiikajal oli see kuju väga populaarne, sest see kujutas atleetlikku kettaheitjat , kuna tollal imetleti hästi treenitud keha.
Pilt: http://tinypic.com/r/14e6v07/8
3. Etendus "Hea põhjatuule vastu"
1) Etenduse teemaks oli internetisuhtlus kahe tegelase vahel, see algas eksituse tõttu valesti saadetud kirjadest ja arenes edasi sügavaks armastuskirjade vahetuseks. Teema oli tuttav, kuna tänapäeval on interneti suhtlus laialdaselt levinud ja paljud inimesed just läbi interneti leiavad omale kaaslasi.
2) Teema käsitlus oli vastuvõetav. Lugu oli tänapäevane ja lahendus oli huvitav. Ainsaks miinuseks võiks lugeda seda, et kogu etendus oli meilivahetusele põhinev ja seetõttu muutus see vahest üksluiseks.
3) Lugu oli arusaadav ja kergesti mõistetav. Kohati oli etendus ka kaasahaarav ja tegelaste vastu tekkisid tunded ja poolehoid, kuid suuremas osas jättis see mulle suhteliselt külmad tunded. Tegelaste käitumine oli ettearvatav, kuid vahest ka segadust tekkitav. Tegelaste teod ja otsused olid vahest imelikud, näiteks etenduse lõpus, kus tegelased pidid üksteisega kohtuma ja naine järsku otsust muutis oleks võinud naine käituda teisiti ja olukorda lahendada muud moodi.
4) Etenduses nähtu oli üliselt usutav, kuid see et tegelased niivõrd lihtsalt ja kiiresti üksteisesse armusid oli pisut uskumatu, lisaks see, et julgeti tundmatu inimesega nii lihtsalt infot vahetada. Etendus pani mõtlema selle üle, kui palju inimesi tegelt sedasi oma armastatuid leiavad ja kas selliselt leitud inimesed ka tegelikult meeldida saavad. Sellistele teemadele pole ma varem eriti tähelepanu pööranud, kuna pole ise selliste juhtumiga veel kokku puutunud.
5) Etendus mõjus mulle hästi, kuna see pani mõtlema uutele asjadele nagu kokkusattumused, elu käik ja sõnade võimu üle. Etendust soovitaksin ka teistele, kuna see oli huvitava teemaga ja omapärase lavastusega uudne kogemus.
Kertu Metsoja 11. reaal
VastaKustutaTartu ülikooli ülevaade:
Maailma tippülikoole reastavas QS World University Rankingsis saavutas Tartu ülikool see aasta 379. positsiooni, mis on Baltimaade ülikoolidest kõrgem koht ning ka Tartu ülikooli enda kõrgeim saavutus.
Sellest aastast on muutunud ka arstiteadusesse sisseastumise katsed. Eelmine aasta tuli kindlasti sisseastumisel teha kas keemias või bioloogias sisseastumiseksam, kuid sellest aastast alates ei pea tegema sisseastumiseksamit kui on olemas laia matemaatika riigieksami tulemus.
Ülikooli saab minna tudengivarjuks, mille raames õpilane saab terve päeva ühe tudengiga tundides kaasas käia ja saab tunda, mida tähendab olla üliõpilane.
Et kehakultuuriteaduskonda sisse saada on vaja ka endal piisavalt head füüsilist võimekust, sest sellel alal õpetatakse treenereid välja ning treenid ei suuda ise harjutusi ette näidata, siis ta ei ole väga hea treener.
Igal teaduskonnal on sama akadeemiline test. Akadeemilise testi peavad tegema ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduse, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika sisseastujad. Akadeemilise testiga hinnatakse loogilist ja matemaatilist mõtlemist, keeleliste väljendusvahendite valdamist, tabelite, jooniste, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskust ja võõrkeeleoskust.
Eksponaadi lisainformatsioon:
http://tinypic.com/r/ebatm8/8
Austati väga hauatagust elu ning tehti palju muumiaid. Usuti, et hing on kehast lahutamatu ja selleks, et hing saaks tagasi maa peale tulla on vaja kõik inimese elemendid säilitada. On mitu erinevat mumifitseerimis võimalusi, kuid kõige levinumalt tehti surnukehadele alakõhtu sisselõiked, kust võeti välja siseelundid, mis hiljem mähiti sidemetesse ning asetati tagasi kõhtu, pesti keha sisemus ning täideti lõhnaainetega ning hiljem mähiti keha õhukesest kangast lõigatud lintidesse. Aju õngitseti rauast konksudega ninast välja, sest arvati, et aju on kõige ebavajalikum osa inimese kehast. Üldiselt levisid ka muumiatele kullatud mask. Suurt tähelepanu pöörati mütoloogiliste stseenide sidemetele joonistamisele. Sidemetele kirjutati ka katkeid religioossetest tekstidest. On leitud ka vaesetest inimestest tehtud paljude kirstudeta muumiate matmispaiku.
Kertu Metsoja 11. reaal
VastaKustutaEtenduse analüüs:
1)Etenduse teemaks oli netiromants. Minu jaoks oli see teema veidi igav, sest lõpp oli ette aimatav.
2)Teema käsitlemine oli minu jaoks vastuvõetav, sest dialoogid olid kerged ja sujuvad ning et tajuda ka aja edasi minekut näidati meile kui kaua oli eelmise meili saatmisest aega edasi läinud.
3)Lugu rääkis sellest kuidas kaks inimest hakkasid suhtlema tänu sellele, et üks oli valele meilile saatnud mitu sõnumit ning loo edasi arenemises hakkasid nad üksteisega pidevamalt rääkima, planeerisid salajasi kohtumisi, et üksteist lihtsalt ära tunda ning lõpuks nad armusid teine teisse. Ei elanud kellelegi kaasa, sest et kui kellelegi kaasa elada, siis tuleks ennast samastuda isikuga, aga mina ei suutnud samastuda ühegi poolega. Ei olnud ka kellegi poolt ega vastu, sest vaatasin etendust neutraalsest vaatepunktist, võttes nii ei kellegi poolt ega ei elanud ka kellelegi kaasa. Mõistsin, et Emma ei läinud selle pärast Leo juurde veel viimasel hetkel, sest ta ei tahtnud ikkagi enda abielu ohtu seada. Kui mina oleksin olnud Leo asemel ning oleksin saanud kirja Emma abikaasalt, siis oleksin kohe lõpetanud kirjad Emmaga. Ka ei oleks ma Emma sõbrannaga ühte heitnud, et Emmale kuidagi kätte maksta.
4)See oli usutav, sest elame infotehnoloogia ajastul, kus kõik suhtlemine toimub ainult virtuaalselt ning me isegi ei või teada milline meie suhtluskaaslane välja võib näha. See oli veel ilus, sest kui juhul kui asi oleks olnud inetu oleks Emma olnud ainul ühe uurimistöö katsealune. Etendus pani mind mõtlema asjaolule, et me viidame terve päeva internetis, kas siis arvuti taga või telefonis ja me ei tea tegelikult kellega me seal suhtleme, kui tegemist on ainult inimesega, keda me oma silmaga pole näinud. Võimalik, et me räägimegi ainult arvutiga mitte enam inimestega. Olin ka enne selle peale mõelnud.
5)Etendus mõjus mulle neutraalselt, ei tekitanud ei positiivseid ega negatiivseid meeleolusid. Peamiseks põhjuseks ongi see, et ma ei elanud kellelegi kaasa ja mul ei tekkinud lõpplahenduse suhtes mingeid emotsioone. Soovitaksin küll seda etendust, sest selles oli välja toodud kuidas ühes tavalisest suhtlusest võib areneda armastus ning mis võib viia ka petmiseni. Etenduses oli palju intriige ning tekitas palju närvikõdi.
Helena Karu, 11.L
VastaKustuta1.) 6. novembril 2014 külastasin Tartu Ülikooli, kus kuulasin nelja loengut ülikooli teaduskondadest ja loengut ülikoolist üldiselt. Olin meeldivalt üllatunud, sest loengud olid oodatust informatiivsemad ning Tartu Ülikool jättis endast kui hinnatuimast Baltimaade ülikoolist väga hea mulje ja suurendas soovi peale 12. klassi lõpetamist siin kõrgharidus omandada. Tutvustati kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal-ja haridusteaduskonda, matemaatika-informaatikateaduskonda ja arstiteaduskonda. Sain teada, et teaduskonnad jagunevad eri instituutideks ja pakuvad tulevikus üsna laialdasi võimalusi töökoha saamisel. Näiteks kehakultuuriteaduskonda astunud inimesed ei pea tingimata peale lõpetamist töötama kehalise kasvatuse õpetajate või treeneritena, neil on võimalik saada ka füsioterapeutideks või nõustajateks tervishoiu alal, võimalusi on veel palju. Kehakultuuriteaduskond jagunebki just kaheks : kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Sotsiaal-ja haridusteaduskond on väga laialdane, pakkudes võimalusi õppida näiteks psühholoogiks, õpetajaks, ajakirjanikuks, sotsiaaltöötajaks või riigiteadlaseks. Antud valdkond pakub mulle isiklikult küll üsna vähe huvi, kuid oli rõõm kuulda, et sotsiaal-haridusteaduskond on hinnatuim Eesti haridus- ja sotsiaalteadlaste koolituskeskus ja teaduskonna lõpetanutest saavad oma ala spetsialistid. Matemaatika-informaatikateaduskond jättis väga põneva mulje ning mul oleks siin võimalus õppida veebidisaineriks, programmeerimine pakub samuti kergelt huvi. Teaduskond jaguneb kolmeks: arvutiteaduse instituut, matemaatika instituut ja matemaatilise statistika instituut. Arstiteaduskond on üks keerulisemaid Tartu Ülikoolis, kui mitte just kõige keerulisem, raskem ja põhjalikum. Õpe kestab kaua ja omandatavat materjali on väga suurel hulgal. Tööharjumus ja soov anda endast parim ning pingutada on äärmiselt vajalikud. Antud teaduskonnas ei õpita ainult arstideks ja hambaarstideks, teaduskonna lõpetanutest saavad ka näiteks biokeemikud ja proviisorid.
Helena Karu, 11.L
VastaKustuta2.) 2. Valisin välja eksponaadi „Herakles hirvega“, autoriks oli Kresilas. Kuju loodi 5 eKr. Originaal on pronksist. Kujutatud on Heraklest võitlemas Artemise püha Kerneya hirvega. Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias viit emahirve. Ta püüdis neli neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, keda sellest ajast peeti Artemise pühaks loomaks. Hirv võis joosta noolest kiiremini ega väsinud iialgi ära. Hirvel olid kullast sarved ja pronksist sõrad.
Emahirvedel harilikult sarvi ei ole. Need on ainult põhjapõtradel. Sellepärast on oletatud, et legend Keryneia hirvest on põhjamaist päritolu.
Kuju pärineb vanakreeka kunsti klassikalisest perioodist (5.-4. sajand eKr) ja skulptuuri vaadates torkab kergesti silma klassikalisele ajajärgule iseloomulik liikuvus, looduslähedus ja loomulikkus.
Pilt: http://www.upload.ee/image/4355300/herakles.png
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaHelena Karu, 11.L
VastaKustuta3.) Õppepäeva lõpus vaatasin Vanemuise väikses majas etendust „Hea põhjatuule vastu“. Etendus keskendus nais-ja meespeategelase suhtlusele läbi interneti. Nad olid teineteisele täiesti võõrad ja kirjavahetus meili teel sai alguse valele inimesele saadetus e-kirjast. Ajapikku nad armusid teineteisesse. Teema on üsna igapäevane ja levinud, võõrastevaheline järjepidev suhtlus internetis toimub kogu aeg. Ei saa öelda, et etenduse teema oleks keskendunud millelegi, millega ma tuttav ei ole.
Lavateose ja teema käsitlus oli mulle vastuvõetav, kõik oli oskuslikult ja lihtsalt esitatud, lavakujundus oli suhteliselt lihtne, minu jaoks ka veidi uutmoodi ja täitis oma rolli hästi. Veidi kummaline oli alguses küll see, et tegelased ütlesid kõva hääle ja emotsioonidega oma kirjavahetuse välja, tavaliselt inimesed kirjutavad meile ja teisi kirjatükke vaikuses ja sellega ei kaasne mingit suulist ettelugemist või enese väljendamist. Selle iseärasusega harjusin aga suhteliselt kiiresti. Elasin üsna võrdselt kaasa naistegelasele Emmile ja meestegelasele Leole, ei tekkinud tunnet, et peaksin üht teisele eelistama. Loost sain aru, et tegu oli keelatud armastusega läbi meilivestluste. Iga inimene on erinev oma iseloomu ja vajaduste poolest - Emmi oli rutiinist ning abielust väsinud ja soovis ellu seikluslikkust, Leo lihtsalt vajas enda kõrvale kedagi. Mõistsin üsna hästi, miks nad nii või teisiti käitusid, lisaks ootasin, et nad reaalsuses samuti kokku saaksid, kahjuks seda aga ei juhtunud. Mina oleksin mõlema tegelase asemel rohkem panustanud, et kokkusaamine kindlasti aset leiaks.
See, mida etendusel nägin ja kogesin, mõjus üsna meeldetuletavalt – inimene võib virtuaalmaailmas luua endast täiesti teistsuguse isiku kuvandi, mis on vastuolus tema tegeliku reaalse minaga, aga kui seda vältida, võib alguse saada ilus sõprus või armastus. Kõik oli vägagi usutav ja nägin, et ka armusuhe läbi interneti võib olla ilus ja pakkuda hüvesid, mida reaalsus ei paku. Etendus pani mind mõtlema, kuidas tühisest väiksest asjast, antud etenduses valele inimesele saadetud meilist, võib kujuneda midagi suuremat ja olulist. Olen ka varem sellel teemal mõelnud. Etendus mõjus mulle pigem hästi, vahepeal meenusid tegelaste käitumise ja süžeega analoogsed pisiasjad isiklikust elust, pakkudes äratundmisemotsioone. Ma väga tungivalt ei soovitaks seda etendust teistele vaatamiseks, sest midagi oleks nagu puudu jäänud, ilmselt üllatusest jäi vajaka. Etendus antakse edasi alguses lõpuni täpselt samas vormis – Emmi ja Leo ütlevad vaheldumisi kirjapandut välja. Siiski polnud näidendis midagi halba ega katastroofilist, seega kellele pakub etenduse teema, virtuaalne armastus, huvi, võiks kindlasti vaatama minna. Arvan, et põnevam oleks etendus vanemale generatsioonile, kes ei ole nii väga kokku puutunud interneti ja seal aset leidva suhtlusega.
Sten Kevin lehtsalu, 11.R
VastaKustutaKuuenda novembri õppereisist
1.Tartu Ülikooli teaduskondade ülevaade
Jõudes Tartusse ootas meid kohe pikk ja mõne jaoks kurnav teaduskondade ülevaade.
Meile tutvustas neli inimest erinevate Tartu ülikoolide teaduskondade kohta ja üks inimene Tartu ülikoolist üldiselt. Minu arvates nad andsid väga hea ülevaate Tartu ülikoolist ja tõstsid mu huvi selle ülikooli vastu. Ma ennem ei mõelnudki õppima minna Tartu ülikooli kuid kuulates matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustust tekkis mul päris sügav huvi selle teaduskonna vastu kuna tutvustus oli väga hästi koostatud ja oli ka sisse segatud publiku osavõttu läbi erinevate tehnoloogiliste vahendite ja mõtlesin isegi minna mingi tudengi varjuks.
Tartu ülikooli kohta sain veel teada et ta on väga heal tasemel ja isegi maailma vaates on see väga konkurentsi pakkuv ülikool. Veel sain teada et õppida ei saa ainult Tartus vaid lausa viies erinevas linnas. Huvitav oli teada saada et tudengitel on võimalus minna õppima välismaale.
Kokkuvõtteks ütleks küll et see jättis väga hea mulje Tartu ülikoolist ja tänu sellele võivad nad saada uue tudengi tulevikus.
2. Eksponaat
Eksponaadiks valisin „Milose Venus“ mis on hellenismiajastust pärit tuntud Vana-Kreeka skulptuur , mis oletatavalt kujutab jumalanna Aphroditet . Kuju leiti 1820. aastal Milose saarelt, mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse originaal "Mílose Venust" Louvre'is. Skulptuur avastati 8. aprillil 1820 Milose saarelt. Kuju transportimise olid kaotsi läinud kuju käed. Kuju restaureeritud osad on nina, alahuul, parema jala suur varvas ning mõned puuduolevad tükid skulptuuri katval draperiil. Kuju kujutab pikemat kasvu naist kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Skulptuuri koopia meeldis mulle väga sest seda oli väga huvitav vaadata ja saada aru kui suur see tegelikult on
Pildid: http://imgur.com/IfEWixQ,55KvCuv
3. Etendus "Hea põhjatuule vastu"
1) Etenduse teemaks oli ühe mehe ja naise vaheline interneti romantika , mis oli alguse saanud kui naine proovis loobuda ajakirja tellimusest kuid kaebus läks täiesti kõrvalisele isikule ja mis muutus mida aeg edasi tõsisemaks ja oligi alanud postkasti kirjade läbi armastus
Teema on väga tuttav, sest tänapäeval väga paljud kohtuvad läbi interneti ja see on täiesti normaalne tänapäeval ja oli väga huvitav vaadata kuidas kaks võhivõõrast kirjutavad üksteisele ja isegi armuvad oma unistustesse.
2) Teema käsitlus oli minu arvates vägagi huvitav ja vastuvõetav, sest tegelastel oli suhteliselt kindlad iseloomujooned kuid näidend ei muutunud sellega väga ettearvatavaks sest tegelased muutusid ja arenesid loo edasiliikumisel.
3)Loost oli üpris lihtne aru saada tänu sellele et me näeme kogu tegelaste suhtlemist pealt mitte mingeid katkendeid ja osasid kus midagi võis olnud juhtuda kaadrist väljas. Ma elasin kaasa Leole sest ta meenutas mulle väga ühte väga toredat ja tarka inimest kellega tahaks isegi tuttavaks saada. Tegelaste käitumisi mõista oli suhteliselt lihtne, sest nende motiive seletati läbi meilide jagatud informatsiooniga. Ma arvan et kui ma oleks Leo olnud siis ma oleks proovinud mitte armuda naisesse kes on abielus ja võib-olla liikunud edasi teada saades seda fakti
4)See mida ma nägin oli minu jaoks vägagi usutav, sest mõlemad osapooled olid suhteliselt katkiste südametega ja otsisid armastust kuigi nad leidsid selle natuke erilisel kujul läbi kirjade. See etendus pani mind mõtlema kui moraalne selline „suhtlemine“ abielus naise ja mingi võõra mehe vahel ja sellest teemast pole küll ennem sattunud mõtlema
5)See etendus mõjust mulle väga värskendavalt, sest see teema ja selle ülesehitus huvitas mind väga ja ma soovitaksin soojalt seda etendust teistele.
Liisa-Maria Kruusenvald 11R
VastaKustutaTartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
Külastasime klassiga 6. novembril Tartu Ülikooli, kus meile tutvustati nelja erinevat teaduskonda ning lisaks veel Tartu Ülikooli üldisemalt. Esimesena saime ülevaate kehakultuuriteaduskonnast. Selles teaduskonnas on kaks põhilist suunda: kehaline kasvatus ja füsioteraapia. Kehakultuuriteaduskonda on oodatud kõik, keda huvitavad spordiga või tervisega seotud valdkonnad. Järgmisena tutvustati sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Selles teaduskonnas üpris palju erinevaid erialasid. Näiteks on seal võimalik omandada õpetaja, psühholoogi, sotsiaaltöötaja, kui ka ajakirjaniku haridus. Kusjuures viimase hariduse õppekava pidi kuuluma maailma saja parima ülikoolis õpitava õppeaine hulka. Kolmandana saime lühikese ülevaate matemaatika-informaatikateaduskonnast, mis oli kõigist viiest ettekandest kõige huvitavam, kuna lektor tutvustas meile vastuste pult, mille abil auditooriumis sai küsitlusi läbi viia. Järgmiseks räägiti arstiteduskonnast. See teaduskond pakkus mulle isiklikult kõige enam huvi. Arstiteaduskonnas on võimalik õppida arstiks, proviisoriks või hambaarstiks. Jäi mulje, et sellesse teaduskonda on eelnevatest kõige raskem sisse saada ning arsti hariduse saamiseks on vaja tahet ja tööharjumust. Ülikoolist üldiselt sai teada, et lisaks oma põhiharidusele saab omandada ka kõrvalharidust mingis muus valdkonnas, välja arvatud siis kui õpid arstiteaduskonnas. Seal pole see võimalik. Veel saab ülikoolis õppimise ajal minna vahetusüliõpilaseks kuhugi mujale riiki, sest Tartu Ülikoolil on koostöölepingud üle maailma väga paljude teiste ülikoolidega. Kasulikuks informatsiooniks oli muidugi ka see, et otsuse, mida õppida langetamisel saab huvi pakkuvale erialale minna tudengivarjuks.
Liisa-Maria Kruusenvald 11R
VastaKustuta2. Muuseumitund ”Kreeka kultuurilugu”
Versaille Artemis
Versaille Artemis on pisut üleelusuuruses marmorkuju Kreeka jahijumalannast Artemisest koos hirvega. See roomaaegne koopia on ilmselt valmistatud 325 eKr valminud skulptor Leocharese pronksoriginaali järgi. Artemist on kujutatud kui sihvakat ja mehelikku jumalannat koos elusuurusest väiksema isahirvega. Jumalanna vaatab paremale poole, oleatavasti jälgib ta veel ühte hirve ning on tõstetud parema käega valmis haarama selja taga olevast nooletupest noolt. Vasakus käes võib teda ette kujutada hoidmas vibu, mille ülejäänud osa on puudu. Erinevalt teistest Kreeka naisfiguuridest on metsloomade kaitsja kujutatud lühikeses kitoonis, jalas sandaalid, vöö ümber on seotud himation, seljas nooletupp ja peas kuusirbisarnane diadeem.
http://tinypic.com/view.php?pic=14u9bew&s=8#.VGMD2vmUc3J
3.Etenduse ”Hea põhjatuule vastu” analüüs
Etenduse ”Hea põhjatuule vastu” teemaks oli suhtlemine interneti vahendusel. See, kuidas läbi interneti suhtlevad võhivõõrad inimesed. Lugu, mida etendus kajastas oli minu jaoks igav, kuna ise eelsitan tutvuste loomist ja suhtlemist päriselus. Teemakäsitlus oli mulle vastuvõetav, sest see oli minumeelest kõige lihtsam ja selgem viis, kuidas antud probleemi, mis on tänapäeva ühiskonnas vägagi levinud, esitleda. Lugu oli iseenesest lihtne. Mees ja naine said läbi juhusliku emaili tuttavaks ning hakkasid üksteisele igapäevaselt kirjutama. Kirjavahetusest kujunes tegelaste vahel armastus, mis lõppes üsnagi järsult. Elasin kaasa mõlemale tegelasele, kelle vahel kirjavahetus toimus, sest huvitav oli jälgida inimeste käitumist sellises situatsioonis. Kellegi poolt või vastu ma ei olnud, kuna osapooled olid võrdses olukorras ning mingit konflikti otseselt tegelaste vahel ei olnud. See, kuidas tegelased käitusid oli igati mõistetav, selle põhujstas inimlik uudishimu ja lähedusevajadus. Mina oleksin lõpuks naise asemel siiski mehega kokkulepitud kohas kohtunud. Lugu, mida mängiti oli usutav ja inetu, sest praegusel ajal on sellised netiromansid suhteliselt levinud ning minu meelest ei ole normaalne võõra inimesega sellisel kujul suhelda. Etendus pani mõtlema, kuhu internetiajastu ühiskonda viinud on ja tegelikult olen sellele mõelnud ka varem. Kui näidend mulle mingit mõju avaldas, siis pigem head, sest pani mind suhteid päriselus veelgi kõrgemalt hindama. Soovitaksin seda etendust eelkõige noortele, kelle silmis võiks näost näkku suhtlemist kõrgemale tõsta.
Hindeline ülesanne
VastaKustutaPäev Tartus
Genert Org, 11R.
Käisin 6. novembril 2014. a. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi XI klasside õppepäeval Tartus. Esimesena toimus Tartu ülikooli teaduskondade tutvustus, kus erinevad inimesed tutvustasid kehakultuuri-, sotsiaal- ja haridus-, matemaatika-informaatika- ja arstiteaduskonda.
Esimeseks teaduskonna tutvuseks oli kehakultuuriteaduskond, milles rääkis lähemalt Martin Mooses. Tegemist on teaduskonnaga, kus õpetatakse kehakultuuriga seotud erialasid ning praegu on sel kaks põhilist õpisuunda: kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Teisena tutvustati meile sotsiaal- ja haridus teaduskonda Sally Lepiku poolt, kes on presentatsiooni anded üpris närvis, arvatavasti suure kuulajaskonna tõttu. Jättes selle väikese tähelepaneku kõrvale, sain teada, et tegemist on toreda teaduskonnaga. Järgmisena tutvustati matemaatika-informaatikateaduskonda Tauno Paltsi poolt, mis pigem osutus programmeerimis algkursuseks, mis siiski andis aimu, mida õpetatakse. Väga huvitav mänguasi oli nö „klikker“, mis igale ühele kätte anti ning mille kaudu sai vastata küsimuste vastusevarianditele. Viimasena tutvustati arstiteaduskonda Tuuli Ruusa poolt, kes tundus olevat range ja olles saanud aimu, kui palju peavad tudengid selles teaduskonnas õppima, tundsin tudengitele kaasa. Pärast seda tutvustati Tartu Ülikooli, kus midagi väga uut ei olnud kuulda kuna eelnevad inimesed oli juba ära rääkinud ning pärast 3 tundi istumist, ei olnud just presentatsiooni esitaja kuulamine peamine prioriteet. Lõppkokkuvõtteks sain aimu 4 teaduskonnast, mis kõik tundusid huvitavad.
Pärast pinginühkimist ja supi söömist läksime TÜ peahoonesse, kus toimus muuseumitund „Kreeka kultuurilugu“, mille käigus valisin eksponendiks Ateena akropoli mudeli, mis on mudel Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlusest, mis on ka tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast ning selle pindala on ligikaudu kolm 3 hektarit. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Pilt eksponendist - http://i.imgur.com/QnIvcsQ.jpg
Õhtul käisime vaatamas etendust „Hea põhjatuule vastu“ Vanamuise väikeses majas, mille teemaks oli kaheinimese vaheline interneti suhtlus, millest kujunes välja nö sajandi armulugu. See teema oli mõnes mõttes tuttav sellepärast, et olen näinud analoogse teemaga filmi. Teema käsitlus oli kergelt öeldes ebausutav sest et mul tekkis küsimus: miks peaks keegi hakkama niimoodi suhtlema interneti kaudu ja avaldama detaile oma elus võhivõõra inimesega, kellega pole kunagi kohtunud, isegi mitte videokõnevahendusel. Lugu ise oli 2-st inimesest: Emmast ja Leost. Nende kahevahel algas e-kirjade suhtlus, mis algas valele aadressile saatetud e-kirjadest, ning mis kujunes edasi üksteisest fantaasiainimeste maalimine. Selles etendusel elasin kaasa meestegelasele Leole sellepärast, et ta oli üpris üksik ja lootsin, et tal on parem tulevik. Naistegelane Emma mulle väga ei meeldinud lõppudelõpuks sest ta pettis oma meest ja arvatavasti otsis oma rutiinsest elust vaheldust. Tema asemel oleksin ma hoopis Leoga sõpradeks jäänud ja elu oleks edasi läinud ilma süümepiinadeta. See mida ma nägin oli usutav kuna tänapäeval on tõenäoline, et selline lugu päriselt juhtuks kuna elame infoajastus. Kuid Emma ebamoraalne käitumine oli inetu ja see kuidas ta etenduse lõpus ei läinud Leo juurde ja siis hiljem soovis kontakteeruda – mis oli selle mõte? Etendus ei mõjunud mulle halvasti ega hästi vaid jättis neutraalseks kuna ühepoolt oli huvitav vaadata, ei olnud sündmustikus midagi uut või hämmastavat. Soovitaksin seda etendust neile, kes lähevad iga armuloo pärast pöördesse, aga muidu, ei.
Tartu ülikonna teaduskondade tutvustus Arida Muru 11H
VastaKustutaSaime osa viiest teaduskonna tutvustusest Tartu ülikoolis milleks olid: Kehakultuuriteaduskonna tutvustus, sotsiaal-ja haridusteaduskonna tutvustus, matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustus, arstiteaduskonna tutvustus ning Tartu Ülikooli tutvustus.
Kõige põnevamad faktid mida sain teada erinevatest teaduskondadest olid näiteks:
• Tartu ülikoolis on ainus arstiteaduskond Eestis, juba alates 1632.a.
• Bait on 8 bitti
• Sotsiaal- ja haridusteaduskond koosneb neljast instituudist milleks on ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduse instituut, psühholoogia instituut, riigiteaduste instituut.
• Arstiteaduskonnas esineb umbes 100 väliüliõpilast.
Arago Ketas
VastaKustutaArida Muru 11 H
Prantsuse füüsik Dominique Arago avastas 1825, et pöörlev magnetnõel tekitas vaskkettas elektrivoolu ja vastupidi – vool pani pöörlema magnetnõela. See näitas selgelt, et kahe nähtuse vahel peab olema seos.
Pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=4k92jn&s=8#.VGNd1PmUfQM
Jaan Kiissel 11R
VastaKustutaSain Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamiselt teada
Kõige raskem on sisse saada arstiteaduskonda ja seal õpitakse koos internatuuriga kokku 11 aastat.
Sisseastumislävend selgub täpsemalt tavaliselt juba novembris.
Akadeemilise testi väga hästi sooritanud saavad Tartu ülikooli õppima asuda eritingimustel.
Teatrietendus „Hea põhjatuule vastu“ Vanemuises
1. Etenduse teemaks oli kahe tundmatu inimese meilisuhtlus? See teema võiks olla huvitav, sest seondub inimestevaheliste suhetega, millega puutume kokku iga päev.
2. Teemakäsitlus ei meeldinud mulle, seda tehti ülepingutatult ja ebarealistlikult.
3. Arvan, et sain esitatud loost aru. Mulle meeldis rohkem Leo lavapool, Leo oli palju ausam kui Emma. Tegelaste käitumismotiivid olid läbipaistvad. Oleksin tegelaste asemel nende e-vestluse juba palju varem lõpetanud.
4. See, mida nägime, oli pisut ebausutav, kuid ilus, sest tegelaste suhe läks kahtlaselt kaugele, aga oli romantiline. Etenduses oli raske leida jooni, mis seoksid seda tegeliku eluga.
5. Pean etendust igavaks ega soovita seda eriti vaatama minna.
pilt: http://oi58.tinypic.com/2uqku1z.jpg
Taavi Arakas 11R
VastaKustuta1.Tartu ülikooli tutvustamisel sain tead, et :
1) õppides Tartu Ülikoolis, saab õpitavale põhisuunale veel lisaks mingit suunda õppida.
2)Tartu ülikool on maailma 3% parima ülikooli hulgas, olles parimatest 379. kohal.
3)ülikooli astudes tuleb lahendada akadeemiline test ning saades 80 punkti võib saada ükskõik, mis teaduskonda sisse.
2. Eksponaadiks valisin "Kettaheitja", mille originaalskulptuur on valmistatud Kreeka skulptor Myron'i poolt. "Kettaheitja" leiti Hadrianuse villast Tivoli linnast Itaalias, leitud kujul puudus pea, mis restaureeriti hiljem. Tänapäeval ollakse kindlad, et algselt ei olnud pea asend selline nagu ta praegu on. Antiikajal pälvis kuju suurt tähelepanu, sest kujutab endast ideaalset atleetlikku keha.
Pildid aadress: http://www.upload.ee/image/4356103/IMAG0839.jpg
3. Teatrietendus "Hea põhjatuule vastu" Vanemuise teatris
1)Etenduse teemaks oli kahe inimese vaheline meilisuhtlus, mis algas ühe arusaamatuse tõttu, kui Emmi saatis ühe meili eksituse tõttu Leole. Teema oli tuttav sellepärast, et tunnen paari inimest kellel on olnud selline suhe.
2)Teema käsitlus meeldis mulle. Minu jaoks oli uudne see, et tegelased suhtlesid omavahel ainult interneti vahendusel.
3) Arvan, et sain teemast aru. Kaks inimest suhtlevad omavahel internetis meili teel ning armuvad üksteisesse ilma, et oleks kunagi teineteist näinud. Elasin mõlemale tegelasele kaasa, mõlemal olid omad plussid ja omad miinused. Sain täielikult aru nende käitumisest, näiteks sain aru Leost kui ta otsustas jääda oma "kujutletava" Emmi juurde, kui ta ei tahtnud vaadata milline õige Emmi seal kohvikus välja näeb. Mina oleksin nende asemel enne suhtluse lõpetamist teineteisega kohtunud.
4)Etendus oli ilus, kuid natuke ebausutav. Ma ei usu, et internetisuhtlus oleks nii kaugele läinud ilma, et inimesed oleksid omavahel kordagi kohtunud. Etendus pani mind jälle mõtlema, et kui aktuaalne on internetisuhtlus tänapäeval.
5) Ma arvan, et see etendus mõjus mulle hästi, huvitav oli kuulata mida iga järgnev kiri endas sisaldab. Soovitaksin seda kindlasti vaatama minna, sest etendus paneb tõsiselt mõtlema internetisuhtluse peale.
Johannes Nokkur 11R
VastaKustuta6. novembril toimunud õppereis Tartusse.
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus
Sain teada, et Tartu ülikool on 379. kohal ja 3% hulgas maailma parimate ülikoolide seast. Tartu Ülikooli sisse astumiseks tuleb täita akadeemiline test. Kui sooritad testi vähemalt 80% on võimalik kooli kandideerida eritingimustel. Lisaks on võimalik minna kooli tudengi varjuks, mis annab hea ülevaate tudengi elust ja kuidas käib koolis õpetöö.
Etendus "Hea põhjatuule vastu"
1. Etenduse teema oli armastus aga seda interneti vahendusel. See teema oli minu jaoks võõras aga samas ka huvitav. Sest ma pole ise kunagi võhivõõra inimesega nii pikalt suhelnud.
2. Teema oli minu jaoks vastuvõetav. Ma usun, et tänapäeval on selline asi võimalik.
3. Kellegile otseselt kaasa ei elanud, pigem ootasin kuidas asjad edasi lähevad. Ma ise oleks kas sellise suhtluse lõpetanud või saanud teise inimsega kokku, et näha kellega on tegu.
4. Etendus oli ilus ja romantiline aga ka natuke ebausutav. Ma ei usu, et nad oleksid nii kaua suhelnud ilma kokkusaamata.
5. Etendus oli huvitav ja teistest erinev just selle poolest, et terve etenduse aja oli tegemist kahekõnega. Julgeksin seda tüki soovitada ka teistele vaatamiseks.
http://www.upload.ee/image/4354927/B2LweomCAAA2Gad.jpg
"Kettaheitja" 5 saj. eKr.
Myroni Kettaheitja. Üks esimesi skulptuure millel on kujutatud liikumist ja mis on nii loomutruu. Skulptuuril on näha inimese jõupingutus sellel ajahetkel.
Sten-Erik Taal
VastaKustuta11H
Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustustest sain teada, et:
Tartu Ülikoolis on Eesti ainus arstiteaduskond, kus õppetöö kestab 6 aastat.
Sain teada natuke rohkem sisseastumisest ja seda, et kitsas mata lükkab pooled uksed ees kinni.
Muidu on üsna palju erinevaid võimalusi ja valikuid, mida seal õppida saab.
Võimalus minna vahetusõpilaseks.
Samuti kuulub TÜ 3% maailma parimate ülikoolide hulka.
3 tundi oli üsna piinarikas ühe koha peal istuda, aga asi oli seda väärt.
Eksponaat – Peegelteleskoop
Esinduslik Adamsi teleskoop osteti Tartu ülikoolile 1805. aastal. Londonis tegutsesid kuninglike instrumendimeistritena järgemööda kolm Adamsit. Firmamärki „Adams, London“ kasutas noorim neist, Dudley Adams (1762-1830), kes pidas oma töökoda aastatel 1796-1817. Ilmselt on Parroti füüsikakabineti esemed tellitud just temalt.
http://www.upload.ee/files/4356227/tjeleskjiooop.jpg.html
Etendus „Hea põhjatuule vastu“
1. Etenduse teemaks oli kahe inimese, Leo ja Emma, vaheline meili kaudu alguse saav armastus. Teema oli huvitav ja mingil määral tuttav. Endal päris sellist kogemust ei ole, aga näost näkku on ikka hoopis teine asi suhelda inimesega, näeb milline ta käitumine ja reaktsioonid on reaalses elus ja reaalsetes situatsioonides.
2. See kuidas teemat käsitleti oli üsna vastuvõetav, minu arust on see vägagi tänapäevane nähtus.
3. Usun, et sain hästi loost aru. Mees ja naine hakkasid täiesti juhuse läbi meili teel suhtlema. Alguses üritasid nad üksteisele kohta kätte näidata, aga siis järjest huvi teise osapoole vastu kasvas, lõpuks nad rääkisid ja rääkisid ning muutusid väga lähedaseks, armusid. Kuigi, kui ma täpselt mäletan, oli ainus asi mida nt. Leo naise väljanägemisest reaalselt teadis ainult ta kinganumber. Elasin kaasa pigem Leole, mulle väga meeldisid tema kavalad ütlemised ja see kuidas ta Emma üle kavaldas, kui nad seal kohvikus üksteist ära tundma pidid. Naise asemel oleksin ma kas a) üldse mitte lasknud asjal nii kaugele minna või b) läinud lõpus ikkagi mehe juurde. Mehe kingades oleks ma samamoodi käitunud.
4. Väga usutav ja kaasahaarav oli. Väga hästi oli näitlejate poolt mängitud see osa kuidas mõtiskleti meilide üle ja selle üle milline nende kõneviis oli. Reaalses elus minu arusaama järgi nii küll ei suhelda, nagu suheldakse meili teel.
5. Etendus oli hea, mõjus hästi peale väsitavat päeva.. Ma ei olnud kunagi varem sellises võtmes näidendit näinud ja see oli äärmiselt huvitav. Soovitaksin kindlalt mõnele teatrihuvilisele
Karl Märten Kitsing 11H
VastaKustuta1. Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamine.
Tartu Ülikoolis tutvustati nelja teaduskonda: Kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal –ja haridusteaduskonda, matemaatika- informaatikateaduskonda ja arstiteaduskonda. Lisaks veel ka Tartu Ülikooli üldtutvustus. Kõige enam pakkusid mulle endale huvi matemaatika-informaatikateaduskond ja kehakultuuriteaduskond. Sain teaduskondade tutvustamiselt hulgaliselt olulist infot teaduskondadest, kuhu hiljem kõige tõenäolisemalt ka õppima läheksin. Sain teada veel, et ainuke Esti arstiteaduskond asubki Tartus ja juba 1632. Aastast saati, arstiteaduskonda on võimalik automaatselt sisse saada, kui õpilane on võitnud bioloogia, matemaatika, keemia või füüsika olümpiaadil 1.-10.koha ja, et Bait on 8 bitti.
2. Eksponaat
Eksponaadiks valisin peegelteleskoobi. Teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist – läätsest või peeglist. Optilise skeemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka paljudes teistes mitte-astronoomilistes instrumentides nagu näiteks teodoliitides, binoklites, fotoobjektiivides jne. Pilt:http://tinypic.com/usermedia.php?uo=nvlS1L5AwLPp%2FQ2EaTvJaIh4l5k2TGxc
3. Etenduse analüüs
Käisime vaatamas etendust pealkirjaga „Hea põhjatuule vastu“. Etenduse teemaks oli kahe võõra inimese meilisuhtlus, see teema oli mulle küllaltki võõras, sest ma pole varem võhivõõra inimesega meile hakanud vahetama.Teema käsitlus oli mulle vastuvõtmatu, sest arvan, et päriselt ükski inimene ei vahetaks kohati intiimseid kirju võõra inimesega. Usun, et sain loost aru küll. Elasin pigem kaasa Leole , sest tema käitumine oli reaalsem ja usutavam, kui Emma oma. Mina oleks taolise meilivahetuse lõpetanud kohe või siis vähemasti tunduvalt varem, kui tegi seda Leo. Etendus oli küllaltki ebausutav, sest nagu enne juba ütlesin minu arust normaalsed inimesed nii ei käituks. Näidend tekitas korduvalt küsimusi, et miks üks või teine näitleja nüüd nii käitus, ning pani mõtlema, mida mina sellises olukorras teeks. Ei ütleks, et näidend mulle otseselt halvasti oleks mõjunud, kuid minu hinnangul ei olnud tegemist väga hea etendusega ja ma ei soovitaks seda kellelegi.
Robin Koppa 11R
VastaKustuta1. Käisin 6. novembril õppepäeval Tartus. Päeva esimeses pooles toimus Tartu ülikooli teaduskondade tutvustus, kus tutvustati nelja eri teaduskonda : kehakultuuri-, sotsiaal- ja haridus-, matemaatika-informaatika- ja arstiteaduskonda.
Esimesena teaduskondadest tutvustati kehakultuuriteaduskonda, millest rääkis Martin Mooses. Sain teada,et praegu on kaks põhilist õpisuunda, milleks on kehaline kasvatus ja füsioteraapia. Teisena tutvustati meile sotsiaal- ja haridus teaduskonda, tutvustajaks oli Sally Lepik. Minu jaoks andis ta hea ülevaate sotsiaal- ja haridus teaduskonnast. Kolmandana tutvustas meile Tauno Palts matemaatika-informaatikateaduskonda, mis tundus rohkem programmeerimisega seotud, aga sellegi poolest andis hea ülevaate teaduskonnast. Lisaks andis ta enne oma loengut igaühele nö „klikkeri“,mille abil saime presentatsiooni käigus valikvastustega vastata tema poolt esitatud küsimustele. Teaduskondadest viimasena tutvustati arstiteaduskonda Tuuli Ruusa poolt, kes andis aru kui palju peab seal teaduskonnas õppima ning kerge seal olema ei saa. Loengute lõpetuseks tutvustati meile Tartu Ülikooli, kuigi sealt ei tulnud midagi uut, kuna eelnevad presentatsiooni esitlejad rääkisid lisaks teaduskonnale ka Tartu Ülikooli kohta. Ise jäin tutvustustega rahule kuigi 3 tundi istumist ei olnud päris mugav.
2. Eksponaadiks valisin „Laokoon“. U 200 aastat eKr valminud marmorist skulptuurigrupp leiti 1506. aastal Traianuse termidest Roomas. Skulptuur kujutab episoodi Trooja sõjast, kus kaks meremadu tapavad Trooja preester Laokooni ja ta kaks poega.
Preester hoiatas troojalasi, et need ei võtaks vastu kreeklaste poolt kingituseks toodud suurt
Trooja hobust. Troojalased ei kuulanud Laokooni ja tõid linna puuhobuse, kus olid sees
Kreeka sõjamehed, kes vallutasid Trooja. Alates leidmisest on seda kuju palju kopeeritud
ia uuritud. Lookooni dateerimisel on vaieldud, kas tegu on kreeka originaali,rooma originaali või rooma koopiaga kreeka orginaalist. Grupi puuduvad käed restaureeris vastavalt ajastu
maitsele G. A. Montorsoli, kelle paavst Clement VII kutsus Belvedere paleesse tööle. Puuduvad käed asendati, kuid tänapäeval on need parandused orginaalskulptuurilt eemaldatud.
http://www.upload.ee/image/4356244/IMG_20141106_145809072.jpg
3. Teatrietendus „Hea põhjatuule vastu“ Vanemuises
1)Etenduse teemaks oli kahe tundmatu inimese suhtlus läbi internetti. See teema oli huvitav, kuna me puutume sellega igapäev kokku suheldes läbi internetti.
2)Teema käsitlus oli hea, kuigi vahete-vahel oleksin tahtnud teistmoodi näha lahendus käiku ja tundus ebarealistlikuna.
3)Loost ma sain aru ja ka sellest mis toimus laval. Mulle endale isiklikult meeldis Leo, kuna ta tundus ausam,kui Emma. Sest Emma pettis oma meest suheldes võhivõõra inimesega kellega ta tutvus läbi internetti ning hiljem kavatses kokku saada temaga. Leo käitumine tundus huvitav, sest ta jäi oma nö.kujutleva vestlus partneri juurde. Ma ise oleks teisiti teinud seda, et lõpetanud suhtlemis läbi internetti kuna ma ei tea kellega ma täpselt räägin ja ei tunne teda.
4)Etendus oli hea, kuigi ebausutav. Sellepärast, et veebipõhine suhtlus ei lähe nii kaugele kui etenduses oli näitatud. See pani mind mõtlema sellest, et tänapäeval toimuvad peamiselt suhtlused veebipõhiselt.
5)Ma arvan, et etendus mõjus hästi. Kuna iga järgnev kirjavahetus tekitas uudishimu, mida järgmisena võiks juhtuda. Soovitaksin küll teistele, sest see on mõtlema panev etendus ja on pärast hea teistega arutleda.
Otto Ostrat 11R
VastaKustuta1. Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustus oli õpetlik ja väga kasulik. Sain teada kuidas toimub õppetöö ning suures osas on võimalik ise õppekava kokku panna. Väga palju kasuliku infot sain ka sisseastumisest. On võimalik sooritada akadeemiline test ja paljudes teaduskondades on eesti keele eksami tulemused päris olulised. Õppima tasuks minna nii ,et ka saada magistri kraad. Sammuti sai hea ülevaate kooli tasemest ja võimalustest.
2. Myroni kettaheitjaga ehk Myroni Discobolus. Tegemist on kõrgelt hinnatud Kreeka kujuri ja pronksivalaja ühe suurteteosega. Myron elas 5. sajandil eKr. Tegemist on omaaja uudse kujuga kuna esmaselt kujutati inimest loomulikus asendis ja tõetruult reaalsusele. Märkimist väärt on kuju väga tõepärased musklid ja keha sümmeetria . Kuju on taastatud tänu mitmetele koopiatele ja teadlased usuvad ,et tegelikult võis ka kettaheitja pea vaadata ketast. Kuju kriitikaks võib ütelda ,et on kujutatud vähe emotsioone.
Pilt- http://www.upload.ee/thumb/4356327/Tartu_Opereis.JPG
3.
1) “Hea põhjatuule vastu” teemaks oli meili teel kulgev armastus kahe täiesti võõra inimese vahel. Teema oli huvitav, sest sellist nähtust esineb tänapäeval väga palju.
2) Teemat käsitleti uudselt ja reaalselt. Teema oli vastuvõetav.
3)Lugu oli päris arusaadav. Etenduse ainsad kaks näitlejat tegid nii head tööd karakterite mängimisel, et suutsid mind koheselt kaasa elama panna. Meeldis väga Leo Leike huumorimeel ja sõnastus.
4)Etendust vaadates tekkis ainult üks mõte. On imekspandav kui palju võib teada saada teise inimese kohta sotsiaalvõrgustikest aga antud etenduses oli kõik see unustatud. Olid neil ju olemas arvutid.
Etendus pani mind mõtlema, palju on meie sõnadel, kirjutusviisil ja üleüldisel sotsiaalmeedial kaalu ning millise pildi meie tegelikust olemusest kõik see jätab.
5) Etendus oli huvitavalt lahendatud ja mõjus hästi õhtu lõpetuseks. Näitlejad tegid head tööd ja soovitaksin seda teitele teatrihuvilistele .
Sten-Erik Tool 11H
VastaKustuta1.Tartu ülikooli teaduskonnad.
Meile tutvustati siis 4 erinevat teaduskonda: Arstiteaduskond,matemaatika- ja informaatikateaduskonda, sotsiaal -ja haridusteaduskonda ja ka kehakultuuri teaduskonda.Kõige enam pakkus mulle huvi matemaatika -ja informaatikateaduskond, kuna see esitlus oli teostatud teistest oluliselt paremini ja toodi välja pealtnäha just mitte kõige kasulikemaid fakte, aga huvitavaid fakte.Samuti sain teada et Tartu ülikoolis oli algupäraselt 4 teaduskonda: Filosoofiateaduskond, Arstiteaduskond,Usuteaduskond ja Õigusteaduskond.
2.Eksponaat
Mina valisin eksponaadiks Newtoni ketta.See on siis Inglise füüsiku Isaac Newtoni seadeldis, millega ta tõestas seda , et valge valgus on kõigi seitsme värvi (punane, oranz, kollane,roheline, sinine , tumesinine ja violetne) kombinatsioon.Katse koosnes siis antud kettast, mis oli jagatud sektoriteks, ja iga sektor oli värvitud eri värviga nendest 7 värvist, ja kui ketas piisavalt kiirelt pöörlema panna, siis kõik värvid sulandusid ja ketas muutus valgeks.Samuti oskas Newton valget valgust prisma abil osadeks jagada, ja siis uuesti läätse ja prisma abil liita valgeks valguseks.http://tinypic.com/view.php?pic=dbjbwj&s=8#.VGOcKvl_uuw
3.Etenduse analüüs
Etendus mida meie siis vaatamas käisime oli "Hea põhjatuule vastu".Etenduse teemaks oli see kuidas kaks täiesti võõrast inimest üksteisega meile vahetasid ja selleabil järjest lähedasemaks muutusid, vaatamata fakti et nad ei olnud kumbki üksteist otseselt näinud.Minu arust oli selline teema vägagi tore, ta oli erinev sellest mida ma ootasin sellelt etenduselt , aga ootused täitis ta ikkagist.Teema käsitlus oli minuarust vägagi kaasaegne, et nüüd kus me elame rohkem internetis kui "päriselus", siis paljude inimeste jaoks ei ole oluline kellega nad räägivad , vaid neile loeb see et nad räägivad kellegiga ja et too kirjutab ka vastu.Loost sain ma aru üpriski hästi, aga kaasa ei elanud ma kummagile, sellisest neutraalsest vaatenurgast sai üpris hästi aru miks Leo neid kirje kirjutas ja miks Emmi neid saada soovis, samuti oli loo lõpp väga otsekohene aga samas ka liialt ootamatu.Ma arvan küll et see oli usutav, tänapäeva netiajastus on selliseid inimesi arvatavasti väga palju kes meili teel infot vahetavad , üksteist teadmata.See etendus pani mind mõtlema selle üle, et kui siis Emmil oli vaja seda reaalset pilti et milline Leo välja näeb, siis Leo tegi just vastupidi, ta pidas ebatõenäoliseks seda et ta kunagi üldse Emmiga kohtub , ja otsustas enda fantaasiaga endale ise Emmist kujutletava pildi luua, mis talle meeldis ja kellega ta soovikski suhelda.See näitab väga hästi et inimesed on vägagi erinevad.Etendus mõjust mulle küll igatahes hästi, etenduses oli üsnagi palju ka selliseid naljakohti , mis siis selliselt igavalt meilivahetuselt natukese tähelepanu eemale juhtisid ja siis kasutasid neid samu nalju terve etenduse vältel.Mina soovitaksin küll seda etendust kõigile, see on väga hea sisu ja mõttega näidend.
Christopher Saar
VastaKustuta11H
1. Teduskondade tutvustamisel sain teada väga palju uut ja põnevat, alustades sellest, et kehakultuuriteaduskonnas õpetatakse ratsutama ja rallit sõitma, lisaks eelnevale teeb teaduskond aktiivselt koostööd erinevate alaliitudega, et parandada sportlaste ettevalmistus protsessi ning sportlike treeningute efektiivsust. Arstiteaduskond jättis küllalt karmi mulje, see on ainus arstiteaduskond Eestis, kus õppetöö kestab 6 aastat ja norutamiseks ei ole aega. Matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustamisest jäi kõrva see, et kitsa matemaatika eksami tegijatel ei ole sinna asja, muidugi tundus antud teaduskond kõige praktilisem ja ratsionaalsem. Sotsiaal- ja haridusteaduskond jättis aga külmaks, sealsed 4 instituuti (ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, psühholoogia instituut ja riigiteaduste instituut) ei pakkunud niivõrd palju huvi. Plussina võib välja tuua selle, et õppetööd saab teostada viies erinevas linnas: Narva, Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Tartus.
2. http://www.upload.ee/image/4356279/20141106_144031.jpg
Eksponaadiks otsustasin valida Peahoone portjee ehk uksehoidja, kes tavaliselt seisis ülikooli peahoone fuajees suure kella all, erandiks olid pühad mil uksehoidja pidi seisma peaukse kõrval väljas. Käes olev sau oli mõeldud professoritele austuse avaldamiseks: korralise professori saabudes koputas portjee kolm korda, erakorralisele kaks ja dotsendile üks kord.
3. Etenduse ''Hea põhjatuule vastu'' teemaks võib pidada kahe erineva soo esindaja tunnete puhangut läbi internetikeskonna. Situatsioon tekkis juhuslikult, kui etenduse õrnema soo esindaja Emma soovis lõpetada ajakirja aastatellimust, kuid oli eksinud meiliaadressiga. Ei saa öelda, et teema tuttav oleks, kuid ega see võõras ka ole. Internetisuhtlus on tänapäeva ühiskonnas üsna aktuaalne teema, internet on saanud osaks meie argielus.
2) Teema käsitlus oli minu jaoks vastuvõetamatu, puhas aja raiskamine, suhtlemine absoluutselt võõra inimesega, ei või iial teada kes teisel pool ekraani istub.
3) Elina ja Andres said oma rollide täitmisega hästi hakkama, teema oli mõistetav. Otseselt kaasa ei elanud ma kellelegi, ootasin haripunkti või puänti, kuid tulutult. Tegelaste käitumine oli üldises plaanis mõistetav. Leo rolli täites oleksin ma saatnud Emmale viisaka vastuse eksimusest ja sellega piirdunud.
4) Etenduses nähtu oli usutav, loomulik asjade kulg, kuid pisut liiga tempokas. Suuremaid tundeid või mõtteid see minus ei tekitanud, peas ringles teadmine, et paljud on langenud sedasi internetikuritegude ohvriteks. Varasemalt ei olnud taolistel teemadel mõtisklenud.
5) Etendus mõjus mulle üsna hästi, sain mõningad head näpunäited kuidas internetisuhtluses tegutseda. Etendust julgen soovitada ka teistele ainuüksi suurepärase näitlejatöö ja stsenaariumi pärast.
Raili Saulus
VastaKustuta11. L
1. Külastasime Tartu Ülikooli kus meile tutvustati nelja erinevat teaduskonda. Kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal- ja haridusteaduskonda, matemaatika-informaatikateaduskonda ja arstiteaduskonda. Sain teada, et Tartu Ülikool kuulub 3% parimate ülikoolide hulka maailmas. See on ainuke ülikool Eestis kus on arstiteaduskond. Ülikoolis õppides saab võtta erinevaid lisaaineid ja minna välismaale vahetusõpilaseks. Ning liskas on ka võimalik õppida erinevates Eesti linnades kus asuvad Tartu Ülikooli kolledžid.
2. Eksponaat
Kettaheitja
Kreeka skulptori Myroni kuulsaim töö. (460-450 eKr)
See kuju oli antiikajal väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha, kindlust ja vabadust. Keha raskus on kantud ühele jalale. Nagu ikka kreeka atleetide puhul on nooruk täiesti alasti. Tema nägu on emotsioonitu ja kogu keha pingul. Orginaal pole säilinud ja oleme skluptuuriga tuttavad tänu arvukatele roomlaste koopiatele. Orginaal materjaliks oli pronks kuid koopiad leidub erinevatest materjalidest.
Kettaheide oli viievõistluse esimene ala. Kuigi viievõistlejaid peeti alamaks võrreldes sportastega, kes hiilgasid ühel alal, imetleti viievõistlejate välimust. Ükski nende lihasgrupp ei olnud ületreenitud, vaid kõigi lihaste võrdse treenimise tulemusena mõjus nende keha harmoonilisena.
pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=2dmcrgx&s=8#.VGOegb5hvdk
3. Etendus “Hea põhjatuule vastu”
Etendus rääkis sellest kuidas mees ja naine said tuttavaks juhuslikult saadetud meili teel. Nad ei tea üksteise välimusest midagi, kuid suhtlevad pea igapäevaselt. Aja möödudes tekivad neil tunded ning nad soovivad kokku saada, kuid viimasel hetkel jääb see ära ja nad ei kohtu kunagi.
Mingil määral on see kindlasti tuttav kuna tänapäeval on väga palju suhtulusportaale ja inimesed tutvuvad seal pidevalt.
See kuidas teemat käsitleti oli mulle vastuvõetav kuna see on tänapäeva elus täiesti tavaline.
Etenduse sisu oli väga arusaadav ja ma elasin kaasa pigem Leole. Ta jättis mulle siirama mulje kui Emma, kes oli kohati liiga otsekohene ja liialt enesekindel. Lisaks oli Emma abielus ja tema soov saada kokku võhivõõra mehega tekitas minus pigem vastikustunde. Mina ei oleks kindlasti saanud võõra inimesega kokku kui ma tema kohta mitte midagi ei tea.
Minu jaoks oli see pigem ebausutav. Ma ei usu, et inimesed saavad nii lihtsalt täiesti võhivõõrastega kokku ja tavaliselt ei jääda sellises olukorras suhtlema. Mind pani see mõtlema sellele, et tänapäeval on peamiseks suhtulusvahendiks internet ja kui paljud inimesed reaalselt tutvuvad läbi selle, kokku saavad või isegi kaasalse leiavad. Kindlasti olin ma ka enne sellel mõelnud kuid pealiskaudselt.
Etendus meeldis mulle, vahepeal jäi võib-olla veidi igavaks kuid üldiselt jäin väga rahule. Etenduse lõpp tekitas minus erinevaid tundeid, arvan, et otsus mitte kokku saada oli õige, kuid mul oli siiski Leost väga kahju. Soovitaksin seda etendust kõigile kellele meeldivad armastuslood.
Kallo Abner 11.L
VastaKustuta1. Meile tutvustati lähemalt nelja teaduskonda: kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal- ja haridusteaduskonda, matemaatika- ja informaatikateaduskonda ning arstiteaduskonda. Samuti sain rohkem teada Tartu Ülikooli ja sisseastumiskatsete kohta. Mind huvitas kõige rohkem matemaatika- ja informaatikateaduskond, kus räägiti informaatikast, matemaatikast ja matemaatilisest statistikast. Sisseastumiskatse osakaal on 60% lai matemaatika ja 40% eesti keel või eesti keel teise keelena. Kätte anti väikesed puldid, mida loengutes kasutatakse igapäevaselt küsimustele vastamiseks. See teeb hääletamise väga lihtsaks. Informatsiooni edastamiseks kasutatakse bitte, need on kõige väiksemad informatsiooniühikud, mis muidugi tähendab, et nendega ei saa just palju infot edastada. Järgmiseks on bait, mis koosneb 8 bittist. Sellega saab juba märksa rohkem infot edastada. Pikslid ehk pildielemendid on pildi vähimad kahemõõtmelised osad, mida kasutatakse ekraanides pildi kuvamiseks. Üks piksel koosneb kolmest värvist: punane, roheline ja sinine. Samuti sain teada programmeerimiskeeltest, mida kasutatakse arvutile programmi kirjutamiseks. Tüüpilisemad on näiteks C++, Java, JavaScript, PHP, Python jne. Aga kõige huvitam fakt seisnes selles, et tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte Google sai oma nime arvust nimega googol, mis koosneb ühest ja sajast nullist.
2. Eksponaadiks võtsin ma Kettaheitja. Skulptuur on tehtud kreeka kujuri ja pronksivalaja Myroni poolt 5. sajandil eKr. Selle olulisus seisneb sellese, et skulptuur on väga tõepärane, otsekui elust võetud, kajastab täpselt hoovõtmise hetke, kus tuleb esile musklite jõupingutus. Originaal leiti 1790. aastal ilma peata. Arvatakse, et algsel kujul oli kettaheitja pilk suunatud kettale.
Pilt: http://www.upload.ee/files/4356430/kettaheitja.JPG.html
3. Etenduse „Hea põhjatuule vastu“ teemaks oli kahe inimese vahelise armastuse kujunemine meilisuhtluse teel. See teema on võõras, sest ma pole enda jaoks täiesti tundmatu inimesega meile vahetanud. Teema käsitlus oli mulle vastuvõetav, sest selline asi võib tänapäeval täiesti tavaline olla. Lugu oli päris arusaadav. Tekkis armastus mehe ja naise vahel, kes täiesti juhuslikult hakkasid teineteisele meile saatma. Algselt olid kirjad vastakad, aga see muutus ajapikku, sest nad hakkasid järjest rohkem huvituma teineteisest. Elasin kaasa Leole, sest mulle meeldis ta tegutsemine selles loos. Mõlema tegelaskuju käitumine oli enam-vähem mõistetav. Ainukese asjana jääb mind häirima tõsiasi, et nad üldse ei kohtunudki ning ei saanudki teada, mis oleks võinud saada. Nähtu oli minu jaoks usutav, sest osatäitjad olid tasemel täites oma rolle. Aga see pani mõtlema kas selline armastus on võimalik teades teist inimest vaid kirjutamise teel. Ise ma sellise asja peale eriti enne mõelnud pole. Etendus oli minu jaoks uudne ja värskendav, sest taolist näidendit pole ma varem näinud. Kindlasti soovitaksin seda etendust kõigile, sest sel oli hea sisu ja näitlejad.
Peale pikka bussisõitu, olime lõpuks kohal. Pika ajalooga ja hubase õhkkonnaga Tartu Ülikool ootas tervet meie lendu. Teaduskondadega tutvumine toimus suures auditoorimus. Vaatamata sellele, et tutvustus kestis tõesti päris kaua (3 tundi ilma ühegi pausita) oli saadud informatsioon vägagi kasulik. Meile tutvustati nelja teaduskonda, mida me ise ka eelnevalt valisime. Loengu lõpus räägiti ka Tartu Ülikoolist üldiselt, selle mainest, kooliperest, pedagoogidest ja muidugi ka sisseastumistingimustest. Üks tähtsaim asi, mida teada sain oli see, et ülikooli sisseastumisel on tihe konkurents ja juba gümnaasiumis tuleb hoolega õppida, sest vaadatakse ju eksamitulemusi. Pole ka ime, sest jutt käib ju Eesti kõige mainekamast ülikoolist ja laiske/halva õppeedukusega õpilasi sinna ei võeta. Samuti pidasin vajalikuks informatsiooniks ka seda, mida üks või teine teaduskond üldse endast kujutab ja mis instituutidest need koosnevad. Kindlasti oli selline kogemus hea motivatsiooni tõstja: kui tõesti tahad, siis tuleb ka pingutada. Tutvustused olid huvitavad, õpilastele vastuvõetavad ja üsna lihtsas keeles lahti seletatud. Samuti oli võimalus ka alati küsimusi esitada. Igati asjalik kogemus.
VastaKustutaMuuseum:
Meie klass külastas Tartu Ülikooli peahoones olevat näitust Kreeka kultuuriloost. Sealt valisin selle eksponaadi: https://fbcdn-sphotos-h-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xpf1/v/t34.0-12/10808287_765226803543596_511010214_n.jpg?oh=1f61f1c523f12363d9661a9a8b3570b6&oe=54656F0A&__gda__=1415938583_ed4fffb6edfbd277590a49208b1c5041
Pildil on kujutatud odakandja Doryphoros’e skupltuuri koopia. Seda skulptuuri peetakse üheks tuntumaks Kreeka klassikalise ajajärgu skupltuuriks. Selle skulptuuri pronskoriginaal valmis umbes 450-400 eKr ning selle autoriks on kujur Polykleitos. Ta tegi selle kui näite oma “kaanonist”, s.t perfektselt hormooniline ja tasakaalus proportsioonidega inimkeha. Samuti on kirjeldatud skupltuur ka üks varasemaid näiteid vabast seisuasendist kreeka kunstis – inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale ehk tugijalale ja teisele ainult nõjatub (nõjajalg). Skulptuuri originaal ei ole säilinud.
Taavi Lambing 11H
VastaKustuta1.Ülevaade
Õppisin Tartu ülikooli teaduskondadest palju. Tartu Ülikoolis on siis järgnevad teaduskonnad nagu
Kehakultuuriteaduskond
Sotsiaal-ja haridusteaduskond
Matemaatika-informaatikateaduskond
Arstiteaduskond
Kehakultuuriteaduskonnas saab õppida kehalist kasvatust ja sporti. Seal on kaks suunda milleks on siis kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Kehaline kasvatus ja sport ühendab endas kehalist kasvatust ja sporti, treeningõpetust, liikumisharrastust, personaaltreeneriks õppimist ja praktikat. Füsioteraapias on siis kliiniline meditsiin integreeritud spordiga pluss sisaldab see veel praktilist poolt. Tartu Ülikool küll ei saa kõiki võimalusi pakkuda aga on võimalik teha kokkuleppeid spordiklubidega ja see oli minu arust päris huvitav. Sotsiaal ja haridusteaduskonnas saab õppida ajakirjandust ja kommunikatsiooni, psühholoogiat, riigiteadused - 3 suunda. Milleks on siis poliitikateooria, rahvusvahelised suhted ja võrdlev poliitika. Psühholoogia pidi olema Tartu Ülikooli üks valituim suund. Et saada päris psühholoogiks peab läbima magistri. Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika annab üldisi teadmisi ühiskonnast. Seal on siis kaks suunda- sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Matemaatika- informaatikateaduskonna tutvustuses seletas Tauno Palts meile bitte ja baite. Meile anti elektroonilised puldid, et oleks lihtsam vastata erinevatele küsimustele. Arstiteaduskonna ettekandes tuli välja see, et arstiks õppimine nõuab vaeva ja rohkem pühendumist kui muude suundade puhul. Lisaks räägiti meile veel üldiselt Tartu Ülikoolist.
2.Eksponaat
Elektrostaatiline kellamäng. Peterburi. 1804.
Kellad laaditakse elektrofoormasina abil, elektrostaatiline induktsioon paneb niidi otsas rippuvad kuulikesed võnkuma. Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Teiste sõnadega – elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu.
http://i57.tinypic.com/1zew6bn.jpg
3. Etendus „Hea Põhjatuule Vastu“
1)Etenduse teemaks oli kahe inimese vaheline netisuhe, selle areng. See teema on mulle tuttav kuna päris paljud inimesed puutuvad tänapäeval netikeskkonnas erinevate inimestega kokku.
2)Teema areng oli väga kiire ja jäi vahepeal veidike segaseks aga lõppkokkuvõttes jõudis etenduse point kohale.
3)Sain loost aru, et mõlemad inimesed leidsid ennast netisuhtes ja see asi jäigi netisuhteks, ei arenenud kuskile kaugemale. Elasin mõlemale tegelasele vaheldumisi kaasa kuna nad mõlemad olid toredad. Olin vaheldumisi mõlema poolt ja vastu. Ühel hetkel oli meestegelane läinud alkoholitarbimisega üle piiri ja oli veidike ülemeelik mis oli naistegelase vastu ebaadekvaatne. ühel hetkel läks naispeategelane üle piiri seoses seoses sellega kuidas ta käitus oma mehe selja taga. Mõlemad käitusid nõnda just sellepärast, et nad otsisid tegevust ja põnevust, võib-olla ka armastust. Mina oleks erinevalt neist kahest sellise internetivestluse katkestanud ja tagasi suundunud reaalsesse maailma.
4)See mida ma nägin oli usutav ja ilus inimeste vahelise suhte kaudu, kõik toimis täpselt samamoodi. Etendus pani mind mõtlema sellele, et kas internetis ja virtuaalmaailmas toimuv elu on ikka reaalne. Lõppkokkuvõttes sain mina nii aru, et see mis toimub internetis ja kirjavahetuse teel jääb ka nii. Samuti juhtus nende kahe puhul. Kokku ei saanud nad ikkagi.
5)Etendus mõjus mulle hästi, ülesehitus andis mulle ettekujutuse reaalsest pildist. Soovitan etendust neile inimestele kes elavad päevad läbi rääkides võõrastega, keda nad päriselus näinud pole.
Robert Klen Mõistus 11 Reaal
VastaKustuta1)
1) Kehakultuuri teaduskonna tutvustus:
Rääkimas käis Tartu Ülikooli kehakultuuri õppejõud Martin Mooses. Kehakultuuri peaks minema õppima inimene, kes on huvitatud kehalise kasvatuse õpetaja või treenri ametist. Samuti tuleb see eriala kasuks ka näiteks spordiklubi juhtidel jne. Kehakultuuri teaduskond jaguneb kaheks: kehaline kasvatus ja Füsioteraapia. Kehalises kasvatuses arendatakse rohkem füüsilist poolt ja põhihoone on TÜ spordihall. Füsioteraapias keskendutakse rohkem meditsiionisele poolele, kuid püütakse seda ka kallutada kehalise kasvatuse poole. Kehakultuur on Tartu Ülikooli üks populaarsemaid õppesuundi
2) Sotsiaalteaduskonna tutvustus:
Rääkimas käis Tartu Ülikooli õppekorralduse ja kommunikatsioonispetsialist. Sotsiaalteaduskonda kuuluvad väga paljud õppeained, nagu näiteks ajakirjandus, õigusteadus majandus jne, ehk kõik humanitaarained. Sotsiaalteaduskonna peaks valima inimene, kes on sellest tõsiselt huvitatud.
3) Infotehnoloogiateaduskonna tutvustus:
Rääkimas käis Tartu Ülikooli Infotehnoloogia õppejõud Tauno Palts Selle esituse juures oli huvitav see, et kõigile jagati kätte puldid millega sai hääletada erinevatele küsimustele. Saime teada veel huvitavaid fakte nagu näiteks kuidas nimetatakse arvu 1, millel on järgi 100 nulli- See on googel, sealt sai ka nime otsingumootor Google. Veel tutvustati programeerimise algtõdesid ning infotehnoloogia üldpilti. TÜ infotehnoloogia üliõpilased on teinud väga palju ka kuulsaid programme, nagu näiteks „Taxify“
4) Arstiteaduskonna tutvustus:
Rääkimas käis samuti TÜ oma teaduskonna õppejõud Tuuli Kaldma. Esituses räägiti üldiselt arstiteaduskonnast. Arstiteaduskond on näiteks Tartu ülikooli kõige populaarsem teaduskond, võib-olla ka sellepärast, et see on ainuke ülikool, kus saab õppida arstiks.
Arstiteaduskonnas saab õppida ka hambaarstiks, sinna saab kordi väiksem arv inimesi igal aastal sisse aga on öeldud, et sinna on ikkagist lihtsam sisse saada kui tavalisesse arstiteaduskonda. Mõned on lausa niimoodi proovinud arstiteaduskonda sisse saada, et alguses läinud hambaarsti suunda ja sealt on tahetud üle minna tavalisse teaduskonda aga see enam pole võimalik ( paarkümmend aastat tagasi oli see veel võimalik)
5) Tartu ülikooli üldine tutvustus:
Rääkimas käis inimene, kes on Tartu Ülikooli sisseastumise komisjonis ning otsustab keda võetakse sisse ja keda mitte, muidugi ei otsusta ta seda üksi. Ta rääkis samuti üldiselt Tartu ülikoolist ning sinna sissesaamise võimalustest. Samuti rõhutas ta seda, et Tartu on Eesti ainuke ülikoolilinn. Meile tutvustati ka skeeme, kus oli välja toodud protsendiliselt mis on edasi saanud gümnaasiumi lõpetanud õpilastest. Nendest väga suur osa oli läinud ülikooli ja enamus neist just Tartusse just selle linna õhkkonna pärast. Samuti räägiti võimalusest tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, kus sa valid teaduskonna ning sulle valitakse välja üks üliõpilane, kes sulle päev läbi tutvustab ülikooli ja sa saad temaga käia ka loengutes. Samuti rõhutati seda, et Tartu ülikool kuulub maailma esi 3% parimate ülikoolide poolest.
Valisin eksponaadiks „Myroni“ kettaheitja. Valisin selle kuju sellepärast, et see oli esimene kuju, kus on kujutatud inimese liikumist, see on pärit umbes 5. Sajandist. Kuju leiti Hadrianuse villast Tivoli linnast Itaaliast, algul puudus kehal pea, kui see lisati lõpus juurde, mis võib olla paigaldatud valesti sest pea pilk on suunatud maha, kuid peaks olema suunatud hoopis kettale.
Pilt kujust: http://www.upload.ee/image/4354927/B2LweomCAAA2Gad.jpg
Teater:
VastaKustutaEtenduse teema oli tänapäeval väga aktuaalne, räägiti interneti põhisel suhtlemisest ja juhuslikul kombel tegelased ka armusid üksteise. Alguse sai kõik üks valele meiliaadressile saadetud kiri ja sellest kujunes igapäevane suhtlemine. Vaatamata sellele, et kaks võhivõõrast inimest ei olnud kunagi üksteist päriselus ega ka pildil näinud, muutusid nad väga lähedasteks ja neil oli tõesti hea klapp. Teemat käsitleti minu jaoks vastuvõetavalt, sest inimesed on tõepoolest muutunud väga julgeteks just internetiavarustes ning ei karda ka oma saladusi rääkida. Inimesed on võimelised rääkima sellistest teemadest, mida näost näkku rääkides vaevalt, et julgeksid. Kaob hirm olla hukka mõistetud ja kaob ka piinlikusetunne. Etendus pani mind mõtlema selle üle, et internetis võib tõepoolest inimene luua endast suurepärase mulje, võib lausa tekkida illusioon, et see inimene oleks justkui sinu jaoks loodud. Paraku päriselus võib see palju pettumust valmistada: inimesel võivad puududa need omadused, mida sina talle ise külge kleepisid ja kiputakse ka inimest idealiseerima. Sisimas ma elasin mõlemale tegelasele kaasa: nii Leole kui ka Emmale. Lootsin, et nad kohtuvad ja jäävadki kokku, kuigi samas oli Emma käitumine üsna vale. Emmal oli ju pere ja mees, kuid vaatamata sellele lubas ta endal armuda võõrasse mehesse. See on ju ilmselge abielurikkumine ja petmine. Saan aru, et süda ja mõistus on kaks eraldi asja ja armumist ei saa niisama lihtsalt kontrollida, aga ikkagi Emma ju ise lasi sellel juhtuda, mitte ei lõpetanud kirjavestlust enne kui asi nii kaugele läks. Ma arvan, et ma oleksin Emma asemel Leoga kohtunud, vaatamata kõikidele raskustele. Äkki ta ei vastakski minu loodud illusioonile ja ei oleks jäänud hinge peale kripeldama kui mees, kel lasin minna? Etendus mõjus mulle positiivselt, sest see veelkord tõestas, et ükski asi ei jää saladusena igavesti. Lõpus sai ta mees ju teada Emma internetiromaanist ja kindlasti tegi see talle haiget. Etendusest järeldasin seda, et on halb teha haiget oma lähedastele inimestele ja nende eest midagi saladuses hoida, samuti ei tohiks samastada internetti ja reaalsust. Soovitaksin seda etendust just minu eas ja veidi vanematele inimestele, sest nagu teada, just minu vanusegrupis inimesed veedavad internetis kõige rohkem aega.
Etenduse teemaks oli kahe inimese (Emma Rothner ja Leo Leike ) interneti vaheline suhtlus. Minu jaoks oli see etendus pigem huvitav sest oli põnev jälgida kahe inimese vahelist dialoogi internetis kuigi nad ei olnud kunagi kohtunud ega teadnud milline vastaspool välja näeb. Mõlemad osapooled suhtlesid sellisel moel kuidas nad silmast-silma ilmselt ei suhtleks.
VastaKustutaMa ütleks, et see kuidas seda teemat käsitleti oli minu jaoks uudne. Alguses ei oleks ma küll osanud arvata, et kogu etendus on ainult kahe inimese vaheline dialoog, kuid see osutus lõpuks isegi üpris huvitavaks, terve etenduse aeg oli selline väike ootusärevus sees, et kas nad kohtuvad ka lõpuks päriselus või mitte. Võib öelda, et see etendus oli mulle päris vastuvõetav.
Loost sain ma aru nii, et kaks inimest hakkasid suhtlema täiesti juhuslikul moel, kuid kumbki pool ei suutnud üksteisele kirjutamist lõpetada, mõlemad oli vastaspoole sõnadest vaimustunud. Selles loos olin mina pigem Leo Leike poolt, kuid see muidugi ei tähenda, et mul oli Emma, või siis hüüdnimega Emmi vastu midagi. Etenduses märkasin seda, et mõlema osapoolel muutsid oma otsuseid väga järsku, näiteks kui alguses et soovinud nad omavahel kohtuda otsustasid nad seda siiski teha. Teisiti oleks ma selle etenduse puhul teinud seda, et oleks Emma asemel läinud ikka sinna kohtuma Leoga mitte ära jätma seda.
Ma usun, et etendus mõjus mulle hästi, pole midagi sellist varem näinud. Etendusega uusi mõtteid juurde ei tekkinud, vaid olin süvenenud ainult sellesse etendusesse. Ma usun, et see etendus ei mõjutanud mind ei halvasti ega ka hästi, lahkusin sellest saalist ikka samasuguste tunnetega. Seda etendust soovitaksin muidugi küll ka teistel vaatama minna, minu arvates oli huvitav!
1) Tartu Ülikool
VastaKustuta1. Kehakultuuriteaduskond jaguneb kaheks: Kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia.
2. Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas on neli erinevat instituuti: ühiskond, haridusteadus, psühholoogia ja riigiteadus.
3. Matemaatika- ja informaatika teaduskond. Arvutiteadus. Sain teada, et bitt on kõige väiksem informatsiooni ühik. Bait=8bitti. 1 100 nuliga on googol = googol.
4.Tartu ülikool on maailmas parima 3% hulgas,379. kohal.
2) Eksponaat
Kettaheitja ehk Discobolus
See Kettaheitja skulptuur on üks paljudest koopiatest, mis on tetud 5. Sajandil eKr valminud pronksoriginaali järgi. Originaaltöö on valmistatud Kreeka skulptor Myronile, kelle tegevuse õitseaeg oli 470 – 440 eKr.see roomaaegne skulptuur leiti 1790. Aastal Hadrianuse villast Tivolist ilma peata. Tänapäeval ollakse kindlad, et restaureeritud pea asend ei ole õige ja Kettaheitja pilk peaks olema suunatud kettale, mitte maha. See kuju oli antiikajal väga populaarne, kuna kujutab ideaalset atleetlikku keha. Kettaheide oli viievõistluse esimene ala. Kuigi viievõistlejaid peeli alamaks võrreldes sportlastega, kes hiilgasid ühel alal, imetleti viievistlejate välimust. Ükski nende lihasgrupp polnud ületreenitud, vaid kõigi lihaste võrdse treenimise tulemusena mõjus nenda keha harmooilisena.
Pilt: http://album.ee/node/19575299/50169263
3) Teater
1.Etenduse teemaks oli kahe täiesti võõre inimese vaheline meilisuhtlus, mis algas, kui Emma saatis ühe meili eksituse tõttu Leole. Minu jaoks oli teema päris huvitav, sest pole varem millegi sellisega kokku puutunud.
2.Teema käsitlus oli ka huvitav, sest kõik nende vaheline suhtlus käis läbi e-kirjade, algusest lõpuni, teineteist nägid nad osaliselt kohvikus.
3.Sain aru, mis toimus. Kaks inimest suhtlesid meili teel ning armusid ilma, et oleks teineteist näinud. Ma olin neutraalne, ei elanud kummalegi kaasa, sest teema oli päris huvitav ja tahtsin teada mis lõpuks juhtu. Ma arvan, et sain nende käitumisest aru. Nad ei teadnud kellega nad suhtlevad ning see tegigi asja huvitavaks. Mina oleks nende asemel mingi kohtumise korraldanud.
4.Ei olnud väga usutav. Kumbki polnud teineteist varem näinud ja nende suhe jõudis väga kaugele. Ei usu, et eaalselt selline suhe toimida võiks.
5.Ei oska öelda, kuidas etendus mulle mõjus. Seda võiks soovitada küll, sest teema oli päris huvitav ja ebatavaline, aga liiga ettearvatav.
Karl Kristjan Hansen, 11H
VastaKustuta1. Päeva esimeses osas külastasime Tartu Ülikooli, kus meile tutvustati selle kooli õppimisvõimalusi. Tartu Ülikoolis on neli teaduskonda. Esimesena esitleti kehakultuuriteaduskonda. Teaduskond pidi olema päris väike, kuid mööda Tartu linna laiali eraldi majades. Kehakultuuriteaduskond jaguneb kaheks – kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Kui lähete õppima kehakultuuri, siis saate tulevaseks ametiks valida näiteks kehalise kasvatuse õpetaja või siis kuskil treeningsaalis treeneriameti. Minus see teaduskond sellist huvi ei tekitanud, nagu ma algul arvasin. Palju rohkem tekitas minus huvi Tauno Paltsi tutvustatud matemaatika-informaatikateaduskond. Seal räägiti, kuidas arvuti suudab vastata küsimustele. Arvuti vastab küsitud küsimustele bittides. Bitt on informaatika põhiühik, mille väärtused on 0 ja 1. Bitte pidi olema 1 kuni 512’ni. Räägiti ka tuntumatest programmeerimiskeeltest, milleks oli HTML, PHP, CC jpm. Samuti sain teada suurima infoühiku, milleks on googol, sellest nimest on tulnud ka tänapäeval tuntud otsingumootori Google nimi. Veel tutvustati meile arstiteaduskonda, mis pidavat kõige rangem teaduskond olema. Kui tahad tulevikus arstiametit pidada, siis peab õppima koguni 11 aastat. Minule see teadusharu eriti huvi ei pakkunud.
2. Peegelteleskoop, mille mina valisin, osteti Tartu Ülikoolile aastal 1805. Teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks. Londonis tegutsesid kuninglike instrumendimeistritena kolm Adamsit, kuid firmamärki „Adams, London“ kasutas neist noorim, kelleks oli Dudley Adams. Ta pidas oma töökoda aastatel 1796-1817. Ilmselt on Parroti füüsikakabineti esemed tellitud just temalt. Teleskoop on ehitatud Gregory optilise skeemi järgi ning selle primaarpeegli läbimõõt on 112mm. Teleskoobi optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist, milleks on lääts või peegel. Selle teleskoobi kasutamisest astronoomias ei ole tänapäevani säilinud ühtegi allikat.
PILT: http://www.upload.ee/image/4356686/IMG_0128.JPG
3. Etenduse „Hea põhjatuule poole“ teemaks oli virtuaalne armastus, mis tekkis tänu valesti saadetud e-mailile. Etendus rääkis kahe täiesti võõra inimese, Emma ja Leo, kirjavahetusest internetis, millest lõpuks tekkis n.ö. virtuaalne armastus. Minu jaoks on see teema üpriski võõras, kuna ei suhtle väga võõrastega internetis. See teema oli suhteliselt vastuvõetav, kuna tänapäeval võib nii väga vabalt juhtuda ning osad inimesed tahavad puhata reaalsest elust. Etenduses oli pidev pinge, kunagi ei teadnud, mis järgmisel hetkel juhtuda võib. Leo ja Emma tahtsid vahepeal kohtuda, kuid samas nad tahtsid säilitada oma anonüümsuse. Kaasa ma ei elanud terve etenduse jooksul mitte kellelegi, kuna ei osanud poolt valida. Alguses tundus, et nad on üksteise suhtes suhteliselt ükskõiksed, kuid see muutus ajaga, lõpus hoolisid nad üksteisest väga, hoolimata kõikidest konflikdidest. Loo teema oli suhteliselt huvitav ja tõetruu, kuna inimese loomusele on iseloomulik vahel rutiinist välja astuda. Selline kirjavahetus, kus tead inimese nime ning asju tema eraelust, võib tegelikult päris huvitav olla. Kõik oleks ilusasti võinud lõppeda, kui Emma ei oleks olnud abielus. Emma ja Leo olid juba kohtumise kokku leppinud, kuid siis hüüdis Emma abikaasa Berhard Emmat tema hellitusnimega Emmi. See muutis Emma meelt ning ta ei läinud Leo juurde. Järgmine päev, kui Emma proovis Leole kirjutada, oli Leo oma e-maili ära muutnud ning sellega terve lugu lõppes. Etendus väga ei mõjutanud mind, aga kui kunagi ise sellisesse olukorda satuks, ei oskaks tõenäoliselt midagi alguses teha. Võimalik, et läheks lihtsalt vooluga kaasa. Mina soovitaksin seda etendust vaatama minna, kuna see oli suhteliselt pingeline ning vahepeal ka päris humoorikas.
1) Tartu ülikooli teaduskondade tutvustusel viibides sain ma teada, et Tartu ülikoolis õpib üle 17 000 üliõpilase. See on üllatavalt suur number võrreldes kui väike riik me oleme.
VastaKustutaVeel sain teada, et Tartu ülikoolis saab lisaks Tartule õppida ka Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Kõige suuremaks üllatuseks tuli mulle see, et kui oled sooritanud akadeemilise testi vähemalt 80-le punktile või oled pääsenud üleriigilisel aineolümpiaadil 10ne parima hulka siis võetakse sind ülikooli maksimaalse punktisummaga vastu ning sa ei pea täitma üldisi vastuvõtutingimusi.
2) Pildil olev poisslapse muumia on pärit Egiptusest ning on üle 3000 aasta vana. Arvatakse, et poiss võis olla tol ajal umbes 2-4 aastane.1819 kinkis mõisnik Otto Magnus von Richter Tartu ülikoolile oma orientalistist poja Otto Friedich von Richeri kogutud 128 Egiptuse muistist. Nendest ainukesena on Tartus alles muumiad. Ülejäänud kollektsioon evakueeriti 1915 Voroneži ning pole tänaseni tagastatud.
http://tinypic.com/view.php?pic=2crpuh2&s=8#.VGPALfmUc90
3) „Hea põhjatuule vastu"
Etenduse teemaks oli kahe inimese vahel tekkinud armastus läbi virtuaalse maailma. Lugu rääkis naisest nimega Emmi, kes saatis ekslikult emaili mehele, kelle nimeks oli Leo.
Algselt nad ei meeldinud üksteisele kuid õigepea tärkas nende kahe vahel suur armastus.
Teema ise oli minu jaoks võõras kuid samaaegselt ka huvitav. Võõras just seetõttu, et sellist lugu pole ma päriselus kuulnud. Samas oli teema iseenesest põnev ja kaasahaarav. Teema oli mulle vastuvõetav, sest tänapäeval on inimesed tihedasti seotud internetiga ja tihtipeale on leitud ka erinevatest tutvumisportaalidest endale kaaslaseid. Siiski arvan, et see on üpris ohtlik usaldada kedagi, keda sa kunagi näinud pole. Lugu mõistsin päris hästi kuigi ise oleksin osades olukordades kindlasti teisiti käitunud. Näiteks oleksin kindlasti teada tahtnud milline näeb välja see mees, kellega ma nii pikalt läbi meili suhelnud olen ja kellesse ma armunud olen. Pöialt hoidsin ma mõlemale tegelasele korraga, soovisin väga, et nad hiljem ka kokku saaksid. Otseselt kellegi vastu ma polnud, kuid mulle üldse ei meeldinud, et Emmil oli olemas abikaasa kuid ta siiski jätkas Leoga suhtlemist. Ta küll otseselt ei petnud oma meest aga siiski tundsin ta abikaasale kaasa. See mida nägin oli üpriski kaunis ja usutav armastuslugu. Selge on see, et selline tutvumine pole päris igapäevane. Etenduse lõppedes olin pettunud, sest väga lootsin, et tegelased kohutvad ja elavad õnnelikult elu lõpuni. Võibolla oleks see olnud pisut etteaimatav lõpp. Samuti ei meeldinud mulle ka see, et etendus toimus koguaeg ühes ja samas kohas, oleksin soovinud mingisugust vaheldust ka. Lõppkokkuvõttes jäin etendusega täiesti rahule ja soovitaks seda ka oma tuttavatele.
Künter Uku Altnurme
VastaKustuta11. L
1. Sain teada, et Tartu Ülikool on ainuke maailmatasemel ülikool Baltimaades, mis on 379. kohal ja seega kuulub parima 3% hulka. Sammuti on Tartu Ülikool ainulaadne võimalus Eestis õppida arstiks, läbides arstiteaduskonna.
Kehakultuuri õppima minnes tuleb valida kahe suuna vahel: füsioteraapia ning kehalise kasvatuse ja spordi. Füsioteraapias keskendutakse pigem inimese keha ehitusele ja selle taastamisele eriliste harjutuste läbi. Pärast füsioteraapia lõpetamist on võimalik tudengitel võimalik tööd leida tervishoiuasutustes ja spordikeskustes. Kehalise kasvatuse ja spordi tudengid omandavad aga põhiteadmisi spordist ja kehalisest kasvatusest ning valmistavad ennast ette spordipedagoogideks.
Ei oleks varem osanud arvatagi, et Tartu Ülikoolis on üle 60 õppekava ning õppetöö toimub viies erinevas linnas: Tartus, Pärnus, Tallinnas, Narvas ja ka Viljandis.
2. Mina valisin Apollo Bervederi skulptuuri. Marmorskulptuur leiti 15. sajandi lõpus Itaaliast ning oma nime sai ta Belvedere palee järgi. Arvatakse, et tegu on Kreeka skulptor Leocharese pronksskulptuuri koopiaga. Saksa kunstiajaloolane J. J. Winckelmann, kelle kirjutused on mõjutanud kogu kunstiajaloo uurimist, nimetatakse seada skulptuuri ülimaks kõigist teistest antiikskulptuuridest.
http://www.upload.ee/image/4354985/20141106_145724.jpg
3. Etenduse teemaks oli virtuaalne armastus, see teema tundus mulle veidi naljakas, kuna minu arvates oldi sellega siiski veidi liiale mindud.
Teema käsitlus tundus mulle kohati vastuvõetamatu, kuna kui mõlemal on nii suur huvi teineteise vastu, siis miks kõik ainult e-mailide tasandile jäi. Vaatasin etendust erapooletuna ja lootsin, et lõpplahenduses tuleb midagi huvitavat. Kahjuks aga nii ei läinud ja ma usun, et pooled saalisviibinutest teadsid etenduse lõppu ette.
Etendus oli usutav, kuid kohati minu arvates üle paisutatud, elame 21. sajandil seega virtuaalne suhtlemine on läinud nii sagedaseks ning võimalus e-mail võhivõõrale saata on täiesti olemas. Etendus pani mõtlema sellele, et kui suur mõju on tegelikult sõnadel.
Ma ei liigitaks seda etendust halvaks, kuid siiski ma ei tahaks seda ka kellelegi soovitada, kuna minu arvates oli see liiga etteaimatav ja see sellest tulenes igavus.
Kreete Verlin 11r
VastaKustutaSeoses õppesõiduga Tartu tutvusime Tartu ülikooli 5 teaduskonnaga. Tutvustusel sain teada, et näiteks keha kultuuriteaduskond jaguneb kaheks: füsioteraapia ning kehaline kasvatus ja sport. Samuti oli minu jaoks uudis ka see, et arstiteaduskonda sissesaanuid kukub õppetöö käigus välja väga vähe. Vähesel määral sain ka teada, kuidas kodeeritakse tähti numbriteks. Seda õpetati meile matemaatika ja informaatika teaduskonna tutvustuse ajal, kuid pigem arvan, et see teema kuulub hoopis loodus- ja tehnoloogiateaduskonna alla.
Teatrietenduse „Hea põhjatuule vastu“ teemaks oli peaaegu anonüümne armusuhe läbi interneti. Teema ning etendus ise oli minu jaoks väga põnev ning kaasakiskuv, kuna kohati tundsin ära mõningaid episoode ka enda elust.
Teema käsitlus oli vastuvõetav, kuna näitemäng pani mind kauaks mõtlema sellise teema üle, mida meile antud etenduses kajastati.
See, mida ma nägin oli minu jaoks usutav, kuna olen ka reaalselt sellistest armusuhetest kuulnud ning lugenud. Etendus tekitas minus veidi äratundmisrõõmu ning pani mind loomulikult ka mõtlema selle asja üle, mis mulle tuttav tundus näidendist.
Teatrietendus avas veidike mu silmi, seega arvan, et „Hea põhjatuule vastu“ mõjus mulle hästi. Soovitaksid soojalt seda vaatama minna kui isegi mina, kes tavaliselt ei viitsi ega jaksa näitemänge üle 1,5 tunni vaadata, vaatasin selle huviga lõpuni.
Muuseumitunnist ,,Kreeka kultuurilugu´´ valisin välja Orticoli Zeusi büsti, mis pärineb 4. sajandist eKr Roomast. Kahjuks rohkem infot internetis ei leidu.
http://oi59.tinypic.com/rwrt03.jpg
1. Käisime Tartu Ülikoolis, kus esitleti meile esitleti nelja erinevat teaduskonda. Kehakultuuriteaduskonda, sotsiaal- ja haridusteaduskonda, matemaatika-informaatikateaduskonda ja arstiteaduskonda. Tundus huvitav see, et kehakultuuri teaduskonnas saab õppida ka ratsutamist ja rallit. Minujaoks tundus ka see uus, et üliõpilane saab tihti kujundada oma õppekava ise.
VastaKustutaMatemaatika-informaatika seisukohalt oli minu jaoks see uudne, et kitsa matemaatika õppijad sinna sisse ei saa.
2. http://tinypic.com/view.php?pic=14bic8p&s=8#.VGO0J_mUcbg
Valisin muumia, mis oli 3000 aastat vana. See on poiss kes oli umbes 4-6 aastane .Ülikoolile annetas kollektsiooni orientalisti isa Otto Magnus von Richter. Muumia sisikond on asendatud riidega ( puuvillaga ), mis andis märku, et tegu oli suhteliselt rikka või jõuka perekonnaga, kuna seda materjali oli suht keeruline tol ajal saada. Keha süda oli alles jäetud kuid aju oli nina kaudu välja tõmmatud.
Etendus "Hea põhjatuule vastu"
Etenduse teema oli see, et kaks inimest kohtusid internetis e-maili teel ning armusid üksteisesse ilma, et oleksid üksteist kunagi näinud. See teema on minujaoks väga huvitav, sest see tundub mulle väga originaalse või uudsena. Teemat käsitleti minuarust väga hästi, vastuvõetavalt, sest nende tunded olid väga hästi väljendatud ja hästi arusaadav oli kõik. Elasin kaasa rohkem Leole, sest mulle meeldis ta huumor ja suhtumine erinevatesse asjadesse ning eriti meeldis mulle Leo trikk seal kohvikus. Lootsin, et nad ikkagi saavad lõpus kokku, sest oleksin tahtnud näha nende käitumist või ütlemisi üksteisele. Ei mõistnud miks Emmi ikkagi lõpus kokkusaamisele ei tulnud, sest sündmus oma mehega tundus mulle liiga väikese nüansina kohtumise ärajätmiseks. Etendus pani mind mõtlema tegelikele internetis olevatele ohtudele ning sellele kas selline sündmuste käik oleks reaalne. Soovitaksin seda etendust sellisele inimesele, kellele meeldivad armastuslood.
Mihkel Pugri 11 reaal
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMart Paul Preiman, 11L.
VastaKustuta1.Mina sain Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustusel teada nii mitmeidki huvitavaid asju, mida ma varem ei teadnud. Kõige huvitavam minu jaoks oli see, et loengute ajal jaotatakse õpilastele puldid, millega nad saavad õpetajate poolt esitatud küsimustele vastata. Sellega näeb õpetaja, kui paljud õpilased oskavad õpitavat teemat ja kui paljud vastavad valesti.
Sain ka teada, et Tartu Ülikool on ainuke ülikool Baltimaades, mis on maailmatasemel, ta paikneb 379. kohal, kuuludes parima 3% hulka. Lisaks sellele ei teadnud ma ka seda, et ülikooli on võimalik sisse saada ka kui oled pääsenud gümnaasiumis mõne olümpiaadiga Eesti 10ne parima hulka.
Eksponaat- Otricoli Zeusi büst.
Kuju on valmistatud 4.saj eKr. Originaal sellest kujust asub Roomas. Valmistatud marmorist.
Kuju on leitud Orticolist, aastal 1175 ja asub nüüd Pio-Clementine Vatikani muuseumis.
1) http://tinypic.com/view.php?pic=35jcftl&s=8#.VGOy2PmsVpQ
2) http://tinypic.com/view.php?pic=25tak5g&s=8
Etendus "Hea põhjatuule vastu"
Etenduse teemaks oli kahe täiesti võõra inimese vahelise armastuse kujunemine meilisuhtluse teel. Selline tema on mulle üsnagi võõras kuna ma ise täiesti tundmatu inimesega pole meile vahetanud. Etendus oli üsnagi arusaadav. Tekkis armastus kahe inimese vahel, kes hakkasid suhtlema ainult tänu sellele, et üks nendest soovis tühistada ühe ajakirja tellimust, algselt olid kirjad küll väga vastakad kuid see muutus ajapikku, ning tänu nendevahelisele vaidlusele hakkasid nad aina tihemini kirjutama ning üksteisest hoolima. Elasin rohkem kaasa Leole, sest mulle meeldis ta sõnaosavus ning tegutsemisviis. Mõlema tegelaskuju käitumine oli üsnagi mõistetav. Kuid üsna palju jääb mind häirima tõsiasi, et nad jätsidki kohtumata ja ei saanudki teada, mis oleks võinud veel neist kahest saada. Nähtu oli minu jaoks usutav, sest näitlejad olid väga heal tasemel. Etendus oli minu jaoks uudne ja huvitav, sest sellise ülesehitusega etendust polnud ma varem näinud. Kindlasti soovitaksin seda etendust oma sõpradele, kuid pean tõdema, et see pole nii hea etendus mida läheksin ka teist korda vaatama.
Anett Rüdja
VastaKustuta11h
1.Külastasime Tartu ülikooli, kus tutvustati lähemalt sealseid olevaid teaduskondi: Kehakultuuriteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, matemaatika- informaatikateaduskond ja arstiteaduskond. Sain teada palju uut ja huvitavat. Kehakultuuriteaduskond jagub kaheks, kehaline kasvatus ja füsioteraapia, ning sellesse teaduskonda saab sisse ka kitsa matemaatikaga.
Kõikidest kõige raskem on sisse saada arstiteaduskonda.
Matemaatika – informaatikateaduskonnas räägiti põhjalikumalt arvutiteaduseinstituudist. Et saada informaatikasse edasi õppima on vaja laia matemaatikat, mis on 60% akadeemilisest testist. Stipendiumit saab umbes 240 eurot.
2.Eksponaat
Newtoni ketas
Kui ketas pöörlema hakkab, muutub värvikirev ketas valgeks. Niimoodi tõestas Isac Newton, et valge valgus on seitsme värvi (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, helesinine, lilla) kombinatsioon. Newton pakkus loenguid optika teemal ja sellel perioodil demonstreeris ta, kuidas valge valgus prisma abil osadeks jagada ning siis uuesti läätse ja prisma abil liita valgeks valguseks.
http://i59.tinypic.com/6h1ag5.jpg
3.''Hea põhjatuule vastu''
Etenduse teemaks oli kuidas üks naine ja mees suhtlesid oma vahel interneti teel, ning armusid üksteisse, ilma et oleksid omavahel kunagi reaalselt kohtunud. Teema on isegi mingil määral tuttav, kuna tänapäeval suheldakse ka palju üksteisega läbi interneti, teadmata kes tegelikult võib teisel pool ekraani olla. Etenduse ülesehitus oli põnev. Terve etendus oli laval ainult kaks näitlejat, ning toimus pidev meili vahetus. Näidendi lõpp oli ootamatu. Terve etenduse aja pidid nad kokku saama ja sellest räägiti pidevalt, kuid lõpuks see jäi neil ikkagist ära. Koguaeg saadeti üksteistele meile, mis koosnesid paljudest lausetest ja sõnadest. Näidendi lõpus saatis Emma abikaasa talle meili, kus ta kirjutas Emma asemele Emmi, millega sai naine aru, et midagi on valesti. Just see näitab et kasvõi üksainus täht võib väga paljutki muuta.
Kuid kokkuvõttes jäin näidendi kohapealt neutraalseks, väga palju see ei mõjutanud mind. Seda etendust ei soovitaks enda tuttavatele. Näitlejad olid head, mängisid enda rollid väga hästi välja, kuid näidend ei tekitanud minud väga palju emotsioone.
Rasmus Volkov, 11.Reaal
VastaKustutaTallinna Nõmme Gümnaasiumi XI klasside õppepäev Tartus.
1.Tartu ülikooli teaduskondade tutvustamisel sain teda ma ,et:
• Tartu on muhe koht kus ülikooli minna (kui tahad ilmtingimata Eestis ülikoolis käia), kuna see on
ainuke ülikoolilinn Eestis
• Tartu on ainuke koht Eestis kus saab Arstiteadust õppida
• Tartu Ülikoolil on välja pakkuda väga erinevaid ja varieeruvaid asju mida õppida, mis on minuarust väga hea lähenemine
Mulle isiklikult meeldis kõige rohkem Matemaatika-Informaatikateaduskond, kuna see teema huvitab mind ja mul on ka väike plaan tulevikus selle ala peale minna. Lisaks veel seda esitlust oli kõige põnevam kuulata ja see köitis kõige rohkem tähelepanu kuulajate seas, sealjuures ka minu. See oli näiteks palju ilmekamalt ette kantud kui arstiteaduse oma, mis oli väga monotoonne ja raskesti jälgitav.
2. Mind huvitas väga see pildil olev muumia, ma vaisin selle eksponaadi, kuna mind on alati muumiad ja üldse sellist sorti ajalugu huvitanud, et kuidas neid surmaks ette valmistati ja miks, kuna see kõik on väga salapärane. See muumia annetati ülikoolile, selle taga oli vähe pikem lugu aga midagi sellist, et keegi avastas selle muumia andis kellelegi ja see edasi TÜ muuseumile. Ja see muumia on tänu sellele veel seal ales kuna rüüstamise aja oli see uurimiseks ära viidud ja sellest röövlid väga ei hoolinud. Selle lapse vanus oli vist kuskil 3-7 aastat (hästi ei mäleta seda)Muumia sisikond oli väla kistud nagu sellel ajal ikka tavaks oli peale surma teha jõukamatel inimestel ja asendatud riidetükikestega mis rippusid äärest isegi välja, aga arvatakse et süda võib tal veel rinnus olla.
http://tinypic.com/view.php?pic=14bic8p&s=8#.VGO0J_mUcbg
3. Etenduse point oli selles, et kaks tavalist inimest (mees ja naine) hakkasid netis meilide teel suhtlema, mis on tänapäeval muidugi kuidagi kahtlane kuna on 69 erinevat võimalust kuidas palju kiiremini ja mugavamalt suheda, aga noh eks neile meeldis siis nii. Nad siis kirjutasid ja kirjutasid aga kokku ikka ei saanud, mulle meeldis see, et vahepeal tegid selle testi, et kas tunnevad üksteist ära avalikus kohas või mitte, kahjuks muidugi ei tundnud. Kahjuks sellepärast, et ma väga lootsin et nad lõpuks saavad kokku. Aga samas ma teadsin, et seda ei juhtu kuna kui ka teise vaatuse alguseks oli lavakujundus ikka sama, siis see poleks loogiline olnud, et saavad kuidagi seina sees kokku vms, aga noh võimalusi oleks olnud igasuguseid. Teema käsitlemine oli minu arvates väga uudne ja põnev, polnud varem sellist pulli lahendust teatris näinud. Kaasa elasin ma rohkem Leole kuna ta võttis asja leebemalt ja viskas nalja. Aga pettumus oli küll, et kokku nad ei saanudki ja Leo lõpetas selle asja niisama lihtsalt ära ja oligi kõik. Minuarust oli see näidend hea, kuid mitte kõige parem, ma soovitaks seda küll inimestele, aga mitte inimestele keda ma tunnen või on huvitatud teatrist, kuna peale selle on teatris veel nii häid tükke, mida ma eelistan sellele näidendile. No hard feelings.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaGregor Chris Reilson 11h
VastaKustuta1.Tartu ülikooli teaduskondade tutvustus
Möödunud neljapäeval külastasime klassiga Tartu ülikooli, õppereisi eesmärk oli tutvustada meile, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 83. lennu õpilastele edasiõppimise võimalusi ajaloolises Tartu Ülikoolis ning tudengielust kubisevas linnas. Ülikooli tutvustus hõlmas ülikooli üldülevaadet ja nelja teaduskonna tutvustust, mis olid hääletuse tulemusena välja selgitatud.
Bussisõit Tartusse kulges uniselt, kuid ootamatult kiiresti. Justkui silmapilkselt olimegi ülikoolipealinnas kohal. Buss peatus ja kõik väljusid, seejärel suundusime Lossi tänavale, täpsemalt number 36 majja, ruumi number 215. Just see sai meile peatuspaigaks järgneva kolme tunni jooksul. Võtsime istet ja kõik toimis kui kellavärk, sisenes Kehakultuuriteaduskonna tutvustaja Martin Mooses. Seejärel Sots.-ja hariduskonna tutvustaja Sally Lepik. Talle järgnesid Matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustus, mida viis läbi Tauno Plats ning arstiteaduskonda tutvustas Tuuli Ruus. Kõige lõppu, just nagu kirsiks tordile Tartu Ülikooli üldtutvustus mida viis läbi Tuuli Kaldma. Plussiks võib välja tuua loengu hea organiseerituse, kolme tunni jooksul me ei pidanud kedagi ega midagi ootama.
Kahtlemata sain ülevaate kõigist neljast teaduskonnast, mõnest parema, mõnest jälle mitte nii perfektse. Näiteks olid mulle suureks üllatuseks teadukondadesse pääsemise tingimused, nimelt jäi kõrvu kõlama fraas, mida Tuuli Ruus rõhutas, et kui Te pole endas kindlad, ärge proovige siia astuda, nii kui nii lähete põhja. Hoopis positiivsemalt oli häälestatud Hr. Palts kes tekitas minus tunde, et miski pole võimatu ja me kõik oleme inimesed.
Minule oli kõige meelepärasem matemaatika-ja informaatikateaduskonna esindaja Tauno Palts.
Tema jutt oli sorav, huvitavate faktidega põimitud kõne, mis pani iga viimse kui haigutaja saali tagaotsast kuulama ja kaasa mõtlema. Meile tehti selgeks üldiselt, mida antud teaduskond endast kujutab ja millisele inimtüübile see just sobivaim valik oleks. Ta tutvustas neid teaduskondi kasutades paljuski IT valdkonda. Samuti tõi ta loengusse sisse huvipakkuvaid ja tihti vägagi humoorikaid küsimusi, millel sai iga saalisviibija vastata hääletuspuldi abil.
Antud teaduskond on TTÜ kõige rahvusvahelisem st. just siin õpib palju välistudengeid ja paljud välislektorid töötavad antud teaduskonnas. Mulle oli üllatuseks, et selline rakendus nagu "Taxify", mida kasutan argielus tihti on välja töötatud just selle teaduskonna tudengitelt.
Ka sotsiaal-ja haridusteaduskonna tutvustus jättis meeldiva mulje. Maja kus me antud hetkel viibisime oligi sots.-ja haridusteaduskonna peamaja. Sally Lepik jättis maalis endast sõbraliku ja kuulamakiskuva pildi. Ainult vahel vedas teda tema enesekindlus alt. Kohati oli tema käitumismaneeris näha, et ta justkui pelgaks nii suurt ja talle võhivõõrast seltskonda. Igatahes, esmalt saime teada, et antud teadukond koosneb neljast instituudist: ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, psühholoogia intituut ja riigiteaduste intituut. Ta jätkas oma juttu teemal "Miks valida Tartu ülikool", mis on temaarvates ainus valik teiste seast. Samuti tõi ta huvitava välja huvitava tõsiasja, et TÜ on TOP 300-s maailma ülikoolide seas ning seda ainukesena Baltikumis.
TÜ üldine tutvustus, mida viis läbi TÜ vastuvõtu spetsialist Tuuli Kaldma oli sarnaselt kahele eelmisele äärmiselt informatiivne. Saime teada, et Tartu Ülikoolil on hetkel 60 õppekava, kuid see number on kõikuv ning neid saab õppida erinevates Eesti linnades: Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Tartus, Narvas. TÜ koolipere on sõbralik ja üldine õhkkond on sõbralik. Samuti arutles ta probleemi üle mida teevad õpilased pärast gümnaasiumi lõpetamist, Antud teemal oli huvitav, sest seisan sama probleemi ees juba järgmisel kevadel. Kas minna ülikooli, kutsekooli, tööle või hoopiski välismaale õppima? Näiteks 2013. aastal läks Tartu ülikooli õppima 17% gümnaasiumi lõpetanutest.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaGregor Chris Reilson 11h
VastaKustuta2. Tartu ülikooli muuseumi ekspnaat: Kumerlääts jalal.
Muuseumi lühitutvustus: Tartu Ülikooli muuseumi kogudesse kuulub väärtuslik füüsikariistade kollektsioon 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest, mida tuntakse selle rajaja Tartu Ülikooli esimese rektori G. F. Parroti kabinetina. 19. sajandi algul oli see Vene impeeriumi parim füüsikalabor, mis lubas teha katseid ja demonstratsioone kõigis peamistes füüsika harudes. Eksponeeritava Parroti labori näol on tegemist interaktiivsete õppematerjalide koguga, millega saab suurepäraselt selgitada ka täna füüsikaseaduste põhialuseid.
Eksponaat: Kumerlääts jalal. Convex lens on pedestal. Hoffmann. Paris.
Valisin eksponaadiks Kumerlääts jalal, sest just see püüdis minu pilku esimenena, olles just ületanud muuseumi lävepaku. See oli üks paljudest läätsetest ja prismasdest mis tol ajal Parroti kabinetis leidusid. Antud eksponaat on Hoffmanni toodang kuulub küll ilmselt 19. sajandi teise poolde, seda firmat reklaamiti näiteks 1867. aastal Pariisi maailmanäituse kataloogis.
Ülesvõte: https://www.upload.ee/image/4356737/DSC00638.JPG
Gregor Chris Reilson 11h
VastaKustuta3.Etendus „Hea põhjatuule vastu"
Olles tutvunud Tartu Püssirohukeldri imemaistvate roogadega, võisime meie, XI humanitaarklassi õpilased sammud seada Eesti Üliõpilaste Seltsi maja poole. EÜSi külastamine sai võimalikuks tänu meie klassijuhataja Indrek Riigori tahtele avardada meie silmaringi ja näidata, et Tartusse õppima tulles on võimalik korvata meeletu koduigatses just EÜSi kuulumisega.
Saanud kiire ülevaate seltsi elust ja olust, võiski meie vaba aeg Tartu linna peal alata. Kes poodles, kes mängis piljardit, kes mattis raha mängupõrgus, kõik me olime tegevuses ja kellelgi igav ei hakanud. Tunnid möödusid kui minutid, pikem osuti näitas ähvardavalt kuue peale, see tähendas vaid üht, on aeg seada sammud Vanemuise väikse maja poole.
Jõudnud teatrisse, vaatas meile esmalt vastu alati heatujuline õpetaja Tondi, kes jagas lahkelt kätte teatripiletid. Kuid olin kuuetaskust teatribinokkli haarmesse saanud, võis üleriided garderoobi anda.
Jalutasin saali ja jäin põnevusega etendust ootama.
Etenduse pealkiri on „Hea põhjatuule vastu“, mille põhjal alguses tekkinud arvamus näidendi tegevusest, läks hoopiski vastavusse sellega, mis juhtuma hakkas.
Näindi alguses tekkis momentaalselt äratundimisrõõm Eesti rahva seas armastatud näitlejate kohtamise näol. Nimelt Elina Purde kehastas Emma Rothneri ja Andres Mähar oli Leo Leike rollis. Selle näidendi puhul võib pidada iseloomulikuks jooneks, et selles osalevad vaid 2 tegelast, Emma/i ja Leo. Samuti ei muutu tegevuspaik terve näidendi jooksul kordagi. Tunnistan ausalt, et mul polnud enne teatrisse minekut aimugi millest etendus räägib. See juhustab mõneti kurva loo mehe ja naise vahel tekkinud internetiarmastusest, mis jääbki just arvutiekraanide taha. Silmast silma kohtuvad nad ainult korra, seejuures üksteist kohtumise hetkel ära tundmata.
Isiklikult pole ma antud teemaga kunagi kokku puutunud, kuid huvi pakub see teema küll.
Huvitav oli jälgida näidendi käiku ja sündmusi, mis olid põhjustatud vaid valele adressaadile saadetud e-kirjast. Läbi terve näidendi kerkis korduvalt esile tegelaste silmast silma kohtumine, kuid selleni jõutud.
Minu arvates oli teemakäsitlus täiesti tõepärane ja minule vastuvõetav, internet on ju kõikvõimas, nii et miks ei võiks selline internetisuhe ka reaalses elus puhkeda.
Minu tõlgendus: Naine, kes elas igapäevaselt igavat ja rutiinset elu otsis vaheldust ja seiklusi. Naise abikaasa töötas pidevalt ega pööranud talle piisavalt tähelepanu. Emmi leidis väljapääsu eksikombel Leoga interneti teel suhtlema hakates. Ei ütleks, et ma kindlale tegelasele kaasa elasin, kuid pigem lootsin ma, et Leo ja Emmi lõpuks kohtuvad, mida paraku ei juhtunud. Näidendi alguses oli ma küllaltki erapooletu, kuid mida lõpupoole näidend triivis, seda enam hakkas mind häirima Emmi käitumine, tema valelikkus st. lubaduste mittetäitmine. Näiteks seik, mil Emmi lubas minna Leo juurde, kuid ei teinud seda. Mina oleks Emmi asemel kohe öelnud, et jätan tulemata, kuna üks täht, see samune üks I, häirib mind. Minu arvates oli näidendi lõpp liiga oodatamu, sest väga palju lahtiseid otsi jäi õhku.
See mida ma nägin oli kahtlemata ilus lugu armastuse leidmisest ja suurest kokkusattumustest tänu millel kõik võimalikuks saab. Etendus pani mind mõtlema, kui suur jõud võib olla ka ühel ainsal tähel, varem pole ma osanud selle peale mõelda.
Kindlasti oli sel etendusel vaid positiivne mõju. See andis mulle uusi mõtteid interneti teel suhtluse teemal, samuti teavitas ohtudest, mis võivad varitseda virtuaalkeskkondades.
Üldjoontes jäin etendusega rahule, etendust soovitan kindlasti oma teatrihuvilistele sõpradele!
Sandra Schumann 11. humanitaar
VastaKustuta1.Tartu Ülikooli teaduskondade tutvustamist alustati kehakultuuriteaduskonnast, kust sain teada , et see jaguneb kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia. Kehalist kasvatust ja sporti õppides võid tulevikus saada töö näiteks kehalise kasvatuse õpetajana või kasvõi treenerina kuskil spordisaalis. Järgnes sotsiaal- ja haridusteaduskond mis omakorda jagunes ühiskonnateaduste, haridusteaduste, psühholoogia ja riigteaduste instituudiks. Teaduskonna tutvustus oli huvitav, kuna seda tegi ka noor neiu, kes suutis hästi suhelda õpilastega. Kõige rohkem tõmas mind sel teemal näiteks infokorraldus mille all sai õppida info- ja dokumendihaldust ning ka raamatukogundust. Ennustades, et matemaatika- ja informaatikateaduskond on minujaoks kõige igavam, muutus mu meel täielikult kui seda esitlema hakati. Mind absoluutselt ei tõmba see teema, aga kuna inimene kes seda esitles tegi selle huvitavaks ja kasutas ka klikkereid, oli huvitav teada saada nii erinevaid informaatika põhiühikut bitti ja ka seda, et suurima infoühiku googli järgi on saanud nime otsingumootor Google. Huvitavaid fakte sain teada ka fotograafia valdkonnast, kui räägiti pikslitest. Arstiteaduskond, mis on Eestis ainuke ning asub Tartus on suhteliselt suur ja tung sinna õppida asuda samuti. Kuna arstiamet on keeruline ja vastutada tuleb inimeste elude eest on ka õppimine selles teaduskonnas pikk ehk umbes 11 aastat.
2. Thaleia, ka Thalia (vanakreeka Θάλεια, Θαλία) oli kreeka mütoloogias komöödia muusa. Kunstis kujutatakse teda noore rõõmsa naisena, kes kannab juustes luuderohtu ja hoiab käes komöödiamaski. Zeusi tütar.
http://tinypic.com/r/2nsqc8o/8
Sandra Schumann 11. humanitaar
VastaKustuta3. “Hea põhjatuule vastu”
Etenduse teemaks oli valele e-mailile saadetud kirjast alanud virtuaal armastus. Ma ei saa öelda, et see teema on mulle võõras, aga samas ei ole see ka nii väga tuttav. Kuigi mõnes stseenis tuli küll tunne nagu see oleks täpselt maha kirjutatud mu enda elust. Mõnda aega on ikka huvitav rääkida täielikult võõra inimesega. Kindlasti oli see teema huvitav, sest näha kuidas iga päevaga muutub nende vaheline suhtlus ja hoolimine oli väga mõtlema panev.
Teema käsitlus oli vastuvõetav, kuna etenduse ülesehitus oli väga hea ja sobis just sellise teemaga. Samuti näiteks lavakujundus sobis selle etendusega perfektselt, kuna oli näha, et mõlemad osatäitjad on üksteisest eraldatud, nagu võtta seda, et nende vahel on arvutiekraan, aga samas on nad üksteisele nii lähedal.
Kuna lugu algas sellest, et Emma Rothner saatis kirja kogemata valele e-mailile, mis kuulus Leo Leikele, sai see alguseks ühele põhimõtteliselt anonüümsele armuloole. Mõlemad paljastasid enda kohta erinevaid fakte ja rääkisid oma elust, Nad tahtsid eemale oma igapäeva elust ja rutiinist mis neid saatis igal sammul. Himu üksteisega rääkida oli neil mõlemal nii suur, vahetpole, et neil oli vahepeal palju erimeelsusi ja üksteise vastu saadetud mõnitusi, hakkasid nad üksteisest aina rohkem hoolima, mis viiski tegelikult armastuseni. Ma ei elanud kellelgi otseselt kaasa, kuna mõlema tegelaskujust võis leida hetki minu elust, nii et oli raske valida endajaoks just seda õiget poolt. Mõlemad tahtsid tegelikult kohtuda ja näha kellega nad siis teiselpool ekraani räägivad. Kuna Emma oli abielus võttis ta seda suhtlust alguses tagasihoidlikult, kuigi ta ei saanud kunagi ka Leole vastamata jätta, sest uudishimu oli nii suur. Samuti nad tahtsidki anonüümseks jääda, sest see tõi sellesse vestlusesse seda särtsu ja uudsust, mida tavaelus ei ole. Ma arvan, et ma ei suudaks nii kaua anonüümsust hoida, sest see uudishimu võib olla tappev, sest ikkagi tahaks teada, kes on see huvitav inimene, kellega lihtsalt räägikski ööd ja päevad. Seega mina oleksin suhteliselt alguses välja pakkunud kokku saamise.
See mida ma nägin oli väga usutav, sest sellised asju võib tõesti juhtuda ja samuti oli see ilus, kuna niimoodi tekkinud armastus ja hoolimine on nii armas. See etendus tekitas väga häid tundeid, isegi selliseid tundeid, et etenduse lõpus tuli valada paar pisarat. Mõnemõttes tahaks isegi, et juhtuks selliseid põnevaid asju oma elus. Etendus pani mõtlema sellele, et alguses võib tunduda teine inimene su jaoks nii vale, aga siis sa leiad temas midagi, mis sind tõmbab ja sa ei saa enam sellest lahti. Jah, eks ennast leiab ikka mõnikord, sellistele teemadele mõeldes.
See etendus mõjus mulle väga hästi, kuna mõnesmõttes andis see nippe järgnevaks eluks ja muid huvitavaid mõtteid. Ma ausalt soovitan seda etendust kõigile, tõesti kõigile, sest ma arvan, et igaüks vaatab seda erinevast vaatenurgast ja leiab selles midagi köitvat. Selle etenduse vaatamist ei saa mite kunagi kahetseda.
Hanna Sillaots, 11H
VastaKustuta1. Meie õppepäev algas Tartu ülikooli teaduskondade tutvustusega. Kolme tunnine tutvustus andis hea ülevaate nii neist neljast teaduskonnast kui ka ülikoolist endast. Kindlasti suurenes minu huvi minna peale gümnaasiumi Tartu ülikooli. Sain teada, et kokku on üle 60 õppekava. Kindlasti oli minu jaoks huvitav fakt, et Tartus asub ainus arstiteaduskond ning et sinna on võimalik automaatselt sisse saada, kui õpilane on saavutanud bioloogia, matemaatika, keemia või füüsika olümpiaadil 1. – 10. koha. Võimalus on minna ka aastaks välismaale vahetusõpilaseks.
2. Tavaline retort - http://oi60.tinypic.com/1zdyo2o.jpg
Retort on kõvera kaelaga klaasist destilleerimisanum, mille leiutas 9. sajandil Jabir ibn Haya En. Retordi eeliseks on lihtne ehitus, mis võib olla ühendatud vastuvõtja ja klaasnõudega, või otse kolbiga. Üldiselt kasutatakse laboris, et toota näiteks vääveldikloriidi ja väävelhapet.
Retortide suurused on erinevad, tavaliselt on need 125ml, 250ml või 500ml. Suure mahuga retorte (5000ml) kasutatakse kolme söövitava happe jaoks (väävelhape, soolhape ja lämmastikhape).
Hanna Sillaots, 11H
VastaKustuta3. Etenduse „Hea põhjatuule vastu“ teemaks oli kahe tegelase (Emma ja Leo) armastuslugu veidi tänapäevasemas võtmes. Emma ja Leo suhtlesid virtuaalmaailmas e-mailide saatmise teel ning peaaegu anonüümselt – nad teadsid vaid teineteise eesnime, isegi mitte välimust. Nende armumise aluseks olid vaid üksteise sõnad ning enda kujutlusvõime.
Tavaline netiromanss osutus minu jaoks vastupidiselt algsele arvamusele kaasakiskuvaks, kuna tegelased jäid lõpuni anonüümseks, kuid samas kirg teineteise vastu aina suurenes. Pinget lisas üksteise välimuse äraarvamine ning lõpu poole ka hääle kuulmine, mis andsid väikseid vihjeid, kuid mitte tervikliku pildi ning puuduv tuli neil fantaasiat kasutades ise ette kujutada. Pidev salapärane ja reaalsusest veidi kaugemal olev suhtlus tõi mõlema tegelase ellu midagi uut ja värskendavat. Pole ise kunagi kellegagi anonüümselt nii palju suhelnud ning ma arvan, et just uudsus hoidiski minu huvi üleval etenduse lõpuni. Mõtlesin pidevalt, mida mina sellises olukorras teeksin või kuidas vastaksin. Nii mitmelgi korral olesin mina teisiti käitunud. Uudishimu oleks võitu saanud ning kohtumise oleksid tutvuse alguses korraldanud. Emmaga end samastada ma ei suutnud, kuna minu jaoks oli see petmine, et õnnelikult abielus olles võõra ilusate sõnade peale kohe armus ning sellist suhet hoidis. Siiski oli aru saada, et Emma oli ettevaatlik, kuna just tema ütles ära lõpu poolse kohtumise, sest teadis millega riskib. Kui aga Leo suhtele lõpu tegi ja meiliaadressi ära kustutas, tabas see Emmat tugevalt ning oli näha, et ta oli Leosse väga kiindunud ning sisimas tohutult kurb lõpu üle.
Etendus oli usutav, kuna midagi utoopilist süžees polnud. Ei tule üllatusena, et internetist võib leida armastuse. Kuid millestki jäi nagu puudu. Kõik veidi venis ning lõpu poole ootasin pikisilmi, et nad ikka kohtuksid. Mind üllatas, kuivõrd avameelsed mõlemad olid ja üksteisele oma eraelu nii palju jagasid. Kuid erilisi emotsioone minus ei tekkinud. Mis lavalist osa puudutab, siis lavakujundus oli hea lihtne ja polnud liiga silmatorkav, mis antud etenduse juures oli sobilik, sest keskmeks oli rohkem sõnaline pool kui kujundus. Näitlejad sobisid osadesse iseaalselt ning mängisid oma osa väga usutavalt ja tõetruult. Soovitaksin seda kindlasti oma tuttavatele, eriti neile, kellele meeldivad põnevus ja romantika. Kokkuvõttes oli tükk hästi teostatud ning teema oli ajakohane.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
Kustuta3. Etenduse „Hea põhjatuule vastu“ analüüs
VastaKustutaEmily Jokela, 11.humanitaar
1. osa tööst
Etendus „Hea põhjatuule vastu“ jutustab tundeküllase ning kaasahaarava loo südamevalu käes vaevlevast Leo Laikest (kehastab Andres Mähar) ning üksindustunde küüsi langenud Emma Rothnerist (kehastab Elina Purde), kes tutvuvad internetiavarustes üsnagi iseäralikul moel. Nimelt avastab keeleteadlasena leiba teeniv Leo enda e-postkasti lugemata kirjade hulgast kaebekirja kelleltki E.Rohtnerilt, kes süüdistab meest ajakirja Like tellimuse ebakorrektses vormistamises. Leo otsustab nüüd, maksku mis maksab, ohjad enda kätte haarata ning peagi avastabki Emma oma e-postkastist kirja salapäraselt hr. Leikelt, kes selgitab oma kirjas viisakalt, et eksikombel on Emmal õnnestunud segi ajada ajakirja Like toimetuse meiliaadress Leo Leike aadressiga. Mööduvad nädalad, nädalatest saavad kuud ning näib, justkui oleks vestlus kahe võhivõõra vahel katkenud. Vahepeal on aga kätte jõudnud kauaoodatud jõulukuu ning koos pühademeeleolu tulekuga elavdub ka kirjavahetus Leo ning Emma vahel, kes nüüdseks ei suuda veeta pea ainsatki päeva ilma teineteisele kirjutamata. Nii kujunebki näitemängu teemaks juhuslikust kirjavahetusest alguse saanud netiromanss kahe võhivõõra isiku vahel, kes ei tea teineteisest õigupoolest mitte kui midagi: ei seda, kuidas vastaspool välja näeb ega ka mitte seda, kui vana nende uus kirjasõber tegelikult on.
Jälgides pealtvaatajana Leo ning Emma pöörase kiirusega arenevat romanssi, mõistsin ma juba üsna näitemängu algushetkeil, et viis kuidas teemat käsitleti, on minu jaoks suures osas vastuvõetamatu. Kui Te küsiksite nüüd minult, kas ma oleksin suuteline arutama nii oma hingemuresid kui eraelu puudutavaid küsimusi võhivõõra inimesega, kes võib küll esmapilgul näida igati usaldusväärsena, olles seejuures veel äärmiselt osav sõnameister, siis vastaksin ma kindalt EI. Põhjus selleks on väga lihtne: nimelt ei suudaks ma ealeski usaldada võhivõõrast isikut teiselpool arvutiekraani sedavõrd suurel määral, et ainuüksi selle inimese sõnad suudaksid minu südamest välja juurida seal tugevalt kanda kinnitanud kahtlus- ning ohutunde. Virtuaalmaailm on kahjuks täis ohte, mida me tihtipeale liialt alahindama kipume. Kuid hoolimata sellest, et minu jaoks oli teema käsitlus suures osas vastuvõetamatu, jälgisin ma siiski ennastunustavalt suure põnevusega Leo ja Emma suhte edasist kulgu ning seda, kuhu taoline suhe lõppude-lõpuks välja viib. Ilmselt sooviski väike osake minust uskuda, et ka virtuaalsuhtel võhivõõraga võib olla õnnelik lõpp
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
Kustuta2.osa tööst, Emily Jokela 11.humanitaar
KustutaEt aga mõista paremini loo sisu ning selles peituvaid nüansse, püüdsin ma süüvida kummagi tegelase mõttemaailma. Minu õnnetuseks osutus see aga oodatust keerukamaks. Alustaksingi siinkohal sellest, et minu arvamuse kohaselt oli nii Emma kui Leo näol tegemist õnnetute inimhingedega, kes saatuse tahtel olid langenud õnnetu armastuse püünisesse, millest vabaks rebimine näis olevat pea võimatu. Kuid Leo ja Emma õnneks oli saatusel neile varuks väike vingerpuss, mis ristas nende eluteed just kõige keerulisemal eluhetkel, kinkides seeläbi mõlemale usaldusisiku, kellega saavutati lähedus, mille sarnast kumbki neist reaalses elus kohanud polnud. Nii ühendaski Leod ja Emmat, esmapilgul sedavõrd erinevana näivaid isiksusi üks ühine joon: nad mõlemad vajasid kedagi, kellega jagada oma rõõme ning muresid, kedagi kellele on võimalik tingimusteta oma südant puistata, kartmata seejuures näida nõrk. Reaalses elus polnud aga kumbki neist suuteline rääkima oma hinges möllavast tormikeerisest, hingematvast üksindustundest ning meeleheitest. Nii kujuneski anonüümne kirjavahetus nii Leole kui Emmale ainsaks pääseteeks oma tegelike tunnete avaldamisel.
Kui minult küsitaks, kas loo arenedes elasin ma kaasa pigem Leole või Emmale, pean ma tõdema, et kumbki loo kangelastest ei suutnud mind veenda oma tegemistele ning valikutele otseselt kaasa elama, pigem püüdsin ma kogu etenduse vältel ette aimata tegelaste järgmisi samme. Ehk ongi siinkohal põhjus selles, et nii Leo kui Emma suutsid oma käitumisega minu südames esile kutsuda üpriski vastakaid tundeid. Kuid kui ma peaksin valima, kas elada kaasa Leole, kes loodab, et kirjavahetus võõra naisega aitab tal unustusehõlma sängitada äsja kogetud südamevalu, või Emmale, kes unistab kindlus- ning lähedustunnet pakkuvast printsist valgel hobusel, langeks kaalukauss arvatavasti Leo kasuks. Seda sel lihtsal põhjusel, et Leo näis olevat mees, kes teab, mida ta elult tahab ning oma eesmärkide saavutamiseks on ta valmis astuma otsustavaid samme. Emma seevastu üritas näida tugeva naisena, kes pealtnäha justkui ei hooli oma abikaasa tunnetest ning sellest, kas ja millisel kujul tema abielu ka edaspidi püsima jääb, kuid sisimas suutis hirm abielu purunemisega kaasnevate muutuste ees alistada pealtnäha tugeva naise, kes ei suutnud seetõttu astuda otsustavaid muutmaks oma elu paremuse suunas. Kuigi ma mõistsin Emma hirmu tuleviku ees, pean tõdema, et, kui mul oleks avanenud võimalus võtta Emma eest otsuseid vastu, oleksin ma esimese asjana lahutanud õnnetu kooselu Bernhardiga, kuna minu meelest polnud vaene mees ära teeninud seda, et tema naine, pidades salajast kirjavahetust tundmatu mehega, tantsis abielurikkumise õhkõrna piiri peal. Parem olgu lool õudne lõpp, kui et kestma jääks lõputu õudus. Leo asemel jällegi, olles saanud teda, et Emma näol on tegemist abielunaisega, oleks ma romantilise kirjavahetuse koheselt lõpetanud.
3.osa tööst, Emily Jokela 11.humanitaar
VastaKustutaLõpetuseks tahaksin öelda vaid seda, et kui mõni mu teatrihuvilistest tuttavatest küsiks, kas „Hea põhjatuule vastu“ on teatritükk, mida tasuks oma silmaga vaatama minna, vastaksin ma ilmselt jaatavalt, olenemata sellest, et liigset vaimustust see teatritükk minus ei tekitanud. Põhjenduseks tooksin siinkohal asjaolu, et kuigi mina väärtustan eeskätt reaalseid, mitte virtuaalseid suhteid inimeste vahel, tuleb tunnistada, et võhivõõraste inimeste vahel lõkkele löönud netiromanss on nii mõneski mõttes suutnud avardada minu maailmapilti. Kindlasti on tegemist usutava ning võiks öelda, et koguni ilusa teatritükiga, kuna iga armastus, olgu see siis õide puhkenud virtuaalmaailmas või päriselus, on kaunis ning just seetõttu kasutavadki paljud meist armastuseotsinguil ka virtuaalmaailma abi. Vaadates, kuidas Leo ning Emma on loonud teineteisest ideaalse kujutluspildi, kleepides üksteisele külge just neid omadusi, mis nende meelest atraktiivsed näivad, tabasin end esimest korda mõttelt, et tegelik meeldimine kahe inimese vahel saab alguse just meie peast, kus me, lastes fantaasial lennata, kleebime vastaspoolele külge just neid iseloomuomadusi, mis meie silmis kõige kütkestavamad näivad. Seejuures ei mängi füüsiline pool armastuse kujunemisprotsess sugugi nii olulist rolli, nagu ma varem arvanud olin. Lisaks tabasin end esimest korda küsivat, et kas olukorda, kus kaks inimest, kes suhtlevad teineteisega läbi romantilise kirjavahetuse, kuid ei oma vähimatki ettekujutust sellest, milline näeb välja teine osapool, võib nimetada petmiseks?
2.Valitud eksponaadi tutvustus (TÜ Ajaloomuuseum, Parroti füüsikalabori näitus „Looduse mõistmise kunst“) Emily Jokela, 11.humanitaar
VastaKustutaAurumasin
1.osa
Lihtsa seletuse kohaselt on aurumasin välispõlemismootor, mille veega täidetud katelt kuumutatakse tulega. Keev vesi annab auru, mis omakorda paneb kolvi silindris edasi-tagasi liikuma ja nii saadud mehaaniline jõud rakendatakse mõne töömasina käitamiseks.
Mitme ajaloost teada leiutaja hulgas, kes leidsid tunnustuse kohtkindla aurumasina loojana, asetatakse kõige tõenäolisemalt esikohale James Watt. Kuigi Watt andis oma panuse aurumasina masstootmisse, polnud ta ometi selle looja.
Selleks, et jõuda aurumasina idee tõeliste lätete juurde, tuleb meil esmalt võtta ette ajareis esimese Kristuse-järgse sajandi Egiptusesse, aega, mil tegutses matemaatik, insener, universaalteadur ja leidur Heron. On teada, et Heroni enam kui 80 teravmeelse leiutise hulka kuuluvad ka kaks täiesti erinevat aurumasina versiooni, nendest tuntuim kannab nime Aioliphile. Tänapäeval tuntakse seda kui Heroni auruturbiini, mida ühtlasi rakendati antiikajal mänguautomaatides. Kahjuks aga puuduvad andmed selle kohta, kas Heroni auruturbiinist ka tegelikku kasu saadi. Seetõttu näib vähetõenäolisena, et Heroni tööd võisid mõjutada enam kui tuhat aastat hiljem tegutsenud leidureid. Ometi on teada, et Denis Papin, kes konstrueeris teadaolevalt esimese töötava aurumasina mudeli 1687. aastal, luges Heroni pneumaatikat käsitlevat teost, millest Papin võis teadlaste hinnangul saada inspiratsiooni masina ehituseks.
18. sajandi alguses, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, tegeles aurumasina idee arendamisega veel teinegi mees- Briti tööriistameister ja leiutaja Thomas Newcomen. Newcomen oli asutanud insener Thomas Saveryga ühisettevõtte, mis tootis kolvita primitiivseid aurupumpasid, mida kasutati kaevandustes vee eemaldamiseks
2.osa, Emily Jokela, 11.humanitaar
VastaKustutaKuid 1784.aastal leidis aurumasinate ehituses aset revolutsioon, mille algatas soti insener James Watt. Nimelt, uurides Newcomeni aurumasinat tuli Wattil mõte, et anumal, milles keeb vesi, peaks olema vaid üks toru, millest aurul oleks võimalik välja pääseda, kuna sel moel viskaks aur torust välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui aga ese edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina.
Watti leiutatud uut tüüpi ning efektiivsem aurumasin pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. Tööd, mis enne tehti käsitsi, oli nüüd võimalik teha masinaid kasutades. Terasetootjad kasutasid Watti masinat suurte haamrite liikumapanemiseks, tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.
Aurumasinate osakaal muutus äärmiselt oluliseks ka transpordis. Aurumasinate kasutulevõtt võimaldas valmistada auru jõul töötavaid laevu ning aurumasin-ronge. Just aurumasin-rongide (aurukatlaga köetavate rongide) leiutamine pani aluse raudteetranspordi sünnile 1820. aastatel..Raudtee osutus sedavõrd edukaks, et varsti lakati kasutamast sisemaiseid kanaleid transporditeedena. Samal ajal vedasid üha suuremad ja kiiremad aurulaevad üha rohkem reisijaid ja kaupu üle ookeanide. Teadaolevalt esimene aurumasinaga varustatud laev Savannah ületas 22.mail 1819.aastal atlandi ookeani, pannes sellega aluse aurulaevade võidukäigule transpordis. Lisaks eelpool mainitule kasutati aurumasinaid ka põllumajanduses, näitena võib välja tuua vilja peksmisel kasutusel olnud auru- rehepeksumasinad, mis kergendasid oluliselt põllutööliste vaeva. Teadaolevalt esimene auru- rehepeksumasin toodi Eestisse 1867. aastal.
Kasutatud allikad: Vikipeedia vaba entsüklopeedia. Aurumasin
Diehl, Daniel, Donnely Mark 2009. Leiutajad ja laiutajad
Pilt:http://tinypic.com/r/2ptuuqb/8
Tartu Ülikooli muuseumi eksponaat - eudiomeeter (teine katse)
VastaKustutaKarl Lembit Laane, 11. H
Nagu pealkiri juba vihjab, on selle kaadervärgi nimi eudiomeeter. See oli üks esimesi asju, mida meile tutvustati, kui räägiti muuseumi hiilgekujust Georg Friedrich Parrotist. Eudiomeetrit kasutatakse õhu keemilise koostise mõõtmiseks – peamiselt keskendutakse hapnikusisaldusele. Mõiste „eudiomeeter“ tuleb kreeka keelest. „Eu“ tähendab „hea“ ja „dio“ Jumalat. Viimases osas on viide Jumala elukohale atmosfääris või taevas. Nimi tulenes asjaolust, et eudiomeetrit kasutati algselt peamiselt hapnikusisalduse mõõtmiseks ning oli levinud arvamus, et mida rohkem hapnikku, seda parem õhk. „Meeter“ väljendab seda, et tegemist on mõõteriistaga. Eudiomeeter on mänginud tähtsat rolli teaduslike andmete kogumisel atmosfääri ehitusest.
Eudiomeetrid kujutavad endast üldjoontes veidi paksemast klaasist ühest otsast kinnijoodetud, 1,5 cm siseläbimõõduga mõõteastmikuga toru (siinne eksponaat on veidike teistsugune, kuna Georg Friedrich Parrot täiendas seda tundmatuseni). See täidetakse enamasti veega, kuid vahel ka elavhõbedaga ning asetatakse lahtist otsa pidi vee- või elavhõbeda nõusse, laskmata juba sees oleval vedelikul välja voolata. Läbi vedelikukihi juhitakse eudiomeetrisse uuritav gaas, mille maht on nüüd astmike järgi nähtav. Mõõteastmikud on kuupsentimeetriste jaotistega. Gaasi ruumala arvutamiseks on vaja teada ka õhurõhku ja temperatuuri, kuna need tegurid võivad uuritava aine omadusi (näiteks tihedust) mõjutada, muutes tulemused ebatäpseteks.
Primitiivse eudiomeetri konstrueeris juba 1745. aastal inglise keemik Stephen Hales, kellelt pärineb muu hulgas ka esimene gasomeeter. Siiski ei saanud eudiomeetrit selle algelisuse tõttu veel mõõteriistaks lugeda. Inglise keemik ja teoloog Joseph Priestley hakkas uurimusi gaaside kohta tegema 1772. aastal, kasutades silindrilisi eudiomeetreid, asendades selles vee elavhõbedaga. Tänu sellele instrumendile avastas ta ammoniaagi, vesinikkloriidi ning hapniku.
Kuigi algsel kujul oli eudiomeetri kui mõõteriista leiutanud 1775. aastal professor Marsilio Landriani erinevate gaaside ja atmosfääri omaduste uurimiseks, oli Parrot seda täiustanud ning kasutanud Riia haiglates õhu analüüsimiseks. Kui Allessandro Volta viis läbi uuringuid elektrilaengute toimete kohta gaasisegudele, täiendas ta meie vaatluse all olevat mõõteriista. Oma uuel kujul hakati seda kutsuma „Volta püstoliks”. Ta kasutas seda gaaside süttivuse kontrollimiseks ja elektri keemilisi mõjutusi demonstreerimiseks.
Kasutatud kirjandus:
1. http://www.answers.com/topic/eudiometer-2?cat=technology;
2. http://www.wisegeek.com/what-is-an-eudiometer.htm;
3. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=10&ved=0CF8QFjAJ&url=https%3A%2F%2Fojs.utlib.ee%2Findex.php%2FTYAK%2Farticle%2Fdownload%2F640%2F625&ei=KfBsVLGOEoP1O8TggPgG&usg=AFQjCNFHTo5A74lL1MuoV-GakDlNbhdtNA&sig2=ibqUJR5xROhZM3ZD-hKDBA&bvm=bv.80120444,d.ZWU&cad=rja.
Pilt ise:
1. http://tinypic.com/usermedia.php?uo=nvlS1L5AwLO4Bxk5ogasTYh4l5k2TGxc#.VGECvclKSTA.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKersti Männiste, 11.H
VastaKustuta1. Neljapäeval, 6. novembril, külastasid Tallinna Nõmme Gümnaasiumi üheteistkümnendate klasside õpilased kaunist ülikoolilinna Tartut. Esimeseks sihtpunktiks sai Tartu ülikool, kus meile tutvustati nelja erinevat teaduskonda ning lõpuks ka üleüldiselt ülikooli. Lähemalt tutvustati siis kehakultuuriteaduskonda.See teaduskond jaguneb omakorda kaheks- kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapiaks. Matemaatika-informaatikateaduskond oli omamoodi huvitav. Sain palju uut ja huvitavat teada ning tean nüüd ka rohkem erinevatest ühikutest. Räägiti ka seda, et just selles teaduskonnas õpib kõige rohkem välistudengeid.. Veel tutvustati sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Hämmastav, et just nimelt see teaduskond on maailmas 100 parima teaduskonna hulgas. Viimaks tutvustati meile arstiteaduskonda. Äärmiselt huvitav oli teada saada näiteks millised nõudmised peavad olema täidetud, et kuhugile teaduskonda sisse astuda. Huvitav oli muidugi ka see, kui meile matemaatika-informaatikateaduskonna tutvustamise ajal klikkerid kätte anti, sest meie, kui gümnaasiumiõpilaste, jaoks oli see totaalselt uus asi. Loengud olid tõesti äärmiselt huvitavad ning informatsioonirohked. Sain teada näiteks seda, et Tartu ülikoolis on võimalik minna ka vahetusaastale n.ö. partnerkoolidesse. Varasemalt ei teadnud ma ka näiteks seda, et Tartu ülikool kuulub maailma parimate ülikoolide hulka, olles 379. kohal, mis on Eesti jaoks tegelikult äärmiselt suur asi. Lisaks sain teada, et Tartu ülikoolis saab õppida ka teistes linnades, kuid seda siis kolledžite näol.
Kersti Männiste, 11.H
VastaKustuta2. Eksponaat, mille valisin on Franklini tahvel. Franklini tahvel on elektrikondensaator ning tahvli töö põhimõte on sama mis Leideni purkidel. Täpset kasutuselevõtu aega ei teata, kuid arvatakse, et see on umbes 1809 ning enne seda. Kondensaator ise on siis passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus. Ehk siis võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning ühtlasi ka energiat.
Millest see koosneb? Mismoodi on see ehitatud? Elektrikondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist- plaadist ning neid eraldavast dielektrikukihist. Elektroodide küljes saavad kokku kaks ühendusviiku või kontaktpinda. Plaatideks on õhukestest metall-lehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. Elektroodipaarid on kokku rullitud või kokku volditud; plaadid võivad paikneda ka vaheldumisi, moodustades kaks plaadirühma. Kondensaatori mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala ja mida väiksem on plaatide vahekaugus.
Kuidas see siis lõppudelõpuks toimib? See on tegelikult äärmiselt lihtne füüsikaline protsess. Kondensaatori ühendamisel elektriahelasse tekib plaatide vahel elektriväli ja elektroodidele kogunevad elektrilaengud, mille tulemusena üks elektrood saab positiivse laengu ja teine negatiivse laengu. Sel puhul öeldakse, et kondensaator salvestab elektroodidele kogunenud laengu.
Pilt: http://tinypic.com/view.php?pic=oa6wci&s=8#.VHHuXMnTpMg
Kersti Männiste, 11.H
VastaKustuta3. Etenduse analüüs: “Hea põhjatuule vastu”
Etenduse peateemaks oli internetipõhine armastus, mis algas Leo Leike ja Emma Rothneri vahel ühest valesti saadetud e-mailist. Teema on mulle tuttav, sest tean juhtumit, kus juhtus põhimõtteliselt samamoodi. Teema oli huvitav ning etendust oli nii hea vaadata. Kohati tuli selline deja-vu tunne peale, sest olen kõrvaltvaatajana samasugust juhtumit juba näinud. See kuidas teemat käsitleti, oli minu jaoks vägagi vastuvõetav. Üha rohkem inimesi kohtub internetiavarustes, sest väidetavalt on seal ju kõik palju lihtsam. Samas peaks ikkagi rõhutama seda, et internetis ei pruugi kõik ikkagi nii toredad ja head olla ning iga ilusa sõna peale ei tohi arust ära minna. Teema käsitluse juurde tagasi pöördudes võib öelda, et seda käsitleti just parajalt ebareaalselt ning täpselt nii reaalselt kui vaja. Loost sain aru täpselt nii, et olid 2 inimest, kes armusid internetis vaid teineteise sõnadesse. Nad elasid illusioonis. Nad teadsin teineteise nimesid, e-maili aadresse ning ka pisut veidraid asju. Näiteks sai Leo teada, et Emma ei saa magada kui puhub põhjatuul. Nad plaanisid kohtuda, kuid ei kohtunud. Hiljem, kui nende armastus oli veelgi kasvanud pidid nad kohtuma enne kui Leo Bostonisse sõidab, kuid Emma mõtles viimasel hetkel ümber. Leo sõitis Bostonisse ning muutis oma e-maili aadressi ära. Sellega nende ilus internetiarmastus ka lõppes. Kogu etenduse vältel ei elanud ma kellelegi kaasa. Etenduses oli ju kõik nii võrdne- Leo kirjutas Emmale ning vastupidi. Samuti ei olnud ma ka kellegi vastu. Pisut imelik oli minu jaoks see, et Emma oli abielus, kuid tema meest Bernardit polnud kunagi temaga. Seega, Emma karakter oleks võinud etenduses vabalt vallaline olla ju?
Etenduse lõpus, kui Leo ära sõitis ja Emma laval nuttis, olin ma pisut segaduses, et miks Leo siiski ära läks kui ta Emmat nii väga armastas? Jah, tema mehe kirja pärast, kuid siiski. Kas oma armastatu nimel ei tuleks võidelda? Emmat ja Bernhardi ühendas vaid ühine perekonnanimi, sest tegelikult nende vahel otsest armastust ju ei olnud. Nad elasid eraldi tubades ning neid polnud isegi ühiseid lapsi. Mõistan, et kõik etendused ja filmid ei saa olla õnneliku lõpuga, kuid oleks ju olnud tore näha kuidas nad lõpuks kohtuvad ja mis edasi saab. Mina oleksin kindlasti lõpus Leo asemel sinna jäänud. Etendus oli iseenesest ilus. Seda oli hea vaadata, sest kordagi ei hakanud igav, vaid kogu aeg püsis selline väike ärevus sees, et kas nad nüüd lõpuks kohtuvad või ei. Oluliselt see teema mind millelegi mõtlema ei pannud, kuid tekkis küsimus, et kui kui reaalne see päriselt oleks? Just nimelt e-maili teel. Etendus mõjus mulle üldiselt hästi. See oli huvitav ning kaasakiskuv. Samas see lõpp oli ikka üsna kurb ning kiskus ka lausa pisara silma. Kindlasti soovitaksin seda etendust ka oma tuttavatel vaatama minna, kuna tegemist on tõesti väga hea teatritükiga!